Regilaul ju tähendabki seda et korratakse iga rida iga suvalist laulu võib regilauluna leelotada ju.
Kui tomatit piisavalt kõvasti ja kaua kassiks nimetada, ning seda teeb lõviosa keelekasutajatest, siis lõpuks nii ongi - kass on punane ja maavitsaliste perekonnast ning katsu sa väita et ei ole. Ehkki objekti omadused ning väljanägemine muutunud ei ole teps..
Mis seal mäella paistab?
Õunapuu mäella paistab.
Mitu oksa õunapuulla?
Kolm oli oksa õunapuulla.
Mitu õita oksalagi?
Kolm oli õita oksalagi.
Mitu õuna õielagi?
Kolm oli õuna õielagi.
Üks oli metitud meella,
teine vaksitud vahale,
kolmas oli kullal kirjutatud.
Mis oli metitud meella?
See oli mu enese õuna.
Mis oli vaksitud vahala?
See oli noorte meeste õuna.
Mis oli kullal kirjutatud?
Sellega petan peiusida,
nopin noorida mehida.
"Naistepäeva suusasõit
3. Märts 2015 ·
Meil ei ole mitte ainult tugevad lihased ja punased huuled. Meil on ka oma regilaul - RVNPNSSRL - (Rahvus vahelise naiste päeva naiste suusa sõidu regi laul) 🙂. Võib laulda omal viisil. 2014 oli esmaettekanne, sel aastal toimub ehk järgmine ettekanne."
NAISTEPÄEVA
SUUSASÖIDU
REGILAUL
Talge kokku naisekesed
Üle valla neiukesed
Tulge siia tantsimaie
Jalgu üles loopimaie
Oma puusi õõtsutama
Oma naba hõõrutama
Oma silmi välgutama
Punahuuli näitamaie
Siin on hästi palju rõõmu
Naised saavad palju vāge
Mehed naisi vaatamaie
Oma kallist toetamaie
Naised saavad palju tervist
Mehed saavad palju tervist
Naiste pihad peenemaks
Meeste seljad sirgemaks
Kõik on hinges väga rahu
Tundub et motiivina on kasutatud Viljandimaa regilaulu "Mesilindu tillukene", mis on läbinud paiganihke - nimelt siin:
[www.ester.ee]
"Loodusest me laulud leitud" (koostaja Malle Mölder) on kirjas, et sõnad on Hallistest 1889 (viis küll teine) ning võetud Tedre antoloogiast. Tedre antoloogias on aga viide teine, tõenäoliselt võeti viitena konkreetse laulu kohal olnud viide, mitte allmärkus. Eelmine laul Tedres on tõesti Halliste 1889. Nii ongi saanud Viljandi laulust mulgi laul. Topelt ei kärise :)
Siin aga: [www.ester.ee] on viiteparandus juba tehtud.
EKmS 4° 3, 541 (16) < Viljandimaa - G. Koeler
tüübinimed kontrollimata
Mesilane
Mesilindu tillukene,
Vahajalga vaimukene,
Mesil oli palju pereda,
Kaselatvad latsi täisa,
Puuoksad poegi täisi,
Kust see mesi mee võttis,
Vaapsikud vaha veavad.
Mesilased kandvad kõrred,
Alta käisid alva metsa,
Tullid kohalt kuusemetsa,
Tulli vahelt varikmetsa,
Üks oli pikka piirumetsa,
Üks oli laia laanemetsa,
Vahelt tuleb varvametsa,
Sarapuul olid suured salgad,
Pihlapuul olid pikad oksad,
Aavik hallil koorella. -
3. juunil 2010 toimus Pärnu-Jaagupi kihelkonna hariduselu 330. aastapäeva tähistamine Pärnu-Jaagupi Raamatukogu esisel platsil. Esitati kihelkonna koolide poolt 330 värsiga regilaul.
käib kah, aga äkki võtaksite vaevaks tuntud hittide kaverdamise asemel helindada tekste ja viise, mida on meeletul hulgal publitseeritud, aga mida keegi ei kasuta. milleks muidu teid maksuraha eest koolitati
Palju õnne ja head uut ...
EESTI SAUNASAJAND on alanud!
Misasja? Aga just nii!
*** P.S. Vastusena paljude-paljude saunaliste küsimusele, et mis tuleb siis kui sauna-aasta 2023 lõpeb, kuulutas saunaminister R.S. 30. detsembril kell 22.24 Kadrina saunamuuseumis välja ... saunasajandi, mis algab 1. jaanuaril 2024. Järgnes saunaliste vägev heakskiidusumin.
*** Seega, saunasõbrad, me sauna-aastal 2023 alanud aatevedu ja aatetegu jätkuvad alates 2024 saunasajandina, kus meie teg… See more
— feeling delighted with Marju Kõivupuu and
99 others
at Kadrina Saunaklubi - KSK - Kadrina Sauna Club.
EV106. Vabariigi aastapäeva kontsert
2024 (Eesti) | Täna, 18:35
Kunstilise juhi Jaan-Eik Tulve sõnul on aastapäevakontsert just niisugune, nagu elu meie ümber - habras, õrn, pühalik, rõõmus, nukker, intiimne, vahel ka valus. Nii elame praegusel ajal üle pingeid, milles me ise ehk otseselt süüdi ei ole, kuid mis meid väga tugevalt mõjutavad. Saame vaid loota, et need ajapikku lahenevad ja sellele on meil kõigil võimalus kaasa aidata - hoides oma kodu, kus on turvaline, hea ning kus inimesed armastavad ja hoiavad üksteist. Kontserdi kunstilise juhi Jaan-Eik Tulve meeskonna tuumikus on lavastaja Maria Peterson, kunstnik Kristjan Suits, videokunstnik Sander Põldsaar, valguskunstnik Priidu Adlas ja produtsent Priit Mikk. Kontserdi teleülekande re˛issöör on Erle Veber, juhtoperaator Raul Priks, produtsent Margus Saar.
No küllap Beavis ja Butthead oskaksid siin ilusa kommentaari anda :)
H IV 4, 23/4 (2) < Lüganuse khk. - J. Thomson (1892)
Ai kupjas kuradi poiga
Kilter kirju litse poiga
Ai mind sohu kündamaie
Mädäjärve mängimaie
Jo tuli soosta sompajalga
Haavikust tuli harvajalga
Ärä murdas musta härja
Ärä sei härjad mõlemad
Ige jäi inisemaie
Sahad sahti lõikamaie
Juttad juttu rääkimaie
Mis minu mehe nõusta
Poisi koera kombe'ista
Läksin nuttuga koduje.
Eit õli vastas, taat õli vastas
Vastas õlid vanad mõlemad
"Mis sina nuttad poiga noori,
Mis sina ainuke halatsed?
"Kupjas kuradi poiga
Kilter kirju litse poiga
Ai mind sohu kündamaie
Mädajärve mängimaie
Jo tuli soosta sompajalga
Haavikust tuli harvajalga:
Ärä murdas musta härja
Ärä sei härjad mõlemad
Ige jäi inisemaie
Sahad sahti lõikamaie
Juttad juttu rääkimaie.
"Seda mina itken eidekene
Seda mina ainike halatsen."
..nojaa, kunagi käisime toomas endale harmooniumi. Keski oli neid kogunud hunnikuteviisi ning järgneval põlvkonnal polnud nendega miskit peale hakata, igavesed kolakad, võtsid ohtralt ruumi. Meil hea meel, saime valida ilusaima ja häälesolevaima pilli seina äärest. Tõesti tegi ilusat häält ning teeb siiani. Kangutasime pilli mikrobussi ning omanik küsis uhkelt käsi tolmust rohmides: "Kas te teete ka sellest veiniriiuli?" Imestunud nägusid nähes selgitas, et mitmed on neid omale mööbliks võtnud ja harmooniumist saab väga kena veiniriiuli, päästab vana eseme hävimisest, taaskasutus!
Selle uusloomingulise korduslaulu lugu, tuleb välja, on tegelikult Celia Roose ja tema sõprade omalooming, Hints olla kunagi neilt seda kuulnud ning nö. kaasa pätsanud..