| 
	  | 
	  
	  
	  
	  
		
		  Ülle ja Lauri ja kõik:  
		    (ja üks salm ei tulnudki meelde, mis mul praeguseks   juba olemas on)  
		     
		    Nii kurblik on poissmeeste elu  
		    Heameelega võtaks ehk   naist  
		    Aga pagan, see teeb mul peavalu  
		    Ei leia ma üht ega teist  
		     
		    Kord tegin ma sellest ka juttu  
		    Et neiu ma võtan su ää  
		    Aga   vastuseks sain ma ruttu  
		    Oh talumats, sulle ma ei läe  
		     
		    Ei ole sul   armastust tundmist  
		    Mis koolitud noormeestel on  
		    Sa mõistad küll äestamist   kündmist  
		    Kuid see pole neidude õnn  
		     
		    Sa oled nii must nagu pigi  
		    Kui rehtesid peksmas sa käid  
		    Su habe täis tahma ja higi  
	      Kui mustlane   välja sa näed 
  | 
	     
		
		  Helen laulis siis:  
		     
		    Ema mul ütles võta naine  
		    Muidu on su elu vaene  
		    Tii-lilli tii-lilli, teistel kõigil naised  
		    Till-lil-lilli sina oled ilma  
		    Võta ruttu naine  
		    Poeg teeb pulmad peagi  
		    Isa hing ei teagi  
		    Tuleb   tali istub toas  
		    Uhke noorik, tanu peas  
		    Lita-lota lumi sajab  
		    Kits   läks karja kampsun seljas  
		    Heering heering heida maha  
	      Suure silgu   seljataha 
  | 
	     
		
		  Ja siis lauldi:  
		     
		    Aga oh mis lõbu oli ilmas seal  
		    Neil tütarlastel ilma   peal  
		    Isa kelguga neid ümber veab  
		    Ja ema neid poiste ette seab  
		     
		    Maalt neiu läks linna loll kui sokk  
		    Käis uulitsal kui koitand vokk  
		    Sai elatud linnas nädalit kaks  
		    Sai ümber koolitud kui saks  
		     
		    Kõik   pitsid paelad peelikud  
		    Ja kõik tema riided-seelikud  
		    Mis mamma oli Mannil   kaasa pand  
		    Need Mann oli linnas maha müünd  
		     
		    Kõik pastlad mis papa oli   Mannil and  
		    Need Mann oli linnas ahju aand  
		    Ei linnas keegi kanna neid  
		    Mina talupoisid põlgan teid  
		     
		    Mina talupoisid põlgan teid  
		    Ei teile   truudust tunne meel  
		    Mul linnas uhked härrad ees,  
		    Kel suhkrutükid tasku   sees  
		     
		    Siis lehm oma saba liputas  
		    Ja oinas piipu popsutas  
		    Küll   vett siis tilkus varsa silm  
	      Et lõunane praad tal oli külm. 
  | 
	     
		
		  Helen jällegi:  
		     
		    Selle laia ilma sees tütarlaps näeb mõnda  
		    Läheb tema   mehel silmad vees, saab tema häda tunda  
		    Mõni aga rumal poisike võtab noorelt   naise  
		    Ise tema ull ja väetike astub neiu ette  
		    Ütleb tule minule, ma   abikaasaks sinule  
		    Pulmad ausalt peetud sai rahvast palju kutsutud  
		    Paari   … mind kaissu võttis ja siis jälle maha jättis  
		    Läheb aga kõrtsi lakub täis,   rebib-karjub nagu veis  
		    Võtab laia rihma vöölt, näitab mehe valitsust  
		    Luua eest mind kätte võttis, ja siis mööda tuba nühkis  
		    Pealt tema näha   vaikne mees aga ussi süda sees  
	      Teine nagu tiiger põõsas, aga truudus   südames. 
  | 
	     
		
		  Helen kohe järgi veel:  
		     
		    Sest poistega võib rääkida  
		    Aga mitte armasta  
		    Poisi otsa võib vaadata  
		    Aga mitte kallista  
		    Sest poisil pole südant   sees  
		    Kui ta seisab neiu ees  
		    Kivitükk tal rinnus on  
		    Ise uhkust täis   kui konn  
		    Neiud teid ma õpetan  
		    Oma laulu lõpetan  
		    Öelge iga poisile  
		    Sõida otse põrgusse  
		    Seal teid ootab ammugi  
		    Vanatont suu ammuli  
		    Sinna läeb teid kooriga  
	      Mitmesaja vooriga 
  | 
	     
		
		  Ja siis Leanne alustas:  
		     
		    Ema ei salli mind  
		    Keegi ei kosi mind  
		    Surma ka ei võta mind  
		    Oh kus ma jään  
		    Teised on pulmad teind  
		    Mind   pole keegi näid  
		    Kõik minust mööda käind  
		    Oh kus ma jään  
		    Küll käisin   kirikus  
		    Ja laulsin raamatust  
		    Et pandaks tähele  
		    Oh kus ma jään  
		    Ei   pandud tähele  
		    Ei viidud mehele  
		    Ei ükski vaatand mind  
		    Oh kus ma jään  
		    Te peate vastama  
		    Et ma meheta  
		    Täna siit pean lahkuma  
		    Kõik teie   süü  
		    Et küll teist vabanen  
		    Ja mures mulda lään  
		    Ma siiski hääks jään  
	      Ei vihka teid 
  | 
	     
		
		  Lauri siis:  
		     
		    Mõlemad meie moonamehed,  
		    Paksu parunit me teenime  
		    Kas te teate ka kulla vennad,  
		    Kuidas meie elame  
		    Isa suri, ema maeti  
		    Mullu aasta meil mullasse  
		    Renditalust meid välja aeti,  
		    Koduta siis   jäime me  
		    Võtsin naise – Rõksu Reeda,  
		    Nooresooga sain õnnistud:  
		    10   tütart ja 7 poega  
		    Sai meil ilma kannetud  
		    Hommikul kui koit ju kumab  
		    Äratab mind mu naisuke  
		    Kott ja lähker tal valmis pandud  
		    Saadab ta   mind teole  
		    Ja kui õhtu hämarikul  
		    Koidu kustuval valgusel  
		    Tööst ja   vaevast ma väsind, sammun  
		    Komberdades kodusse  
		    Naise nutt ja laste kisa  
		    Eemalt kõrvu mul kostavad  
		    Ja kui viimaks koju jõuab isa,  
		    Kõik tal   otsa vahivad.  
		    Ma teomees olen ja teomees suren  
		    Ja teomehena hauda läen  
		    Ja teomeheks ma jälle hakkan,  
		    Kui mina ükskord põrgu saan  
		    Siis kurat   võtku mind kui mina  
		    Teomeheks veel ikka jään  
		    läbi peksan ma selle paksu   saksa  
		    Kui teda põrgus kätte saan!  
	      
  | 
	     
		
		  Ja Siim alustas:  
		       
		      Poeg isatalust lahkus, kommuunasse läks ta  
		      Küll   emal oli kahju, küll ohkas lõpmata  
		      Näe kasvatasin poega, mis kasu lastest on  
		      Läks ära enneaegu kui ema vana hall  
		      Siis aasta pärast poega läks isa   vaatama  
		      Poeg töötas vasaraga kommuunas sepana  
		      Näe isa eks sa vaata, kolm   traktorit on seal  
		      Neid põllule võib saata meil on elektrijaam  
		      Siis   mõttesse jäi isa ja habet silitas:  
		      „jah poeg sul pole viga” kuid viimaks   küsis ta:  
		      „kas ühest katlast sööte, kas ühes magate,  
		      Kas samagonni joota   ja naisi peksate?”  
		      Poeg naeris, alasile siis vajus vasar – kõlks  
		      „Meil   ühissänge pole, ei peksa me üksteist.  
		      On ühisloomalaudad, on ühine ka tall  
		      On ühised meil aidad ja maa, mis jalge all”		       
		       
             
	       | 
	     
		
		  Siis laulis veel Marion "oli ma üü ülevännä" ja lõppu tuli veel Lauri   eestlaulmisel ja teiste soovil-toetusel transvaal.. 
	       
		    ahjaa.. ja vahepeal ma kuskil laulsin eest veel oma viisiga sedagist:  
		     
		    Mäe otsas kaljulossis  
		    õitses mul üks lilleke,  
		    Lossihärra ainus   tütar  
		    Oli minu armuke.  
		     
		    Võtsin õhtul kandle kätte,  
		    Sammusin siis   lossi pool'.  
		    Lossi aken seisis lahti,  
		    Minu kallim laulis sääl.  
		     
		    Kurvad laulud lõi ta mulle,  
		    Kurvalt kuulsin ma ta häält.  
		    Aasta   pärast läksin jälle  
		    Sedasama tut'vat teed.  
		     
		    Lossi aken oli kinni,  
		    Armuke ei laulnud sääl.  
		    Surnuaialt kostis mulle  
		    Tumedalt üks tuttav   hääl:  
		     
		    "Olen lahti ilmavaevast,  
		    Tule ka mu juurde nüüd,  
		    Teistel   armastus on magus,  
	      Meile vihakarikas!" 
  | 
	     
		
		   | 
	     
	 	 | 
	  | 
	  |