[www.postimees.ee]

Koolide regilaul
Viis ja sõnad Urmas Sisask

(Eeslaulja ees ja koor järel)
Kool algab aabitsast. Aabits algab koolist.
Aabits õpetajaga alguse saab koolis.
Kool on minu armastus. Armastust saan koolis.
Armastan ma õppimist, õpetaja tarkust.
Kool eluks õpetab suunda minu ellu.
Elus iseendaga, hakkama saan koolis.
Kool annab vaimsuse ja tarkust meile heaga.
Mõtlema ja aru saama ainult oma peaga.
Purustan kõik ahelad, abitusest õpitud.
Kokku võtame kõik ennast põlisrahva kombel.
(Vahemäng)
Klassivennad, klassiõed, emad, isad kõik koos
aitavad kõik läbi saama raskustega koolis.
Kehaline kasvatus, kirjandus ja keemia,
füüsika ja rehkendus, loodus ja bioloogia...
Lastekool ja põhikool, kutsekool, gümnaasium.
Diplomini ranitsast käies ühel meelel.
Koolipesast nabanööri ära lõikame, ning
justkui linnud oma pesast välja lendavad.
Siit meil algab vastutus, ise enda eest.
Siit meil algab vastutus, ise enda eest.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

tal on neid viel

[www.youtube.com]

näed siis mida regilauluks koolides peetakse tänu eestkirjutajaile muidugi iseäranis :)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

ehk siis edasi "teateid tegelikkusest"
ma ei virise, siit saab ju häid näiteid kultuuri muutumisest ning arusaamade nihkumisest:

Üks lõik ühe blogi sissekandest:

"Näiteks üks ülesanne oli selline, et meile oli etteantud jaanipäeva teemaline regilaul ja me pidime siis rea lõpud ise kirjutama. Hiljem esitasime neid ka. Meie paar rida olid umbes sellised:
"kui sa jaanipäeval pole rase,
siis sa uuel aastal last ei näe.
Tulge tulda hoidamaie,
muidu oled vallasnaine"

Ja kuidas eestlased käisid Karjalas regilaulu tegemas:

[www.ngo.ee]

helinäide: [www.vanameister.pri.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Puurmanni silla regilaul: [tartu.postimees.ee]

«Seisa, seisa üle aja, üle vee ja üle raja,» laulsid Puurmani koolilapsed uuele sillale vanalt sillalt.

***

Pühajärve kooli regilaul: [puhajarve.blogspot.com]


Regilaul Pühajärve kooli võitlusest


Riukalikult salamahti
Nagu läinud aastal nähti
Koduust ei löödud lahti
Otsus lihtsalt ära tehti
Lehe kaudu levis teade
Meie kodukooli peade
Maharaiumise tahe
Pole valla meelest pahe
Esimese „sõja“ ajal
Meie armsas koolimajas
Nigol aktusel lõi lokku
Kui saab kümme last teil kokku
Uude esimesse klassi
Ei me teid siis linna tassi
Täitsimegi selle nõude
Vägivald ei istu jõude
Muneb aina kuldseid sõnu
Tundes tõmblemisest mõnu
Ei nad meist ja lastest hooli
Nõudvad Pühajärve kooli
Neil on vaja tühja maja
Üle eesti juba kajab
Kuulda on et Visnapuule
Erakond see surub suule
Visnapuu ei karda riski
Aaviksoogi vagaks ristis
Kuid seal kus palju tegijaid
On ausaid kõrvu nägijaid

Kui see karu pöörane
me kooli juurde jõuab
siis pahameelest urisedes
plaane näha nõuab
endal pole üldse aru
et numbrid-plaanid
pähe mahuks
mis sa ott meid tülitad
asjata ju küsid sa
mõtteid-plaane
meil on sada
kuulda -näha
sa neid ei taha
...
Asüüli veel ei taotle me
Alles on meil võitlusvõime
Põlisrahva usk ning aru
Võita vägev Vale Karu

***

lõpukella regilaul: [www.tallinnapostimees.ee]

Pärastlõunaks oli kohale tellitud eraldi trollibuss, millega sõideti ühiselt Rocca al Maresse vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsi. Seal mängiti uuemaid ja vanemaid eesti rahvamänge ning kanti ette lõpukella regilaul, mis oli spetsiaalselt selleks päevaks kirjutatud.

***

trumm vs. seto regilaulud: [www.folk.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Himmaste regilaul, regilaulude õpetaja juhendamisel meisterdatud: [eestielu.delfi.ee]

Himmaste regilaul

Hurda mies om meie uma
Määne miis siis olli timä?
Teie tüüd ja otse luulet,
osa seost siin sa kuulõt.
Koolin om meil latsi vähe,
latse viias liina kuuli.
Liinast paistva suure tähe,
suur om paremp kui see väike,
suur om võimsam, suur om rikkam,
suur om suure häälega.
Väike vilkam, tuum om tummim
välla paistus nigu om.
Mõts om au seen, toitja-katja,
rahakotil lisa andja,
kui saap tühàs, lähen mõtsa,
siini -marju korjama.
Kõnnin meie tieda müüdä,
mulk om mulgu kõrval säälla,
lähes puuti, ostas saapa,
et saas suurest mulgust läbi
va' poodi põle, tüüd ei ole,
a' viina saad siit alati,
a' vahest ostas salati.
Kas om elu meil siis kole?
Ei ta ole, ei ta ole.
Meil om naabri naeratava,
õkvalt nigu linnu põesan
või see päiva taivas paistman.
Kas on elu meil siis kole?
Ei ta ole, ei ta ole.
Ja Hurda mies om meie uma,
teiseki meil tähtsa siin.
Patric tänapäival nii,
või Ott kui siin om jälleki,
siis kuulep terve Eestimaa
Himmaste om oleman!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Siin aga võiks kohati õlalegi patsutada, eriti kui lapsed ise tegid: [www.youtube.com]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Vahepeal palun, kallid postivoo jälgijad, end mitte eksitada - see siinne pole siiski klassikaline regilaul, ehk ta kunagi muutub selleks, mina isiklikult siiski sooviksin, et pigem võibolla mitte. Või kui, siis peaks tollele algupäralisemale laulukeelele mõne teise nimetaja välja mõtlema, sest siin mainitud ei ole seda mitte.

Siiski, nagu mainisin, on põnev seda arusaamade nihkumist jälgida ning ma olen isegi tänulik noile laululoojatele oma ehedate ja kindlameelsete näidete eest.

Kui keegi viitsiks väikest uurimust nonde nädete najal teha, oleks tore lugeda. Põhiline mis välja paistab on ehk see, et laul peab omama laulukordust ning paarisvärssidel lõppriimi et teda võiks regilauluks nimetada? Mõned värsid omavad head sõnarütmi sarnaselt regilauluga. Või on see pigem juhuslik?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

eks ta ole üks pisut ebaõnnestunud nimetus igal juhul.
soome "rekilaulu" tähendabki lõppriimilist 19.s poppi laulu:
[youtu.be]
[fi.wikipedia.org]
, tänapäeva eestis sõltub "regilaul"u tähendus selle kasutajast:
1) meie muusikaline emakeel
2) 8 silbiline (enamasti algriimiga) värss
3) eeslaulja ja koori antifoon
4) laulmise käigus loodud laul
5) ebamusikaalsete inimeste suvaline laul
...

oma kõrgkooliõpingute käigus olen kuulnud ka, et igasugust murdes laulmist peetakse setu lauluks, mustlasjatsu peetakse meie pärimusmuusikaks, igasugust duuri ja mollivälist muusikat peetakse idamaiseks jne jne

iga rahvamuusika peab olema 4/4 või 3/4 taktimõõdus, rütmiga "titi titi titi (titi)" ja G-duuris (lätlastel - D duuris)

Põlva ÜG Infoleht:

[www.polvayg.edu.ee]


„Eestimaal on tore olla,
see on minu sünnimaa.
Kaugelt mõnus koju tulla,
sest ta ilus, vaba maa...“

Nii laulsid 27. märtsil aulas 1.-4. klasside õpilased omaloodud regilaulu. Eeslauljaks muusika- õpetaja Ulvi Pern, kelle õhutusel laul valmiski.

Sel ainulaadsel hommikul algas koolipäev teisiti kui tavaliselt. Kõlas Eesti Vabariigi hümn nagu paljudes teisteski koolides Eestimaa eri paigus. Püüdsime leida vastust, mis on Eesti. Üheskoos jõudsime järelduseni, et Eesti – see on eelkõige inimesed, kes siin elavad. Eestimaa homse näo kujundavad ka need õpilased, kes hetkel saalis õlg-õla kõrval laulsid. Tähtsaimaks etteasteks kujuneski oma laul.

„... Eesti on küll väike maa,
kuid hoiame ta vabana.
ELAGU EESTIMAA!“

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Paistab, et "rekilaulu" ja "regilaulu" hakkavad mölemal pool lahte t"ahendama enamv"ahem sama asja.
Üks mure j"alle v"ahem.

[www.sirp.ee]

/../
Schroederi luule kõige omapärasemaks suunaks on eesti ja läti rahvaluulest inspireeritud looming. Eesti rahvaluulest on innustunud baltisaksa luuletajad varemgi, kuid Schroeder üritab saksa keeles luua regilaulu, matkides regivärsi vormilisi vahendeid (riimita trohheilist värssi, kõlakujundeid, kordusi).
/../

Ja siit võib seda regilauluks tituleeritud luulet lugeda ning nuputada, mida Liina Lukas silmas pidas:
[www.utlib.ee]
Ma ise arvan, et ta pidas silmas muidugi tõlget..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Saksakeelne on kah üsna j"rjekindlalt 8 silbiline, nagu keskmise eestlase arusaamine regilaulust nöuab

[www.utlib.ee]

Meenutab Kalevalast inspireeritud yankee luuletaja Longfellow Hiawatha lugu.
[en.wikipedia.org]

Ilmselt ühendab neid ka sarnane romantilis-nostalgiline suhtumine p"arismaalastesse.

Algriimi on v"aga v"ahe ja paralleelv"arsid pole kah regiv"arsi moodi.

Sakslaste Niebelunglied on juba riimiline ja islandi algriim erineb oluliselt meie omast:
[de.wikipedia.org]

Polnud neil sellidel ju sellist p"arimust vötta nagu vaja ja pole nad palju kehvemad, kui praegused omaloomingulised regilaulud.

Siin aga juba vaikselt peaaegu nokib:

[eestielu.delfi.ee]

Eeslaulja: Pärl Maria
Elame siin ilma äärel
ilma äärel, mere veerel
rahus maada raadamassa
sinivoogul sõudemassa
Kuni kand on kinni maassa
sõrmed surut sõmerasse
ei me taha muida maida
muida maida võõra´aida

Eeslaulja: Genno
Sõjad siit on üle sõitnud
katkud maada karistanud
ei me liigu ei me hävi
ei me koole kodutuina

Eeslaulja: Gabriel
Las meid kaitseb laulu vägi
poeme suurte hõlma alla
ei me tule tühja käega
sõna jõuga laulu väega

Eeslaulja: Joosep
Las meil olla oma keeli
oma keeli, oma meeli
Ei me sula suurte sekka
ei me kao siit kusagile

Eeslaulja: Jasmin
Oleme siin ilma äärel
üsna tillu rahvakillu
maa pole kindel jalge alla
soo ei saaja eest meid kaitse
metsalisest mets ei päästa
Otsime siis viha varju
suuremate hõlma alta
suurde ilma sulamata

Eeslaulja: Karmen
Ilm aga möllab omasoodu
lained käivad kõrgemalle
meie meelta mõttelema
Nõu on kallis, vaim on valmis
tark mees taskus pajatamas -
Laulu väega sõna jõuga
laulame lained tasaseksi
sõnume sõjad sootumaksi

Eeslaulja: Joosep
Las meil olla oma keeli
oma keeli, oma meeli
Ei siis sula suurte sekka
ei siis kao me kusagile

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

pole vigu. eks me köik ole lapsena Kalevipoega lugend ja pilte imetlenud.

muide ses Karksi-Saarde pulmas, kus me laulmas k"aisime hakkas rahvas iseenesest taolistes v"arssides riakima.

see on juba vist mingiks ürgeesti etaloniks saanud.

Siin aga keegi suisa luuletab "muistse" sildi all.

[avanejad.weebly.com]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[www.jkkalju.ee]

Hommikul kui ärkasin (regilaul)

Hommikul kui ärkasin
Hommikul kui ärkasin
Staadionile tulin ma
Staadionile tulin ma
Nõmme Kaljut toetama
Nõmme Kaljut toetama
Kalju 3x
Kalju 3x
Nõmme Kalju kohal on
Nõmme Kalju kohal on
(Vastasest) ta üle on
(Vastasest) ta üle on
Võiduni me alati
Võiduni me alati
Ahoi!
Ahoi!


***

Põhitunnus ongi kordamine - "Muusikat teevad peaesineja David Lurey, Tom Valsberg ja sõbrad!

Kirtan tähendab nö regilaulu stiilis väelaulude laulmist: esineja ees, “koor” järel."
([www.joogafestival.ee])

samuti: "Näidend lõpeb regilaulu põhimõttel räpiga, kus on kaasaegses ja lasteaialapsele arusaadavas vormis ära toodud kõik tervislike eluviiside ning elu põhitõed."
([opleht.ee])

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Siin aga juba nö. spetsialisti tehtud värsiveeretus (ei ole õnneks küll öeldud et on regilaul, värssides sees küll mainitud, võrreldes eelmistega on siin muidugi regi ja laulu mitme palligi ulatuses, ent mis neist pallidest):

[lille.tartu.ee]

ÜHISLAUL "ÜLE LÄVE"

[Aga meil on õnneks antud]
„õnneks antud, palgaks pantud,
Emajõe jälgil käia,“
[Tartu linnas trallitada,
uusi maailmu avastada.
Pidu hakkab meil raeplatsis,
siin on laulu, siin on tantsu,
hiired saavad sibamaie,
rotid lausa lippamaie,
pärast jalgu puhkamaie,
kontsertigi kuulamaie.
Tantsumaailm, tore maailm,
seal on hippi, seal on hoppi,
vahelduseks ka galoppi.
Oodatud kõik vaatamaie,
kanged kaasa kargamaie.
Teatritelgi manu minge
näpunukke näppimaie,
varjunukke vahtimaie,
komejanti kaemaie,
taidlusringe tublimaida!
Turvamaailmas tunned tervist,
piilud poisse politseista,
mehi päästeametista,
tudengeida terviskoolist.
Terves kehas vaim on terve,
spordimaailmas selg on sirge,
jaksad lüüa jalapalli,
ujuda ja teha tralli.
Pargipuude puudutusel
pajatame pärimusi,
Jauramid jalga keerutavad,
Kaval Käsi katsub kannelt,
regiviise veeretame,
rahvatantse tatsutame,
muistseid mänge mängimegi.
Loodusmaailma lahkelt lähme
Kalakratte kaemaie,
keskikonda kaitsemaie,
pärgasida punumaie,
looduslähedaselt looma.
Õpitube kõikjal palju,
siis me saame seltsis minna,
õhinaga õppimaie,
teadmisida tugevdama,
oskusida omandama,
tarka teadust tegemaie,
templeid kokku kogumaie,
auga aardeid jahtimaie,
rambi peale rabistama,
lodja peale lodistama,
nöörinäitust nägemaie,
spordiasju soetamaie,
Kollast Kassi kohtamaie,
teatril tere ütlemaie,
HuviTERA tervitama,
noori kokku kogumaie!
Usinasti osalege,
igal poole te ära käige,
kõigest vahvast osa saage!
Astu julgelt üle läve,
laia ilma manu mine,
siiski iseendaks jää!]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

/../Teisena astus publiku ette Põlva keskkool. Kõlas vägev regilaul hallitanud poisist ja väikese Annekese kahtlastest käikudest./../
[url]
[eestielu.delfi.ee][/url]


meeldetuletus sisust:

"Kos käisid väike Annake?
Kos käisid väike Annake?
Valle-rih, valle-rah, valle-rallallaa,
Kos käisid väike Annake?
Ma käisin mõtsas kõndimas,
ma käisin mõtsas kõndimas.
Valle-rih, valle-rah, valle-rallallaa,
ma käisin mõtsas kõndimas.
Ja linnupesi otsimas,
ja linnupesi otsimas.
Valle-rih, valle-rah, valle-rallallaa,
ja linnupesi otsimas." jne..

***

"Ma läksin metsa kõndima
ja linnupesi otsima.

Ai tuhkas, tuhkas, tulevaleras,
ai tuhkas, tuhkas, tulevaleras,
see enneaegne armastus
ei ole muud kui kurvastus.

Kuid linnupesi otsides
ma leidsin poisi põõsa seest.
Ma võtsin teda vaadata
ja teise külje pöörata.
Ta alumine külg oli hallitand
ja päälmine külg oli päevitand" jne..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

varulven kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Siin aga juba nö. spetsialisti tehtud
> värsiveeretus (ei ole õnneks küll öeldud et on
> regilaul, värssides sees küll mainitud, võrreldes
> eelmistega on siin muidugi regi ja laulu mitme
> palligi ulatuses, ent mis neist pallidest kui
> säärane laul Tartu raeplatsis ette ja taha
> lauldakse):
>
> [lille.tartu.ee]
> nt_id=14
>


Laulule on täiendusi-korrigeerimisi tulnud, pange tähele muutusi 21 saj. regilaulu "improvisatsioonis":

ÜHISLAUL "ÜLE LÄVE" 1. juunil 2013

H IV 3, 669/70 (17) < Pilistvere khk., Kõo k. - Jaan Bock < Madli Waltmann (1889)

„Neiukesed, noorukesed,
õekesed, hellakesed.“
[vennakesed, hellad vennad,
lahked lapsed laulukoorist,
Urmas, Taaralinna meeri!]
„Lähme linna laulemaie,
Talinasse tantsimaie.
Talinas tantsu ei tahetud,
tulin Tartu teed tagasi.
Kohe kulli kuusikusse,
sealt siis tedre haavikusse.
Seal oli märka mängijada,
sada saksa-mamselida,
hulk oli ummiskingis naisa,
neli noorta neitsikesta.
Laitsid mind laisaks laulijaksi;
need tahtsid pillila pidamist,
kannelilla kasvatamist,
sarvel tahtsid saatemista,
torupillil tantsimista.“
[Astusin siis üle läve,
jõudsin välja Tartu linna,]

E 10011 < Pilistvere khk., Kõo v. - Hans eller (1894)
„Kus need kuked söönud kulda
Kuked kulda, kanad karda
Haned haljasta hõbedad
Varesed vana vaskesida
Pesilinnud penningida
Targad linnud taalderida
Kus need kasud kasvanuvad
Kapsad kuusekõrguseni
Ei kõigile põle õnneks antud
Õnneks antud, palgaks pantud
Emajõe jälgil käia
Emajõe vahtu vaadataie
Emajõe kohamist kuulata
Emajõe selgas sõiteledes
Emajõe silma vaadataie
Emajõe silmas ennast näha.“
[Aga meil on õnneks antud]
„õnneks antud, palgaks pantud,
Emajõe jälgil käia,“
[Tartu linnas trallitada,
uusi maailmu avastada.
Pidu hakkab meil raeplatsis,
siin on laulu, siin on tantsu,
hiired saavad sibamaie,
rotid lausa lippamaie,
pärast jalgu puhkamaie,
kontsertigi kuulamaie.
Tantsumaailm, tore maailm,
seal on hippi, seal on hoppi,
vahelduseks ka galoppi.
Oodatud kõik vaatamaie,
kanged kaasa kargamaie.
Teatritelgi manu minge
näpunukke näppimaie,
varjunukke vahtimaie,
komejanti kaemaie,
taidlusringe tublimaida!
Turvamaailmas tunned tervist,
piilud poisse politseista,
mehi päästeametista,
tudengeida terviskoolist.
Terves kehas vaim on terve,
spordimaailmas selg on sirge,
jaksad lüüa jalapalli,
ujuda ja teha tralli.
Pargipuude puudutusel
pajatame pärimusi,
Jauramid jalga keerutavad,
Kaval Käsi katsub kannelt,
regiviise veeretame,
rahvatantse tatsutame,
muistseid mänge mängimegi.
Loodusmaailma lahkelt lähme
Kalakratte kaemaie,
keskikonda kaitsemaie,
pärgasida punumaie,
looduslähedaselt looma.
Õpitube kõikjal palju,
siis me saame seltsis minna,
õhinaga õppimaie,
teadmisida tugevdama,
oskusida omandama,
tarka teadust tegemaie,
templeid kokku kogumaie,
auga aardeid jahtimaie,
rambi peale rabistama,
lodja peale lodistama,
nöörinäitust nägemaie,
spordiasju soetamaie,
Kollast Kassi kohtamaie,
teatril tere ütlemaie,
HuviTERA tervitama,
noori kokku kogumaie!
Usinasti osalege,
igal poole te ära käige,
kõigest vahvast osa saage!
Astu julgelt üle läve,
laia ilma manu mine,
siiski iseendaks jää!]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ja ka siin on tuttavaid nägusid näha laulmas uue reeglistikuga 21. saj. "regilaulu". Oleks ma hauas, siis keeraks praegu ringi. :)

Raasiku valla veemajandusprogrammi lõpuüritusel kõlas regilaul (30.11.2012 Aruküla Uudised):



_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"Ta alumine külg oli hallitand
ja päälmine külg oli päevitand" jne..

T"aitsa algriim jo ...

kuigi see ei tee veel vemmalv"arsist regiv"arssi.


Ja Raasiku meestelgi on isokroonset oktosüllaabikat omajagu.
Ja körvust jookseb kah seda, mida vaja.

Tead see rong on juba ammu l"ainud oma teed ja vastatuult pesta pole vist enam mötet.

Kui vaadata seda teemat prisma teise nurga alt, võiks too kõik siin pigem olla uue rongigraafiku jälgimine. Muidu võib tõesti maha jääda.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[www.maaleht.ee]

/../
Koolipere lõi silme ette elava kujutluspildi saareelust ning mõtiskles üheskoos selle üle, mis püüab laevaga sõites nende pilku. “Eemalt paistvad liivaluited, paistvad männimetsa ladvad, eistuk loksub kalda veerel, ootab merest kalasaaki,” tsiteerib Tiinamai koostöös valminud regilaulu ning lisab, et seda luues taheti kasutada võimalikult palju saarerahva sõnavara. Näiteks eistuk tähendab kahemehepaati.
/../

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ja siis võiks seda kuulata vahelduseks, 21 sajandi regilaulust, mida on mõtelnud ja uurinud Triinu Ojamaa:

[www.ylikool.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

nohh
kui juba kõik vihuvad jubedalt registada, mis siis minagi enam ootan:

(Karadeniz'est reagin)
meri oli musta ja sügava
taevas laia ja tigeda
randa aga raksus laineida
hull oli see kes läks ujuma
linnad täis on laevasida
igal serval on sadama
maa ninalla majakka
Ankara'st tulin Erzurum'i
Erzurum'ista Rize'je
Hemşin'ista Ayderi'je
Ayder'ista sain Pazar'ı
ei ole röövlid Erzurum'is
röövlid on bussi pidajad
"Sema Turizm, Van Erciş"
Yakup Tekin'i sulane
müüs mulle mõnusa küüdi
ööbussile pileti
paras oli pilet bussi minnes
saime teele tuli pahandus
ei enamb tund bussimees piletit
vähemb veel vea tegijat
"Diyarbakır Star" oli saagijahil
kürdid said kihva verele
münt pani mütsi mõttelema
raha tegi oinasta hobuse
...
aga Erzurum oli enne nähtud
enne nähtud ja nägusa
mäel oli linna ja torni kella
torni all oli tuvila
turg oli tuvila tagana
turu mail oli koolimaja
kaks on maja sambaaida
tuhat vaipa on turulla
ja kürt oli kaupa tegemas
ilma asju arutamas
rohkest nad reagivad kõrmanci'da
pisut peale zazaki'da
vaibad on koha peal kootud
kürdi naiste kolgitsetud
värvimata veeretetud
kirjad villasta valitud
peoga oli pruuni ja punasta
enamb oli valge vatilisi
...
mujalgi oli jutumehi
rannalisi ja mägilasi
viidi mind muidu mäele
rahata sain rattaile
anti teeda aeti juttu
küüti aidati küsida
aga põld küüdi kaasalisi
Zilkale'je sõitijaida
kaljulinna liikujaida
astusin Hemşin'i mäele
tee kitkuja teele
küll oli kitsas ja kõheda
puud olid kaela kukkumassa
paed olid peale langemassa
naised teeda noppimassa
kojassa kuivatamassa
vanem eit oli Hemşin'eida
noored aga Laz'ı laterdajad
türki tundsivad mõlemad
...

läksin Türki õppimaje
İstanbul'i istumaje
kool oli künka kõrva pealla
Maçka mäe serva pealla
kus tehti ilmale imeta
seal olid klamberkanneldajad
küüneviiulid valusad
paremad torupuhujad
silmalaud olid laulamassa
käed olid takka tõukamassa
pasun preaksus kõrvad kurtsid
viiul vingus lauad laulid
kannel kiljus ilm helisi
kes tantsis kes kükitas
kes kukkus kes upitas
mina olin trummi lagistaja
naistele nalja tegija
küll on kõvad keeletargad
osavamad õpetajad
ise õpid ise õpetad
kui kuuled nii kirjutad
nüüd mina tunnen Türgi keele
ranits reagib Rantsus keele
seljakott se Saksa keele
pildimasin Pohla keele
ise mina mõistan Inglis keele
ei minu maja isandad
osavamad õpetajad
lõuna lauad on odavad
tee joojad on tugevad
aga on kallis kõrtsirahvas
aruta öömajutajad
enne maksad edaspidi
teine kord tagant järele
sama pead panti panema
tulin tüliga tulema
pakid posti ja ajama
mul on toad tuule pealla
eluase ilma pealla
majad marjavarre pealla
kui on buss küll saab puhata
rongis risti selitada
ma käisin sõja serva peala
suure Sassi linna peala
kus oli enne pandud pommi
põrgu oli piiri tagana
meri oli kuuma ja madala
paremad aga puieviljad
taeva ja põrgu väravad
Inimkaljud hirmutajad
...
teid on palju ja pajata
vähe on aega vaestelegi
sest tuleb loo lõpetus
asi jääb muude arvata
kui mind pole jälgi jätkamassa

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Käisin vaatamas seda ..oli veel huvitavaid esinemisi mis panid mõtlema

Parimat

Tead ise teeme ju kah vahel mingit jama, mida hiljem peab häbenema.

Kuni selle üha kõrgemale tõusva moduleerimiseni polnud ju laulul vigagi - mis sest et lõppriimilised värsipaarid on regivärsist omasemad araabia luulele.

Vaadata võiks ka toda uusuurimust:
"Eesti regivärsi teekond 21. sajandisse"
Kanni Labi

[www.folklore.ee]
[www.folklore.ee]

Timo, ega see ei olegi siin ju häbipost :)

[publik.delfi.ee]

/../Humoorikas duo lõpetas regilauluga, millele saal kaasa laulda möirgas:
"Eestimaal on elada nii talumatult hale
Eestimaa on vajumas põhja sügavale
taevaisa ajanud kõik korralikult segi
kas siis sellist Põhjamaad me tõesti tahtsimegi."/../

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[www.kullamaa.edu.ee]

siin on mõnes klassis olnud üsna teraseid päid:


Pood ja kauplemine

Ema tahtsi kooki tetta,
jahu olli otsa lõppend,
lähen poodi uuta tooma,
siis saa varsti kooki maitsta.
Lähen poodi ostemaie,
ostemaie, kauplemaie,
kaasas kott ja nimekiri,
ei siis miski lähe segi.
Astun sisse uksesta,
“Tere!” valju häälega.
Hakkan ringi vaatamaie
jahu ruttu otsimaie.
Silma hakkab leibasida,
leibasida, saiasida,
näen ka jooke, kommisida,
kommisida, vorstisida.
Lõpuks märkan jahusida,
ostud kotti, raha müüjalle.
Palun, tänan, kõike hääd-
koju ruttama nüüd pään.

1.klass


Kool ja selle ümbrus

Keset küla Kullamaalla,
keset vanu, suuri kuuski
kivist tõusnud hoone suuri,
milles ruumi sadadelle.
Aknad laiad, korrust kaksi,
korras klassid, võimla, söökla.
Nendes näed sa lapsi töökaid
Õppimassa, mängimassa.
Kooli kõrval spordiplatsi,
kuhu lapsed kogunevad
pallikera pillutama,
musklirammu meisterdama.
Suured, laiad muruplatsid,
kasvab neilla taimi palju
meie maalta, kaugemalta
kooli ümbrust kaunistamaks.
Kallis sõber kauge`elta,
kui sa satud siia kanti,
astu sisse kooli kaema,
õue ilu imetlema!

2.klass


Rohumägi

Lippan läbi surnuaia
kõrge künka veerella.
See ju meie Rohumäella!
Muistsel a´al siin linnus olla
praegu saab sealt sõita alla.
Vanast loosta kuuleme
kahest metsaraiujasta
Läksid mehed puida lööma
leidsid ussikuninga
Jooksid ruttu mäelt alla,
uss neil tagant järgella.
Mees lõi maha ussikese
kuld jäi maha lebamaie.
Kui nad läksid oma koju
jagatud said kullakangid.
Selle eest sai kõrge torni,
kena kohanime meile.
Kui veel ootan aastat viisi,
saan siis laulda rõõmsasti.
Laululava tuleb kaunis,
kust saab lõõritades laulda
ILUS OLED, KULLAMAA!

3.klass


Õpetajad

Kuhu lähed, lapsi noori?
Tarkust saama siia kooli.
Palju õpetajaid koolis,
kellaajast nad ei hooli.
juba vara hommikulla
tahavad nad õpetella.
Tähti kiirelt lugemaie,
arve kokku arvamaie,
linde, loomi tundemaie,
aineid kokku segamaie.
noote, takte oskamaie,
laule lustil laskemaie.
Jõudu, rammu raksamaie.
Siin me kindlalt sirguneme.
Elutarkust omandame,
üritusi toimetame,
silmavaadet laiendame.
tänu sulle õpetamast,
õpetamast, kasvatamast

4.klass


Õpilased

Mis sa arvad sellest loost,
kui me klass nüüd õpiks koos.
Kaksteist aastat ajaloost,
siis lõpetaks me kooli koos.
Kui õpilased ärkavad,
siis koolikotti märkavad,
kohe meelde tärkab,
koolipäev on ees.
Bussiga me kooliteel,
õpilastel rõõmus meel.
Koolis on nii lahe,
aga mata ei jää pähe.
Kooli vaheaeg on see,
mis meid õnnelikuks teeb:
Aga kui vaheaeg on pikk,
ootame kooli jälle kõik.
Õpilased meil on mitmest kandist,
Martnast, Märjamaalt, kuid mitte Järvakandist.
Vigalast, Kullamaalt ja Virtsust,
parimad kõigist Eestimaa paigust.
Õpilased meil on targad
ja üldse mitte liiga laisad.
Nad tulevad ja lähevad
ning parima endast siia jätavad.

5.klass


Üritused vallas ja koolis

Rahvas tubli sportimassa,
huvilised laulemassa,
noorikud on tantsimassa,
lapsed pidu pidamas.
Kevad tuleb, mahlad jooksul,
kõik meil käivad jürijooksul,
´pärast käivad maikuujooksul,
jooksijad meil tugevad.
Mängitakse võrgupalli,
taotakse jalgpalli,
koju toodaks auhind kallis,
ikka võidab Kullamaa.
Tobiase tõukel-sunnil,
kaunil soojal suvetunnil,
laulame kõik Rohumäella,
suure sõbraliku väella.
Kostab viisi männikusta,
kajab liivamägedesta.
Oi, oi, oi oi, jaanipäeva,
kogu valla pidupäeva,
tantsitakse, trallitakse,
jaaniussi otsitakse.
Sügisella hallad maasi,
hallad maasi, õunad puusi,
kooliaasta algab uusi,
lastel rõõmuhõisked suusi.
Rahvas jälle sportimassa,
rattaella sõitemassa,
vibudella laskemassa,
rabapidi matkamassa.

6.klass


Sport

Meil on lapsed tublid-kiired,
tublid-kiired, tublid-kiired.
nagu väiksed põlluhiired
väiksed, väiksed põlluhiired.
Sportima on nemad kanged,
oi, kui kanged, ikka kanged.
Talvel tihti lumehanges,
miks seal hanges, lapsed kanged?
Rohumäele suusad viivad,
koos nad viivad, ikka viivad.
Kui meil talvel lund ei ole,
oi kui kole, lund et pole,
siis on saalis korvpall tore,
hästi tore, ikka tore.
Spordipäevad hästi vahvad,
küll on vahvad, täitsa vahvad!
Viive, Peep neid tihti tahtvad,
tahtvad, tahtvad, ikka tahtvad.
Kevadel kui kasel lehed,
väiksed lehed, väiksed lehed,
lähvad jooksma meie mehed,
väiksed ja ka suured mehed.
Plikad sibavad neil sabas,
rõõmsalt sabas, nende sabas,
nii, et tihti paigast naba
väike, väike kaunis naba,
liigseist kilodest siis vaba,
ikka vaba, ikka vaba.

7.klass

Kullamaa kuulsused

Kuulge, kuulge, kõik, kel kõrva!
Kuidas süda tuksub hõiskel,
suu see hüüab valjul häälel,
et siit Kullamaalta mitmeid
kangeid mehi sirgund välja.
Meil on oma helilooja,
kooril uue viisi looja.
Siit on kauneid värve võtnud
oma lõuendile jätnud
maalikunstnik Savitöngist.
Lapsepõlve koerustükid
mängind igaveseks filmi
meie kandi oma Toots.
Tegusid on mitmes vallas,
kõik ei jõua kirja panna.
Austet inimeste teod on
ühtekokku kirja pandud
kihelkonna raamatusse.
Aga kangeid tuleb juurde,
meil ju maa on loodud kuldne.

8.klass



Kullamaa rahva tööd ja tegemised

Kullamaalt võib leida kulda,
hõisates hõbedat otsida,
tegudest tulu tõustaneda.
Rahvas rassib rasket tööda,
rassib rõõmu rõkatades,
kallist kodu kaunistades,
lauluviisi lõõritades.
Põllumees peab päevaplaani,
kuidas vili mulda viia,
kartul vakku kosumaie,
heinapõllud õilmitsema.
Memme mureks piimakarjad,
taadi mureks talveküte.
Raiub puida päevapaistel,
õhtul õdusal unistab.
Hommik avab unesilmad,
saadab teele tegijaida,
juhib joonde jõudemehed.
Kellel kauplus kantseldada,
kellel vallas volikirjad.
Postimajas prouad peened,
õllekas õnneotsijad.

9.klass



Laul ja muusika

Võtan üles viisijupi,
pilli mängida ma ei oska.
Lähen laulma sõbra poole,
kaasa võtan ma lauliku.
Lähme noorte laulupeole,
sõpradega laulemaie.
Laulupidu see Rohumäella,
laulame kenast Kullamaast.
Hakkame rütmis tantsimaie,
rahvatantsu tatsumaie.
Tuju see paraneb hetkega,
ilm on ilus päikseline.
Pidu valju käraline,
pillid võimsalt hüüavad,
rahva tuju hoiavad,
kõigi meeli köidavad.
Kell on juba õige hilja,
rahvas läheb kodu poole.
Meeles see pidu veel kaua,
omaette kuuldut laulan,
südames Kullamaad hoian.

10. klass


Kullamaa külad

Vaiki, vaiki, tuulevihin,
vihmakene, ära saja.
Jutustellen Kullamaasta,
kullakallist kodumaasta.
Linnukesed laulemaie:
“Kae, mis väike, vaikne küla,
kannikeste kasvuküla,
Üdruma, me koduküla.”
Linnud Sippa lendasivad,
läbi Liivi, linnutiivul.
Koluvere kohal lend´sid,
ise rõõmsalt laulemaie:
“Pojake ei meheks sirgu
Kullamaal kui pole käinud,
Varalaekaid valges näinud-
külasida läbi käinud.”

11.A klass


Külavärss

Kullamaa on kaunis valda,
erinevad külad koos.
Kullametsas viburada,
pontul oma pansionaat.
Liivil palju kalamehi,
naisselts ja veel jaanituli.
Jõgisool saad maikuus joosta,
jookse kasvõi juulikuuni.
Mõrdus vähe inimesi,
karvaseid ja sulelisi.
Üdrumal on seltsimaja,
lastel mänguväljakud.
Päril jaanituli põleb,
palju rahvast sinna tuleb.
Koluvere loss on võimas,
printsess külmas kivisängis.
Jõgi voolab suure hooga,
pardid seal on laululooga.
Kalju küla väike, armas,
Leila küla naaber varmas.
Kullamaal on rohumägi,
Sittakottil oma vägi.
Tobiasel laule palju,
legendidel on oma nalju.
Meie vald on kõige kaunim,
elulõpuni meil armsaim.
(rahvalikul viisil „ Oot, oot, oot, oot otsa lõpi“......)

11.B klass


See on meie vallamaja-valitsus

Üllar üllas, aita meida,
kuidas koolis õnne leida.
Et`ta oleks kõigil hea,
elust ikka läbi veaks.

Kersti tuleb, seadust tunneb,
paprid korda tema paneb.
Kui seadus sinust oina teeb,
abiks Kersti, kindel see.

Maret, kallis, aita meida,
aita kütet, toitu leida.
Pahad poisid kooli saata,
vanad, haiged üle vaata.

Eve armas, Eve malbe,
uksel ootab, silm on selge.
Naeratus on huulil tal,
kohvitasski hõlma all.

Heiki jagab põllumaida,
okkalisi metsamaida,
rajab uusi kiviteida
kohtus kaitseb heinamaida.

Ehi, ehi, Ehakene,
meie valda, kullakene,
kepsle, kepsle, kergejalgne,
tantsu löö, sa, punapalgne.

Oi, oi, oi Jaanikene,
kus on meie kraavikene,
ai, ai, ai sõbrakene,
kuhu kadus veekene?

Katrin sünnid, surmad kirja paneb,
sisse - välja rändajad.
Üle loeb ja kindlustab,
juhatab, kuhu vaja.

Mis teeb Maire arvetega,
sissetulnud kirjadega,
suurte rahanumbritega,
priskete arvetega?

Kes sääl on see sekretär,
kes sääl raha välja annab,
kes sääl raha panka kannab,
see on Sirje sinisilmne.

12. klass


Aitäh!

kõik õpilased
Riina Leidsalu
Heldi Leidsalu
Õnnela Palmiste
Silva Jakobson
Meelis Välis
Inge Matteus
Ülle Tammearu
Heli Mäe
Reet Priimägi
Eha Eindorf
Ervin Rannik
Elle Palmpuu
Piret Kollo
Mai Jõevee
Maarja Jõevee

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Leidsin sellise laulu jõulu regilaulu.Tea kas viis on kirikuga lauludega nagu seotud? või mulle lihtsalt tundub.
[www.youtube.com]

Parimat

Natuke korduslaulu "improvissi" Viljandist:

[www.youtube.com]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[www.youtube.com]

VODJA LÕPUREGI 2014

Olge terved, seltsilised,
mujalt kandi külalised,
meile kokku tulemasta,
pajatusi kuulamasta!

Mõistke, mõistke, õed, hellad,
targutage, mehed, targad.
Mis on meie õue alla?
Tamm on meie õue alla.
Mitu oksa tammepuulla?
Üheksa oksa tammepuulla.
Mis on iga oksa päälla?
Iga oksa päälla pesa.
Mis säält pesast paistanekse?
Pesas viis on prisket poega,
verisulis midrilindu.

Üks on tütar, neitsikene,
neli on turdi mehepoega.
Mõistke, mõistke, õed, hellad,
Targutage, mehed, targad.
Kes on tütar noorõkene,
pärjaehtes Mulgi piiga?

Elisabeth Mariakene,
pärjaehtes Mulgi piiga.
Valjuhäälne korraldaja,
käremeelne juhataja.
Siidil-niidil nobenäppu,
lahkelt abikäe andja.

Mõistke, mõistke, õed, hellad,
targutage, mehed, targad.
Kes on pojad vägevamad?
Muud ju pojad vägevamad.
Kes on hele Hiiu poega,
väsimatu vägilane?

Imre hele Hiiu poega,
väsimatu vägilane.
Algul lammutas ja klopsis,
pärast ehitas ja mõtles,
raadiot tegi, kratsis plaati,
tagus täiel poksikotti.

Kes on metsaline Harjust,
vanast mehest naljataja?
Märt on metsaline Harjust,
vanast mehest naljataja.
Märt tegi suuga suure ilma,
kangelt kirvest ju kihutas.
Põhjamaisel poisikesel,
mõlgub meeles viisikene,
Linda, kaunim neiukene.

Üks on Hiiust, teised Harjust,
pilla-palla paigakestest.
Kes on kaldalt kõrge ́elta,
vete piirilt vennikene?
Kevin kaldalt kõrge ́elta,
vete piirilt vennikene.
Jonnipunnist tumetukka,
sõstrasilmne meelitaja,
tüdrukute hullutaja,
väiksekeste mängitaja.

Kes on neljas tiivakandja,
kikas Keila külje alta?
Armin neljas tiivakandja,
kikas Keila külje alta.
Kõige väiksem värvukene,
pinta-pänta poisikene,
linta-lonta silmatera.

(räppides või retsiteerides)

Räppima on tema kange,
antaks talle sõnu seada,
viise varjul veeretada,
kiusu kuskil kuulutada,
Koidulalt või Kreutzwaldilt,
vindi väänab viimase.
Ou,ouu,...jee! (trumm ja bass ja biit)

Kes neil jagas hirmu, armu,
paitas peakest, hoidis koosi?
Indrek jagas hirmu, armu,
paitas peakest, hoidis koosi,
et kõik lõpetaksid kooli.

Olge terved, seltsilised,
mujalt kandi külalised!
Värvupojad üle loetud,
tiivasirutuseks ette säetud.

Autor õpetaja Janne

Parimat

Käesoleva võimlemis- ja laulupeoga sünnib ka uusi kordusvärsse:

[www.tuletulemine.ee]

Tere, tere, tulekene,
Tuli tulnud kaugeelta,
tõusnud Raadi allikasta,
sõitnud päevi tulerattal,
rõõmustanud nägijaida.
Jätnud jäljed jäädavasti,
sütitanud südameida,
leegikillud kodudesse,
TULEKENE, TULEKENE
hõõgvel söed simmaneile,
kogund endas mõtted häida,
jäädvustanud naerupalgeid,
tõusnud leegiks rinna sisse,
soojendanud sõitejaida,
rammu andnud jalgadesse,
sädemed toond silmadesse.
TULEKENE, TULEKENE
jõudnud täna Raplamaile,
õhtuks veered Kuimetsasse,
too meil ilma ilusa,
tantsulusti lõbusa,
lauluhääle kõlava.
Lõpuks jõuad Tallinnasse,
torni tippu leegitsema,
tantsudesse sädelema.
lauludesse helisema,
pidupäevi kaunistama.
TULEKENE, TULEKENE

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

lihtsalt vihjeks - suvaline 8 silbiline värss ei ole regivärss:
rõõmustanud nägijaida.
sütitanud südameida,
leegikillud kodudesse,

see eelnev on Kalevipoja värss, mille leiutas Kreutzwald, kui ta tahtis Niebelungidele ära panna.

esmavälteline sõna(nägi..., süda.., kodu..,) peaks regivärsis algama paarisarvulisel kohalt:
rõõmusta nägelejaida. -4.
sütita südame alla, -4.
leegike kodu tagana, -4. & 6.

veel vähem tohib pikemas vältes sõna alata paarisarvuliselt kohalt:
õhtuks veered Kuimetsasse, -6.

võiks olla ehk:
õhtuks veered Kuiemetsa,

[www.youtube.com]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[www.youtube.com]
[www.youtube.com]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[tv.delfi.ee]

Lõpupoole kõlab raamtrummisaatel uusregilaul. Täitsa toredasti kirjutatud.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

sie on kah täitsa tore. ei old enne kuuldgi, aga arvasin äe küll, kesse tegi
"32:00 Küla mul käskis vaita olla"
[etvpluss.err.ee]

Uusi asju veel:

Tore kool ja tore laul, ent kahjuks mitte regilaul:
[www.youtube.com]

Siin jällegi tegelikult täitsa tore lauluke ning juhendaja on küllap teadnud küll regivärsi tunnuseid ent ei ole millegipärast neid eriti hoolsalt praktikasse rekandanud:

[www.youtube.com]
[naerukajakad.blogspot.com.ee]

Tulge kokku, linnukesed!

Kuulge kaugeid kuulutusi,
lähedasi läkitusi,
üle maa ja üle mere,
üle soo ja üle metsa,
tulge kokku laulurahvas,
linnukesed põlisrahvas,
seame kokku segakoori,
piiri-pääri pääsukene,
liiri-lõõri lõokene,
kuku, kuku, kukekene,
kaagu, kaagu, kanakene,
põõsaoksal talvikene,
kraaksu vares Vaagukene,
männiladvas rongakene,
lenda-lenda leevikene,
kuldnokk kullanokaline,
metsvint kaunisuleline,
Eestimaale laulemaie,
viisijuppi veeretama,
kodumaada tervitama,
sünnipäeval õnnitlema.
Palju õnne Eestikene,
meie armas eriline,
täitubki sul sadakene,
juubel väga ümmargune,
nagu linnupesakene.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Siin aga jällegi täiesti valepoolne sõna "regilaul" kasutamine, on ka aru saada, et seda laulu ei teinud lapsed:

[www.ev100.ee]



_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Mitte ainult regi- vaid isegi "rahvalaul"! Miks mitte:



_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[ev100.postimees.ee]

Ent Teeme Ära talgupäevast välja kasvanud suursündmus pole ainus, millega Eesti end juubeliaastal maailma mällu jätab. On meie 100-aastasel riigil veel üks piirideta (ema)keel – muusika. Nii kõlab Erik Sakkovi ja Maian Kärmase loodud regilaul just selle sündmuse auks ja Eestile omaselt. Puhtama tuleviku nimel!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Külavanemate "regilaul",
[lagedi.wordpress.com]

*ettekandmisele tuleb ka valla külavanemate regilaulu esmaesitlus

***

Rae sõnumid:

[www.rae.ee]

"Lilleorus tšakrad valla
Võimas koht see Aruvalla"
jne..

lk 19.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[www.youtube.com]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Filipiini "regilaul":



_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

arvasin, et on mõni vahetusüliõpilane, aga ei. regilaul on müügiks läinud isegi koos popmodulatsiooniga

"
A song portraying the ruthless drug war under the Duterte Administration.
Based on the Estonian Regilaul (Runo) Song form.

In partial fulfillment of MuL 115 under ma'am Krina Cayabyab."

[www.youtube.com]

Algatus on tore, ent regilaulust on kurval kombel asi väga-väga kaugel:
[www.youtube.com]
Sellisel juhul oleks mõtekas siiski laulu välja reklaamida kui lihtsalt laulu - toimiks sama võrra hästi, ent praegu võtab kukalt kratsima küll.
Kas oleks viimane aeg mõelda kalevalamõõdulisele värsisüsteemile uus mõiste ning jätta "regilaul" sellisesse tähendusse, nagu tast on saanud praegusel ajal kui isegi asjatundjad kasutavad mõistet täiesti kohatus kohas? See oleks siiski üsna keeruline, sest rahvaluuleteaduses ju kasutatakse mõistet üsna pikalt ning oleks keeruline kogu seda mõistesüsteemi ümbertegema hakata..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

ma olengi selle "regilaulu" neile jätnud.

aga see pole ju kõige hullem näide inimestelt, kes pole piisavalt päris laulu kuulnud.
oli ju äratuntav, et tal mingi aimdus regivärsist on: paralleelvärsid jms

kui midagi on juba ajaloo solgitorust alla saadetud, siis ongi väga raske talle uuesti kaubanduslikku välimust anda

Iseenesest on tegelikult ju heagi, et meil püüeldakse vanapärase laulu stiili imiteerimise poole. Ning ka sellel naivismil mis neis loodud "pseudo-regivärsis" peegeldub, stiili poolest naivistlikus, mitte tingimata sisu või tagamõtte poolest. Kui juba sügavalt seest säärane loomemõte tuleb, ega iga esimene katsetus ei peagi kohe välja tulema..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"Sellisel juhul oleks mõtekas siiski laulu välja reklaamida kui lihtsalt laulu"

ma kardan, et ta ise ei teagi, et regivärsis midagi võiks teisiti olla

tal ei tulekski sellist mõtet

Dokumenteerin veel. Veelkord rõhutan, kui keegi end ja oma loomingut siin leiab, et siinne on vaid tõesti dokumenteerimise ja analüüsimise eesmärgil.

[sinilind.edu.ee]

Tsiteeri:

Lisaks õpetaja Karise kirjutatud ja Naksitrallide poolt ette kantud regilaul:
TÄNA ON MEIL TÄHTIS PÄEV
SINILINNUL SÜNNIPÄEV.
KALLIS-ARMAS SINILIND
TÄNA TERVITAME SIND.
HEAD JA ÕNNE SOOVIME
PALJUKESI KOORIS ME.
SOOVIME VEEL RÕÕMU LUSTI,
ET KÕIK SUJUKS IKKA HÄSTI.
ET SUL JÄTKUKS TÖÖTAJAID JA
RÜHMAS LAPSI TOREDAID JA
TÄIDE LÄHEKS KÕIK SU SOOVID
AINULT ÕNN JA RÕÕM SIND KROONIKS!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Anna Hints:

[eestielu.goodnews.ee]



Regilauldes metsa ja inimeste eest koroonakriisi ajal!
Ancient Estonian way of runic singing for the forests and people in the time of coronaquarantine!
💚🌳🌲🌍

Lähme hellad, käime kullad.
Lähme seda tehtud tieda mööda,
raiutud radasid kaudu.
Läbi lageraiut' laane,
harvesteri hõbehelgi.
Kus oli enne püha metsa,
esiisa hiiease,
esiema palvepaika.
Meri tõuseb mässamaie,
rand see hakkab raksumaie,
pühad metsad need põlevad,
sajad sood need surevad.
Raha langeb lainetesse,
maine rikkus tormidesse,
elurikkus leekidesse.
Pank ei paku puhast õhku,
liising ilma ei lunasta,
sendid seemneid ei sünnita.
Lähme hellad, käime kullad.
Lähme ühes me edasi.
Läbi lageraiut' laane,
harvesteri hõbehelgi.
Koos ei kuku kurbusesse,
koos ei vaju vaevaorgu.
Kui me ühes laulu loome,
ühes viisi veeretame,
siis ei jõua ohjad hoida,
ohjad hoida, köied köita.
Ohjad hoitku harvestere,
köied köitku koroonaviirust.
Haljas raud jääb roostetama,
hõbemõõk jääb mõtelema.
Laulame kännud metsadeks,
kuivendused taas rabadeks.
Laulame südamed sulama,
meele laulame ärkama!
Tervist laulame rahvale!
Tervist kogu ilmale!
Meie kõigi emakene,
Maaemake, kõigi ema.
Olgem terved, olgem hoitud!
Olgu metsakene hoitud!

Sõnad: Anna Hints, rahvaluule
Viis: rahvaluule

Karantiiniregilaulukoor: Ann Reimann, Anna Hints, Anneli Ehlvest, Edina Csüllög, Epp Margna, Iti Kaevats, Kadi Kivilo, Kail Kuresoo, Leele Jürjen, Liis Kuresoo, Maarja Pabunen, Mari Kalkun, Merit Kask, Piibe Kolka, Peeter Laurits

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

see on kohati juba nii hea, et rikub juba selget piiri maietamise ja regivärsi vahel. mõne arhivaari paari nõuande järel oleks saanud täitsa ladusa regivärsi

[soundcloud.com]

[soundcloud.com]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

tundub, et Veljo Tormise elutöö ei olnud siiski asjata.
vähemalt üks helilooja on "eesti muusikalises emakeeles" kirjutamist jätkanud.

ta käib küll kohati võib olla liialt Veljo jälgedes (noh L Mere filmidest saaks kuulata, kuidas tõelähedasemalt nõiatrummi lüüa jma), aga mis sellest

Nyyd-muusika. LHV Au-tasu 2020. Märt-Matis Lill - "Suidsusannasümfoonia"

[klassikaraadio.err.ee]

Kihnlased ju peaaegu :)

Umbes sedalaadi laulmist on sinna aasiapoole rahvastel teisigi, rattas laulmist aga ei ole enne küll näinud. Ega pole ka otsinud muidugi.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Esivanemate kaja
Sponsored ·
Venna sõjalugu
eesti rahvalaul
Viis ja esitus Artur Rinne, kitarr ja produktsioon Asko Altsoo, viiul Marju Varblane, trummid Rauno Pella, basskitarr Hannes Vellend.
Fotod on pärit Eesti sõjamuuseumi arhiividest. Aitäh, Jaan Kolberg (Stuudio Navona), Sandra Niinepuu ja Siim Õismaa (Eesti sõjamuuseum).
Eesti Vabadussõda 1918-1920
Pärast tsaari kukutamist Venemaal 1917. aasta märtsis sai Eestimaa kubermang, millega liideti ka Põhja-Liivimaa, autonoomia. Riiklik iseseisvus õnnestus pealetungivate Saksa vägede eel tekkinud võimuvaakumis välja kuulutada 24. veebruaril. Samal päeval moodustati Tallinnas praeguses Eesti Panga hoones ka Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Kohe alanud Saksa okupatsioon sundis Eesti valitsuse põranda alla ja võimu saadi teostama hakata alles pärast Esimese maailmasõja lõppu novembris, kui sakslased vallutatud aladelt taandusid. Noor Eesti vabariik pidi oma iseseisvust aga kohe relvaga kaitsma hakkama, sest Punaarmee asus aega viitmata pealetungile, et kaotatud alad Venemaale tagasi vallutada. Esialgu üritas Eesti Ajutine Valitsus luua Eesti kaitseks vabatahtlikest Rahvaväge, kuid see kukkus täielikult läbi – kokku tuli vaid 2200 meest. 28. novembril 1918 tungisid Punaarmee 6. kütidiviisi üksused üle Narva jõe – Vabadussõda oli alanud.
Vabadussõja kulg
Pealetungiva Punaarmee ees otsustas Eesti juhtkond noore riigi iseseisvust iga hinna eest relva jõul kaitsta. 1. detsembril kuulutati välja sundmobilisatsioon. 23. detsembril 1918 sai sõjavägede ülemjuhtajaks sai polkovnik Johan Laidoner.
Samal ajal kui Eesti alles oma armeed rajama asus, saatis Punaarmeed kiire edu: üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. 1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel. Lõuna-Eesti suunalt jõuti 22. detsembri õhtul Tartusse.
Pöördepunktiks paremuse poole sai Eesti jaoks Briti Kuningliku laevastiku eskaadri jõudmine Tallinna reidile ja Soome vabatahtlike saabumine. Teadmine, et võitluses Nõukogude Venemaa vastu ei olda enam üksi, tõstis tunduvalt sõdurite ja rahva meeleolu.
Punaarmee sõjaõnn pöördus 1919. aasta jaanuari alguses. Valkla ja Priske lahingutes 3. jaanuaril 1919 löödi Punaarmee taganema.
5. jaanuariks 1919 oli mobiliseeritud 14 000 meest ning Eesti väed asusid vastupealetungile. Kolm laiarööpmelist soomusrongi ja leitnant Julius Kuperjanovi juhitud Tartumaa partisanide pataljon (hilisem Kuperjanovi partisanide pataljon) vabastasid 14. jaanuaril Tartu. 19. jaanuaril vabastati Narva ja rindejoon jooksis nüüd piki Narva jõge. 1. veebruaril vabastati pärast verist Paju lahingut Valga ja 3. veebruaril Võru.
24. veebruaril 1919, täpselt aasta pärast Eesti iseseisvuse väljakuulutamist, kandis vahepeal kindralmajoriks ülendatud Johan Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud.
Sõda polnud veel kaugeltki võidetud. 1919. aasta kevad oli Vabadussõja kõige kriitilisem periood, mil Eesti sõjavägi suutis kaks kuud kestnud Punaarmee pealetungi siiski tõrjuda.
Landesveeri sõda ja Cēsise lahing
Kokkuleppel Antandiga oli Lätisse jäetud Saksa 6. reservkorpus kindral krahv Rüdiger von der Goltzi juhtimisel, millele allus riigisaksa vabatahtlikest formeeritud Rauddiviis. Koos baltisaksa sõjajõu, nn Landeswehri ja lätlastega oli see vägi 1919. mais vallutanud Punastelt Riia ja liikus põhja poole. Põhja-Lätis põrgati kokku Eesti vägedega ja algas Eesti ajaloos Landeswehri sõjana tuntud relvakonflikt. Eesti soomusrongidel õnnestus sakslaste rünnak peatada Liepasmuiža all ja 23. juunil vallutasid Eesti väed Cēsise ning tõrjusid vastase tagasi Riiga. Alates 1934. aastast tähistatakse Võnnu lahingu aastapäeva Eestis võidupühana.
Pärast Riia vallutamist liikusid saksa üksused ja Landesveeri baltisaksa üksused edasi põhja. Põhja-Lätis põrgati kokku Eesti vägedega, mille koosseisus oli ka osa Läti Põhjabrigaadist. Algas Eesti ajaloos tuntud Landesveeri sõda, mida Lätis teatakse Cēsise lahinguna. Eesti soomusrongide divisjoni ja 3. diviisi üksused peatasid sakslaste edasiliikumise Liepa mõisa lähistel. 23. juunil vallutasid eestlased ja lätlased ja sundisid vaenlase taganema Riia suunda. Alates 1934. aastast tähistatakse Cēsise (eesti keeles Võnnu) lahingu aastapäeva Eestis võidupühana
Vaenutegevuse lõpp Eestis
Juba kevadel 1919. viidi Viru rindel (Põhja-Eestis) sõjategevus Eesti rahvuslikest piiridest välja. Alates mai lõpust kandus Lõunarindel sõjategevus Põhja-Läti ja Loode-Venemaale. Suuresti toimus see koostöös kindral Nikolai Judenitši juhitud Vene valgete Loodearmeega. Eesti väejuhatuse eesmärk oli tekitada puhver Eesti ja Punaarmee vahele. Ühine rünnak Petrogradile septembris 1919 siiski ebaõnnestus. 1919. aasta oktoobris aitasid Eesti soomusrongid Lätis tõrjuda kindralmajor Pavel Bermondt-Avalovi juhitud Vene valgete ja Saksa vabatahtlike katse haarata võim Lätis.
1919. aasta novembris tungis Punaarmee uuesti Eesti piiridele ning novembris-detsembris peeti Viru rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu kaks armeed kokku kuni 60 000 mehega. Eesti pani välja umbes 20 000 meest. Hoolimata ebavõrdsest jõudude vahekorrast ei suutnud Nõukogude Venemaa eestlaste kaitsest läbi murda
Tartu rahu ja sõja tulemused
Esimese ettepaneku vaherahu sõlmimiseks tegi Nõukogude Venemaa 1919. aasta suvel, kui sõjategevus toimus suuresti juba Venemaa pinnal, kuid alles Punaarmee pealetungikatsete nurjumine Narva rindel detsembri teises pooles sundis Venemaad lõplikult järele andma. Rahukonverents algas Tartus 5. detsembril 1919. Eesti delegatsiooni juhtis välisminister Jaan Poska, Nõukogude Venemaa oma Adolf Joffe. 31. detsembril sõlmitud vaherahu jõustus 3. jaanuaril 1920.
2. veebruaril 1919 allkirjastati Tartu rahuleping - Eesti oli Vabadussõja võitnud.
Venemaa tunnustas rahulepinguga Eesti iseseivust igaveseks ajaks ja loobus kõigist taotlustest Eesti ala valitsemiseks.
Fikseeriti riigipiir, millega Eestile läks terve Setomaa koos Petseri linna ja Irboskaga ning Narva jõe tagune ala.
Eesti sai kompensatsiooniks 15 miljonit kuldrubla ja vabastati Venemaa võlgade tasumisest.
Eesti kaotas võitluses vabaduse eest lahingutes ja haiguste tagajärjel kuni 6000 inimest, haavata sai 14 000.
Teksti autor on Eesti sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum



Muudetud 1 korda. Aeg: 22.04.21 09:51 kasutaja: Timo poolt.

[epcc.tv]

MÄRT-MATIS LILL
SUIDSUSANNASÜMFOONIA
MUUSIKALAVASTUS ÜHES VAATUSES
Luvvas Ilma ja mõstas Inemiisi

Muusikalavastus viib vaatajad suitsusaunamaailma, kus elustuvad loomismüüdid ja kangelaslood olnud aegadest. Elav traditsioon aitab tuua müütilised lood tänapäevasesse muusikateatrisse, kus neid esitavad näitlejad, pärimusmuusikud, kammerkoor ja kammeransambel.

Kaasaegset ja arhailist maailma ühendav „Suidsusannasümfoonia“ on eepiline lugu maailma loomisest, kus tegevuse keskmes on suitsusaun. See on lugu loomisest, aga ka Loojast, inimese loodavast, rõõmudest, lootusest, kaduvusest. „Tegemist ei ole etnograafiaga vaid igavikulise teemaga, miks me siin elame, miks me usume kombeid ja rituaale, mis meie esivanemad on meile pärandanud,“ on öelnud lavastaja.

Märt-Matis Lill peab suitsusaunakultuuri oluliseks läänemeresoome rahvaste oma juurte tunnetamiseks. „Aga sellel on ka tähtis roll meie kohaliku pärimuse ja kaugete maade vaheliste sildade ehitamisel,“ rääkis helilooja. „Näiteks on saunas higistamas, puhastumas ja nägemusi saamas käinud teiste hulgas ka Põhja-Ameerika indiaanlased.“

„Suidsusannasümfoonia“ on inspireeritud Lõuna-Eesti pärimusest, „Kalevalast” ja Hasso Krulli eeposest „Kui kivid olid veel pehmed”. Etenduste toimumiskoht Mooste asub Vanal-Võromaal, mille suitsusaunakombestik on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Vaata lähemalt www.savvusann.ee

Muusikalavastus oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale ja kuulus EV100 muusikaprogrammi. Uudisloomingu tellisid Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Võro Instituut ja Võro Selts VKKF. Märt-Matis Lill pälvis „Suidsusannasümfoonia“ eest Eesti Heliloojate Liidu ja LHV poolt välja antav uue heliloomingu Au-tasu preemia.

Sisukirjeldus
I Vihtade toomine
Kaosest, suitsust ja hämarusest luuakse maailm, kuhu tekivad pinnavormid ning suitsusaun. Vanaisa (jumal) valmistab rituaalidega sauna ette. Kivid on pehmed. Sünnivad inimesed, Mees ja Naine. Vanaisa kütab suitsusauna kuumaks, toimub esimene saunaskäik.

II Leil
Mees on saunatatud ning Vanaisa soovitab tal minna kosja, et leida endale maailmast naine. Toimetatakse rituaalne pruudi otsimine ning nõiduslik viljakusrituaal, mille jooksul muutub pruut hirveks ning Mees kotkaks. Nad leiavad üksteises kõike! Õhtul sünnib suitsusauna laps ning Naine jutustab lapsele maailma loomise muinasjutu.

III Karmus ja puhtus
Ettekuulutus. Pärast päikeseloojangut ei oleks tohtinud enam saunas vihelda. Ettekuulutuse järgi ründavad maailma ja inimesi tõved ja haigused. Laps jääb haigeks. Tänu Vanaisa palvetele ja saunakommetele muutub maailm taas puhtaks ja selgeks. Laps paraneb kõigest halvast. Vanaisa sureb ja annab oma tõed ja uskumused järeltulevatele põlvedele hoida. Maailm on üks ilmatu suur suitsusaun, kivid on kerisekivid.

Tegelased
Vanaisa – Looja ja ravitseja, suitsusauna idee autor; imekombel mõtlev teoreetik, puhas romantik / Luuja, suidsusanna idee autor; imemuudu mõtlõv teoreetik, puhas romantik

Mees – Ilmarise ja Lemminkäise koondkuju, aktiivne tegutseja / Luudu, miis, kiä näge teoorian praktisiirmise võimalust; puhas hääusklik

Naine – Põhjala emanda tütre kehastus. Ürgselt kütkestav ja kaunis, kes ajab pea sassi ka kõige vägevamatel vanadel kangelastel, noorematest rääkimata / Luudu, naanõ, kiä näge praktilidselt kõgõn miist vai ubinat; puhas, hää ja lustilinõ

Ilmarinen – kuulus „Kalevala” sepp, kes tagus Ilmasamba ja igavese külluse allika Sampo / Imesepp, Ilmasamba tegejä

Annikki – Ilmarise õde ja abiline / Ilmarise kuulsa sõsar, tuud näo perrä muidoki

Louhi – Põhjala emand, kuulus ja vägev nõid, kelle tütart lähevad mitmed „Kalevala” kangelased võistu kosima / Põhjala imänd, ütsikide hambidõ ja suurõ nõnaga nõiaellä

Põhja põdõr ja Hiie hirv – loomad, kelle püüdmise seab Põhjala emand oma võimalikele väimeestele tütre kosimise tingimuseks ja kohustuseks / Põhjapõder esi’, lühkü hannaga. Rassõlt kinnipüütäv imeline hirv, lühkü hannaga

Kodas – saaki püüdev taevaste valitseja, kes nii „Kalevalas” kui ka soome ja eesti rahvaluules tervikuna esineb pulmalauludes peigmehe võrdkujuna / Tedä või taivan nätä’, selle et tä om kodas

Väinämöinen – kõige iidsem „Kalevala” kangelane, vanatark, kes on kuulus imelise lauluoskuse poolest, mille abil ta suudab mägesid liigutada ja purustada. „Suidsusannasümfoonias” ilmub ta meie ette Vanaisana / „Kalevala“ päätegeläne, võimsa helüga vana tark

Ilmatar – Väinämöise ema, kes jäi käima peale merest ja tuulest / Väinämöise sünnütäjä, sai latsõ merest ja tuulõst

Ukko – Ilmajumal, pilvede ja äikese valitseja / Ilmajummal, pilve- ja piksõhaldjas

Sellid, Selijad ja Trumparid – loojangus ja tärkamises laulev koor, nad on Vanaisa loomingu saatjad ning rütmistatud ja viisistatud kommenteerijad / Päävä jumaliheminekin ja virgumisen laulva kuur, Vanaesä luudu suuvuudrõ ja rütmistedü ja viisistedü kommentiirjä, näide juurõ’ omma’ muusikan

Sausüüjä – Suitsusööja, keda mitte keegi pole mitte kunagi näinud, aga ta peab olemas olema, sest kuhu suits siis korstnata saunast kaob, kui Sausüüjä seda ära ei söö / Tedä ei olõ mitte kiäki mitte kunagi nännü, a tä piät olõman olõma, selle et kohes tuu suits sõs korstnalda sannast muido kaos, ku Sausüüjä tedä är ei süü

02.08.2019
MOOSTE FOLGIKODA, LÕUNA-EESTI
EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR
EESTI RIIKLIKU SÜMFOONIAORKESTRI MUUSIKUD (LINDILT JA LIVE’IS)
PÄRIMUSMUUSIKUD − MARI KALKUN, MEELIKA HAINSOO
NÄITLEJAD − LAULI OTSAR, STEN KARPOV (ENDLA TEATER), AGU TROLLA
DIRIGENT − KASPARS PUTNIŅŠ

LAVASTAJA − TARMO TAGAMETS (RAKVERE TEATER)
KUNSTNIK − LIISA SOOLEPP
VALGUSKUNSTNIKUD − MARI-RIIN PAAVO (UGALA TEATER) JA SANDER ALEKS PAAVO (UGALA TEATER)
ELEKTROONIKA − TAMMO SUMERA
LIBRETO − MÄRT-MATIS LILL JA TAAGO TUBIN (UGALA TEATER)

HELI JA VIDEO – TAMMO SUMERA

MUUSIKALAVASTUS JÕUDIS LAVALE EV100 MUUSIKAPROGRAMMI, VÕRU INSTITUUDI, VÕRO SELTSI VKKF JA EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOORI KOOSTÖÖS.

[youtu.be]
[www.vaidakool.ee]|0&nnr=351&arhiiv

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[vikerraadio.err.ee] 20:05

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Geo-regilaul:

[www.facebook.com]

I kursuse geo-regilaul
Geoloogia osakond - Tartu Ülikool
17. detsember 2018 ·

Eelmisel nädalal toimus meie geoloogia osakonna jõulupidu. Traditsiooniks on saanud, et kõik kursused ning ka õpejõud/teadurid esitavad peol mõne omaloomingulise etteaste. Sellel korral saavutasid ülekaalukalt publikulemmiku aunimetuse meie rebased - I kursuse bakalaureuse tudengid, oma geoloogilise regilauluga. Ettelaulja ja ka laulu sõnade autor oli Eva-Rutt Niitvägi. Laul ise sai selline:

Kui mina hakkan laulemaie
kui mina hakkan laulemaie
Jõulupüha ootamaie
jõulupüha ootamaie
Mis mina otsin laua peale
mis mina otsin laua peale
Mida leian maapõuesta
mida leian maapõuesta
Ordoviitsi kihi siesta
Ordoviitsi kihi siesta
Põlletäie põlevkivi
põlletäie põlevkivi
Vostrijagu fosforiiti
vostrijagu fosforiiti
Väärtuslikku muldmetalli
väärtuslikku muldmetalli
Kutsun rahva mekkimaie
kutsun rahva mekkimaie
Jõulupühi nautimaie
Jõulupühi nautimaie!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _