[www.kula.ee]

"/../ ja taustaks võib laulda meie
ühiselt loodud regilaulu.

Regilaul Kose-Uuemõisa mõisa kabelist

Ilus päev on kätte jõudnud,
päike paistab, muru kasvab,
linnud laulvad liiri-lõõri.
Kõrgel künkal kõrgub kabel,
kuuski kasvab künka kaldal,
selle taga väike oja.
Kabel punastest kividest,
seinas vana valge vapp.
Kooli süda sinna pandud,
pärandiks on meile mõeldud,
hoiame ja austame.
Lähedal see koolile,
loodan et see alles jääb.

Piret Jaagu koos oma õpilastega"

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[www.kambja.info]

/../

Kui Kambja koolipere juunikuus suvepuhkusele läks, siis toimus see sel korral veidi omamoodi. Muusikaõpetaja Marika Lehiste oli kirjutanud päevakajalise regilaulu, mille ta eestlauljana aktuse lõpul ette kandis ning kõiki õpilasi-õpetajaid endaga kaasa laulma kutsus.

Koolitöö septembris algas,
püüdsin olla hästi vilgas.
Lugemist sai harjutatud,
arvutamistehteid tehtud.

/../

Tehtud töid ja tegemisi,
vaeva nähtud igatpidi.
Püüdnud aina kõrgemale,
kõrgemale, kaugemale.

/../

Vaheajale jooksuga tõttan,
suvest rõõme palju võtan.
Suvised mõtted minu meelel,
laul kõlab ikka minu keelel.

/../

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[soundcloud.com]

[soundcloud.com]

[soundcloud.com]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tartu Kunstikooli regilaul

[www.youtube.com]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

uuemat kadrilaulu kadrisantide taaskehastajatelt (01:55):

"lähen läbi Kadrimaa
sanditama hakkan ma
"
laulud ja mõistatused olid lasele selgeks tehtud, et minna weeeni ... oi sorry ... katri jooksma


[menu.err.ee]

Tsiteeri:

uuemat kadrilaulu kadrisantide taaskehastajatelt (01:55):
"lähen läbi Kadrimaa
sanditama hakkan ma

"olen vahva kardisant.."

Omas mõttes tore, tore läbimurre seegi, et kommet tutvustatakse juba kui "hägusa algupäraga" mitte kui Aleksanria Katariina müüti :)

Laulus tundsin ära mõjutuse Tuulikki Bartosiki "Lõvijahimehest", mille algautorit ta kahjuks aga ei ole pidanud vajalikuks märkida kuhugi (või siis ei ole teadnud):
[www.youtube.com]

Originaal on muidugi 1980-date lõpus heliraamatule tehtud tekst (ja improviseeritud viis), autoriks mõlemal Michael Rosen.

Eesti oma on kindlasti tõlgitud legendaarsest Förbelin Palikat variandist:
[www.youtube.com]

[www.youtube.com]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

minu ilmne üleharitus ei võimalda küll nii keerulisi seoseid näha.

see uuskadriviis pendeldab ainult kahel väikse tertsi vahega noodil, mis on üldse kõige lihtsam moodus tänapäeva arusaamale sobivat "regiviisi" teha. (seekordne viis on veelgi primitiivsem kui "klopandi")

la la la la do do laa

sõnad on samast ooperist

kui poleks isiklikult kuulnud et lapsed laulavad lõvijahimeest täpselt samal "kardiviisil" (ilmselt mälus lihtsustunud või siis "teine hääl" kooriosast), siis oleks ilmselt keeruline seoseid leida küll.. kui aga kuuldu ja sõnad kokku panna, mine tea:

olen lõvijahimees
täämbä lähe jahti ma (või ja?)

olen vahva kardisant
lähen läbi Kadrimaa
sanditama hakkan ma

aga see kõik muidugi tõesti ei tähenda otsest seost, võibolla kaudset inspiratsiooni või lihtsalt, juhuslikkust.. pealegi me ei kuulnud ka ju esimest otsa, oli seal midagi või mitte..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

see lõvijahilaul on ikka oluliselt keerulisem (re re fa mi re re faa, re re fa mi do do ree + muud arendused), mis ei välista, et Tartu ürituse eeslaulja saaks olla sellest mõjutatud. mulle tundub küll tüüpiline omaloominguline "regiviis", mida vahepeal ärgitati õpetajaid ja kasvatajaid lastega koos looma, et nad meie muusikalise emakeele varakult omandaksid. muuseas nood heausksed õpetajad on ikka väga ehmunud, pettunud ja nõutud, kui mõni autoriteet (niisiis mitte mina) neile päris pärimust üritab seletada

Eks ikkagi oleneb inimesest, mõnedel kursustel või muidu kenadel kokkusaamistel oleme arutanud ka "uusloojate" probleeme. Tegelikult on ju tore lastega loomingulisel liinil olla, sedasama on propageeritud igal pool ja erinevatel ajenditel. Meilgi oli ju midagi "Orffi" süsteemi taolist, mille raames tuli sari "Teeme muusikat", kus ka Tormise osa. Mis on ehk keeruline, et õpetajaid endid, kes tunneksid end väga kindlalt kaunites kunstides, sh. poeesia vallas, neid on vähedavõitu. Teotahet, ka survestatud teotahet, aga on. Nii juhtubki mõnikord, et muusikaklassi juhataja palub lastel võtta kaasa mõni seisma jäänud plokkflööt ja teipi ja kilekott või õhupall, et torupilli valmistada.. või siis võtta kätte ja hakata impro korras regilaulma.
Vot.. inimesi, nagu alustasime, on ju mitmesuguseid, on selge, et kõik ei saa, ega peagi saama aru muusikast, vormelitest, silpidest, häälikutest ning poeesiast. Ehkki ühiskond seda juhendajalt eeldaks. On piisavalt neidki kes on tõesti juba suured tegijad kasvõi pärimusmuusika- ja luulevallas ning avastavad alles esmakordselt, et nad ei ole siiani aru saanud, mis loom see regilaul selline on - tõesõna, ei tee vahet uuemal ja vanemal rahvalaulul, värsisüsteemil ega riimitüübil.
Ja ega kohustust ju ei ole. Aga on hea, kui inimene on, ületades oma ego, avatud juhendamisele ja arutlemisele. Sest see on kõikide teadmiste omandamise eelduseks.

Sest, nagu olen aru saanud, niivõrd pagana raske ühe rahva esindajal tunnistada endale, et ta ei tea eriti palju oma rahva kultuurist. Ja seni kuni ta arvab end kõike teadvat, ei teki ju ka tunnet, et võtaks kätte ja loeks, mida Harri Moora eesti toidust või Janika Oras eesti rahvalaulust kirjutab..

Et juhandajana on esimene tähtis punkt - tekitada huvi. Kui on huvi, unustad ka ego..

Alles Ungaris kogesin seda mõne kohalikuga vesteldes, et minu eeldus on otsekui pöördumine kogu informatsiooni ja tõe algallika - kui ungarlase, poole. Ent välja tuleb sama mis kusagil mujal - teadmised on mütoloogilist laadi, ehk see, mida me arvame teadvat, sest nii on moes..

Üheks probleemiks on muidugi pseudokoolitajad, igasugu pärimusekoolid jms.. mis üldiselt on muidugi toredad aga tihti ajavad mingit totaalset jura segiläbi ka õige jutuga. Normaalsel inimesel on raske informatsiooni paikapidavust kontrollida või omaloomingul ja rahvakultuuril vahet teha. See on ka ilmselt üks "vahva kadrisant" tekkepõhjuseid..

Kui "vahva kadrisant", ülekantud tähenduses ka kogu see teema siin, oleks heal kunstilisel tasemel uuslooming ja seda nii nimetataks, oleks ju tegelikult äge - uus kadrilaul, uus mardilaul, uued kombed sanditamises, uued laulud mis on serviti seotud rahvapärimusega! See oleks ju suurepärane.. ent tihtilugu tundukse rahvapärimuse maitseaine lisatud olema kunstile kui muidu pekkiläinud toidule millegi päästmiseks..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

ma oleks väga rõõmus, kui laste ja üldse eestlaste muusikalist harimist tehtaks võimalikult vabas vormis ega piirataks end mistahes kitsa traditsiooniga. mõned üksikud isegi teevad ja ülihästi. EMTA haridus oli nagu tulevikumuusika võrreldes TLÜ potjomkinliku stagnatsiooniga.

aga mind tõsiselt häirib igasugune regijura mis levib nagu katk.

kadrilaule on üleskirjutatud ja salvestatud kõriauguni. kui massiürituse korraldajal on tõesti vastupandamatu vajadus eelkäijate pärimust edasi kanda, siis võiks minimaalselt süveneda. Tartus on ka kõriauguni eksperte, kes nõustuks tasuta oma aega panustama.

kui on inspiratsiooni mingit täiesti uut ja pahvikslöövat kadrivärki luua, siis ei ole mõtet debiliseerivaid sõnu kahel noodil iniseda. lapsed ei ole mingid vaimupuudega olendid. tänapäeva muusikule kättesaamatult keerukaid karjaselaule ja huikeid on loonud just lapsed.

see saatelõik aga nägi välja hullem kampaaniaüritus kui ükski nõukaaegne "sisult sotsialistlik - vormilt rahvuslik", milles mina kunagi olen osalenud.

Sinuga olen täiesti nõus selles, et tänapäeva inimene saab ränga psühhotrauma, kui teda sundida tõeselt hindama, mil määral ta tegelikult on kohaliku põlisrahva järglane. seda muidugi ka suvalisel naabermaal, kuigi seestpoolt vaadates näib omaenda rahva mannetus eriti hull.

ma ei kuule lõvijahi laulus kül mingit taolist teist häält.

see on ju täitsa äge uusloominguline laul.
ei ole õieti riimiline ega regivärss.

nii peakski tegema.

tegelikult võib omaette muidugi igat moodi teha, aga massiüritusel ei peaks massiliselt ebapädevat pada levitama

[metsalaulupidu.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Leidsin põneva jäljenduse või omaloomingu 19 saj. lõpust:

H III 14, 713/6 (1) < Põltsamaa khk. - W. K. T....k (1892)
tüübinimed kontrollimata
Määramata
Improvisatsioonid
uuem rahvalaul
Sõja laul.

Neiukesed noorukesed,
Uduhellad, kenad kallid.
Sinised silmad, sinised lilled,
Paled nagu ehapunad,
Vaga marja meelelised;
Harju halja tamme taga,
Viru kuuste vilus varjus,
Järvamaa hiilgava jõgede kaldas,
Läänemaa lageda laande ligidal.
Kas te' kuulsite kuusikus kolinad?
Musta metsa taga mürinad?
Ranna poolt rataste raksumist?
Mere äär häälis, kallas kiilis.
Liig seal rahvas liikumas.
Kas on järsku jua kahin?
Või on killa koorma kärin?
Või on saja siia sõitmas?
Kenad kosilased käimas.
Ööbik kuulis, ohkas vasta:
"Ööbik, ööbik küll on ööbik,
Vaesel valvjal vaeva öösel,
Kurbtuse kandjal, kui on ööbik,
Langend pärjad linapeadest,
Langend päha leinarätikud,
Kukunud kätte murekarikad.
Silmad haleduse allikas.
Kurb teil tulnud kaebamine,
Järsku läila lahkumine.
Ära lähvad teie tuikesed,
Kaugele teie armuandjad,
Jäete nüüd kõik abita.
Taevataat teil ise toeks.
Vesi silmas seltsimeheks."
Kägu kuulis, kukus vasta:
"Ärge kartke kurvastage;
Kahvatage kullerkupud.
Laulge hellad lilled leinates.
See 'pole sõja, see on saja,
Kosjad sõitvad meie maale.
Mere laentel laevad paistvad,
Tuuled, lipud lehvitavad.
Rannas seisvad sirged neiud,
Raudriietes pikkis ridades.
Suitsusärkides suuredtükid,
Punases tulepärgades.
Andevakad jo valmistud:
Täis muste raudkerasid.
Neist saab kaunis kangas kootud,
Parajal peiul pulmasärgiks.
Tere, tere, sajakene,
Tere peiu poisikene.
Astuge armsad meie maale,
Ega teil ehtis aega ei viida.
Kaugel mere koledal lainel,
Mul on neiud ammu valmis.
Käevarred kipitavad,
Ausad andi teil jägades. -
Tule tõrkuja, vere vaendlane,
Veere verise pulma voodi
Kau kui kurja vaimu kari;
Kau kui kuri - kukku - kukku."

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[www.youtube.com]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

vaharullidest saab kah enamasti paremini aru. kas Sa ei võiks korraldada nendele maietamisõpetajatele värsimõõdu algkursused

Jee

kui läed vankrit valimaie
tahat autot ostemaie
diislit valida on vale
diisel mõeldud traktorile
autosse ka see ei sobi ja
gaasi peal on kokata hea
bensuga on elu range
kütust kulub pangest pange
hübriid sa võta enda-alle
headmeelt teeb see sinu-ulle
elekter paneb liikumaie
kütust säästvalt sõitemaie
loodust ilma hoidemaie

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[kivike.kirmus.ee]

Püha 1961:

Uni, uni, uhke ärra,
kukulind sa kulla proua.
Västrik oli pesutüdruk,
külmatihane küüritüdruk,
arakas oli ta'ale ammeks,
lagle lasteoidijaks,
tuike oli tuatüdruk,
rebane oli rehepapiks,
unt oli ta'ale ustepoisiks.

Eesti Ekspress, 14.04.2021 "Politsei, kokad, emad, muusikud ja lillelapsed – pildikesi koroonakevade meeleavalduselt"
"Regilaul, solvang, politseiauto undamine"

[ekspress.delfi.ee]

Tsiteeri:

/../Vabaduse väljak on rahvast paksult täis. Näha on nii tavapolitseinikke kui ka kiirreageerijaid. Ja kaht politseikoera.
Pilli mängida enam ei lubata.
Inimesed seisavad vaikides. Otsekui leinas.
Ja siis hakkavad spontaanselt kooris hüüdma: „Vabadus, vabadus, vabadus!“
Kuue-seitsmeliikmeline seltskond võtab üles laulu:

„Las tuul sul paitab selga ja päike paitab pead.
Ja sammudes su kõrval, sind saatku sõbrad head.
Las taanduvad vaev ja mured su ees,
leidku vaid õnn sinu õuele tee.“

Keset platsi rahvasumma sees on kaks politsei kongiautot./../

***

Sama väljaanne, 23.09.2020 "Sügisene tremolo: raha, kaitsevõime, EKRE "

Pealkirjas: "Eesti kaitsepoliitika on nagu lõputute kordustega regilaul, kus muutub ainult joigumise intensiivsus."

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

üks saast kõik - kas regilaul või joig

Tsiteeri:

üks saast kõik - kas regilaul või joig

..siin ei saa mööda vaadata tõigast, et keegi tegelikult ei tea, millest kõneldakse, kui kõneldakse "regilaulust". Kui päris aus olla, siis üldiselt praguse aja regilauluna esitatavale indlemisele "joig" nimeks panemisel, pigem alavääristaksime kohutaval kombel joigumist, mis on kaunis ja auväärne kultuur.. kalkunikluukumisele sarnane ideaalhäälenüanss pahupidisilmse new-age laineil tõmbleva pseudoväelauliku värtenkaktuse maigust pakatavail huulil ei vääri võrdlust aga ka lonkava kaitsepoliitikaga, olgu siis Hvostovi või kellegi teise sulepea läbi.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

kipub sageli nõnda juhtuma, kui õhinapõhised ülitargad hüperaktivistid midagi "päästma" lähevad - nad hävitavad selle

[www.youtube.com]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

ilmselgete regivärsi mõjudega on

Gennadi Tanieli viisil Hans Luige sõnadega lauldud
"Kummutame Kuldset Kruusi"
Andres Otsa imelises mikrotonaalses esituses Nils Petersoni ansambli saatel

(huvitav kui paljud tollased esteedid A Otsa kuulates juukseid katkusid ja Eesti Raadiot sajatasid)


[vikerraadio.err.ee]
00:25:32

kaveri on teinud Köömes

[open.spotify.com]

Harju-Jaani laule lapates jääb mulje, et neid omaloomingulisi maietajaid on olnud kirjapanemise algusest peale.

ma ei kujuta ette, kes see nõnda reegutas:



E 15627 (97) < Harju-Jaani khk., Raasiku v. - H. Pahlberg (1895)


Mahajäetud neiu


Oh mu armas armukene
Kallis kaelarõemukene
Mis sa mu maha jätsid
Ilma süüta ära põlgsid
Vale keeled valsid meeled
Käisid meie kahe vahel
Eks sa seda ammu teadnud
Raha-rikkust mul ei ole
Kallid riided ma ei kanna.

E 15628 (98) < Harju-Jaani khk., Raasiku v. - H. Pahlberg (1895)


Mehele meele tõttu


Arvast käis mul armuraamat
Pisikene peiuraamat
See oli kurjast kirjutatud
Tigedaste trikitud
Pahad sõnad sisse pandud
Sind ma tahtsin maha jätta
Omal uue pruudi võtta
Jäta jäta peiukene
Ma saan uue ja parema
Kes mu saaneb see õnnistab
Olgu meile kuube kummalegi
Kasukas kahas magada
Kui meie elu ilusa
Elukorrad kuulsamad.

Armurõemukene võis vabalt mõnes kalendrisabas ilmuda. Värsid on ju üsna kalevipoja-stiilis ja vaatamata oma vormile üsna levinud teisteski kihelkondades.

Ka armuraamat ja hirmuraamat tundukse olema levinud.. tõesti põnev, nagu akikaki ja taiduraidu 1.0

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[www.ester.ee]

Moodsad kadrid : "Kadripäev on kätte jõudmas..." / sõn.: K. Sillamaa

1. Kadripäev on kätte jõudmas, kadriko, kadriko,
kadrid kadrimaiust nõudmas, kadriko, kadriko,
2. Aeg on külakorda käia, kadriko, kadriko,
aeg on endil boyfriend leida, kadriko!
3. Me pole mingid haned-pardid, kadriko, kadriko,
oleme moodsad kadrisandid, kadriko!
4. Meie küüned ei külmeta, kadriko, kadriko,
meie varbad ei valuta, kadriko!
5. Meie pole häbelikud, kadriko, kadriko,
meil on kontsad nagu tikud, kadriko!
6. Ei me käsi pista mulda, kadriko, kadriko,
geelid võivad maha tulla, kadriko!
7. Me ei kanna takust hamet, kadriko, kadriko,
miniseelik palju parem, kadriko!
8. Me ei kuula musa leiget, kadriko, kadriko,
oleme popid diskobeibed, kadriko!
9. Ei me too teil viljaõnne, kadriko, kadriko,
viljaõnne, karjaõnne, kadriko!
10. Meie toome linnauudist, kadriko, kadriko,
kes saand uued peikad, pruudid, kadriko!
11. Ei taha kingiks kodusaia, kadriko, kadriko,
oleme raha peale maiad, kadriko!
12. Raha eest lähme šoppamaie, kadriko, kadriko,
uusi hilpe ostemaie, kadriko!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tast saa Mari laulu presidendile ja riigile kullõldaq algusõst lõpuni

Kui traditsioonilise laulu aluseks võiks olla viis, tekst ja esitlus kõigi oma alaliikidega, siis mida peetakse enim nendest kolmest sambast piisavaks, et kujuteldavat traditsiooni taasluua? Ka see on põnev küsimus, mida ajas jälgida..

Nt, tegelikult väga tubli, Ilona Korhonen:
[elu24.postimees.ee]

"Ta on üks kümnest Soomes, kes veel algupärast runode laulmist mõistab"

[www.youtube.com]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Korhose Ilona laulu viisile ega tekstile ei tohi ma midagi ette heita, aga esitus on täiesti teisest maailmast: kogu see ilmekus koos pianode, fortede ja mõttepausidega.

Tänapäeva inimesel on raske rahuldada regivärsi imepeente erinevustega. Liiga musikaalne inimene ei ole isegi võimeline seda tajuma, sest ta kõrv tõlgendab kõik kõrvalekalded ümber, selleks kuidas "tegelikult peaks olema".

[www.emic.ee]

𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝗹𝗮𝘂𝗹𝘂𝗸𝗹𝗮𝘀𝘀𝗶𝗸𝗮𝘁: 𝗠𝗮𝗿𝘁 𝗦𝗮𝗮𝗿𝗲 𝘀𝗼𝗼𝗹𝗼𝗹𝗮𝘂𝗹𝘂𝗱 “𝗨𝘀𝘀𝗶𝘀õ𝗻𝗮𝗱” 𝗷𝗮 “𝗞𝘂𝘁𝘀𝗲 𝗽𝘂𝘂𝗱𝗲𝗹𝗲 𝗺𝗶𝗻𝗲𝗺𝗶𝘀𝗲𝗸𝘀”
EMIKi muusikapoodi on lisandunud kaks Mart Saare soololaulu: “Ussisõnad” (1923) ja “Kutse puudele minemiseks” (1925).
Mart Saare loomingus moodustavad ilmeka osa soololaulud, milles ühinevad rahvapärimus ja modernistlik muusikakeel – põimuvad rahvaviisi materjal ja loogika, impressonismi ja ekspressionismi mõjud ning ere harmoonia. Pianistide rõõmuks on klaveripartii põnevalt arendatud ja sisuküllane.
Lähema tutvuse tegemiseks väisake järgmisi veebilehti ⬇️

Väga kena näide vahele:
[liivamae.edu.ee]

Ilmselt pärit siit:
[www.raamatukoi.ee]

EÜS VII 1829 (5) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Piisupi k. < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Keika k. - P. Penna & W. Rosenstrauch < Kai Risikow, 74 a. (1910)
Kiigelaulud
Ma tulen teie kiige peale
Teie kiike katsumaie
Kas see kiik ju kannab minda,
Kui ei kanna, las kaduda
Minu vend teeb uue kiige
Uue kiige, uhke kiige
Õunapuust teeb õige kiige
Sarapuust teeb sirge kiige
Vahterast teeb valge kiige
Ma tulen teistkord tagasi
Siis toon kanad, siis toon munad
Siis toon haned alla härma
Siis toon pardid paaristikku.

[www.youtube.com]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[www.youtube.com]
[www.youtube.com]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Mari küll ei ole regilauluks neid protestilaule nimetanud, seda ei loe kuskilt välja või siis ei ole ma leidnud. Regivärss on teda muidugi inspireerinud ning valminud laulud on tollesmõttes nagu jupike kalevipoega stiilsemas vormis.

NURSIPALU NURINAD
Tere-tere Presidenti / riigikene, riigikene /
Riigikaitsõ korgõ käsi / riigikene, riigikene /
Siin om rahvast kokko tulnu,
Nursipalu aja nurisõmma,
Võromaa saa värisemma,
Mõtsa, maa, murõhtamma,
Mis saa küll mi kodopaigast,
Vaiksest, kaunist Võromaast?
Ku ei inämp rahu saa
Uman talon, uman tarõn
Ku siin mürsu mürisese
Aknaklaasi klirisese
Võro liinan võbisese
Raketi rigudi-rägudi
Üle pää meil lindasõ
Kas mi olõmi jo sõjan,
Et või kodo kaotada,
Põlistalo är’ põlada,
Et või vaikuse är võtta,
Võromaa Sa ohvris tuvva,
Lahkõ rahva lakja aia,
Nursipalo maaha müvvä,
Ilma luba küsümäldä
Ilma kokko leppimäldä
Kuis Sinno tagasi laulda / riigikene, riigikene /
Kaidsa-kaidsa, hoia-hoia /riigikene, riigikene /
Hoia ummi inemiisi! /Riigikene, riigikene /

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

pisut ikka rahvapärasem kui Kalevipoeg. meenutab pisut Setu improvisatsioone.
lõunaeesti värsimõõt ongi olnud vabam ja värssi nurti seal vähem.

protestilaul ei tohigi ju liiga arhailine olla, et vähemalt kaasalauljad aru saaksid. umbeestlased nii kui nii ei saand aru

ja veel üks ammuunustatud uus arusaam vanast

Un huvitav, et teatud teemad toovad sellised luilutused pärvavalgele..

[www.facebook.com]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

nojah. poliitikast pole üldse pääsu

Pühendusega Veljo Tormise kantaat-balletile “Eesti ballaadid”
Marion Selgall (vokaal, väikekannel), Helen Allikvee (vokaal), Mareta Pedak (vokaal), Karl Korts (elektroonika), Gonzalo Leonardo Muruaga Olguin (kitarr), Enrik Visla (viiul), Heliä Mailiis Viirakivi (flööt), Katia Skylar (liikumine, CPPM), Indrek Põldver (liikumine, Free Flow Studio), Anna Aizsilniece (kostüümikunstnik, Recycled.lv), Grete-Anete Ormus (grimmikunstnik), Elle-Riin Volmer (videokunstnik)

“Naiste ballaadid” on Veljo Tormise kantaat-balletile “Eesti ballaadid” pühendatud ja sellest inspireeritud kontsert. Muusikud ja tantsijad võtavad üheskoos ette elektroonilise, kammerliku ja improvisatsioonilise rännaku Tormise vägevusega seatud hämarate eesti regilaulude radadel.

Kava / Programme notes:
Proloog („Tütarde saatus“) / Prologue (“The Fate of Daughters”)
Arranžeering / arrangement Karl Korts

„Suisa suud“ / ”Just a Kiss”
Arranžeering / arrangement Gonzalo Muruaga Olguin
Koreograafia / choroegraphy Katia Skylar, Indrek Põldver

Epigraaf I / Epigraph I
Arranžeering / arrangement Karl Korts

“Eksinud neiu” / ”A Girl in the Wrong”
Arranžeering / arrangement Marion Selgall, Enrik Visla
Koreograafia / choreography Katia Skylar, Indrek Põldver

Epigraaf II / Epigraph II
Arranžeering / arrangement Karl Korts

“Mehetapja” / “The Husband Slayer”
Arranžeering / arrangement Gonzalo Muruaga Olguin
Koreograafia / choregraphy Katia Skylar, Indrek Põldver

Epiloog / Epilogue
Arranžeering / arrangement Karl Korts
Koreograafia / choreography Katia Skylar, Indrek Põldver
Audio Eduard Reitman
Light Katrin Shmatrin
Video Marcelo Chacur Politano





Muudetud 1 korda. Aeg: 01.03.23 19:57 kasutaja: Timo poolt.

[www.postimees.ee]



_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"Ent Teeme Ära talgupäevast välja kasvanud suursündmus pole ainus, millega Eesti end juubeliaastal maailma mällu jätab. On meie 100-aastasel riigil veel üks piirideta (ema)keel – muusika. Nii kõlab Erik Sakkovi ja Maian Kärmase loodud regilaul just selle sündmuse auks ja Eestile omaselt. "

[www.youtube.com]

World Cleanup Day 2018: Live from Tallinn, Estonia
Zihlo Ndlovu and Colm Flynn from Tallinn University.

Over 150 million people around the world will be taking part of this enormous cleanup. Stay tuned!

This is Estonian WAF Choir, singing a song written just for this remarkable day.

Hear me sister, hear me brother -
not too far from one another -
we are kinsmen, we are kindred -
bring your friends now by the hundred -
join the band of many hundreds -
call out to the seven billion -
so behold the greatest treasure -
greatest gift by any measure -
Earth, the ever patient Mother -
see the injure done together -
time to use your best possession -
time to manifest compassion -
end the rule of weary wasteland -
mend the mountain, mend the woodland -
every river, sea and ocean -
lend your time and your devotion -
LETS DO IT!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Vaatan oma märkmeid pseudoregilaulude loomisest ning on põnev tendents. Võibolla annaks siin mingi genereerit graafik täpsema ülevaate, ent ajapuudusel piirdun ajugraafikuga - võrreldes 8-10 aasta taguse ajaga on päris võssaläinud regivärsilaadsete toodete kogus (vähemasti see, mis nö. jälgitavasse-analüüsitavasse ruumi jõudnud) päris palju vähenenud. Olenemata sellest, et muusika õppekavades on olulisel kohal "regilaulu kirjutamine", "oma regilaulu loomine" jms.. (miks olenemata - seetõttu, et muusikaõpetajatel ei ole tihti piisavalt pädevust seda poeetikat lastele arusaadavaks teha, võibolla isikliku suutmatuse tõttu vms)
Tundub, et uute omaloominguliste "regivärsside" kvaliteet on paranenud, esoteerilise uusreligioossete juhendajate esituskvaliteet on paranenud, õpitakse suvalise joru esitamise asemel ka autentseid arhiivilaule, tekste ning viise.
Milles on see põhjus, mine võta kinni.Kas see võib olla seoses harituse tõusuga või kvaliteedi nõudluse ehk usutavuse ühiskondliku tellimusega? Regilaulu kajastus meedias:

2006 130
2007 229
2008 450
2009 338
2010 406
2011 383
2012 350
2013 355
2014 310
2015 384
2016 337
2017 476
2018 456
2019 458
2020 353
2021 394
2022 268

ehk siis:

2006 130
2007 229
2022 268
2014 310
2016 337
2009 338
2012 350
2020 353
2013 355
2011 383
2015 384
2021 394
2010 406
2008 450
2018 456
2019 458
2017 476

Mis toimus 2008? Tõenäoliselt on see 2007. a. Viljandi Pärimusmuusika Festivali regilauluteema järellainetus.
Mis aga toimus 2017?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

kas sa siitsamast foorumi andmebaasist ei näe, mis neil aastatel toimus

mina küll midagi olulist ei teinud, aga võib olla toimus mingi vaimne vabanemine 2017, kui muusikaakadeemia oli minust vabanenud

2017 suri Veljo Tormis

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

kas see ehmatas maietajad kaineks ja nad võtsid vaevaks lugeda tema õpetusi ja kuulata "päris värki"?

Alates 9:35
[menu.err.ee]

Tore film ja omapärane ilmasilmaja aga täiesti naiivgroteskne pseudomuistne juralaulukoolkond.
Ning loomulikult käib juramütoloogiale alati kohustusliku lisana fantaasiapakett "esivanemate" kultuurist, mis tõmbab tõsiseltvõetavusele kohinaga vee peale ent kindlasti annab juurde eksootikat ja linnarahva ligitõmmet.
Anna Hints ütleb küll toredasti, et: "Üks nendest reeglitest keelustab muu hulgas suitsusaunas naermise" ent kui keegi on kedagi lapsepõlves piitsaähvardusel naerda keelanud suitsusaunas, siis saab küll talle ainult kaasa tunda, talupojapärimuses mingit säärast lollust ei ole. Tundub, et see pseudomütoloogia läheb juba Edaveeroja-stiilis regitrummi maailma. Aga see jura müüb ning linnarahvalt tuleb mistahes võtteid kasutades raha ära võtta, ütleb rahvatarkus :)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

põline setukihnu njuueits. kama ja rukkilill peab kah alati saunas kaasas olema ja kaheksakannaga käpikud. loodetavasti vähemalt aitab kaasa Lõuna-Eesti turismimajandusele. õppige aga kõik filmikunstid kähku selgeks

[metsalaulupidu.ee]

Tegelikult võiks võtta ehk seda koolkonda ju nagu õpilasi. Selle, kes teevad seda, mida nende eeskujud.. Seega oleks põnev mõelda, kust selline eeskuju pärit. Isegi kui see nägemus õpetaja eeskujust on veidi paisutatud.. Ositi on muidugi laulikuid ka mulgimaal, kes on laulnud veidi pingestatud häälega, kuivõrd traditsiooniline see on, on teine küsimus.. pingestatud häält on slaavimaades ja ka kaugemal muidugi, mis võib anda selle stardipaugu ajule, hoomamaks "autentset, muistset" hauatagust häält.. hmm.
Olen märganud, et selline häälekiuksutamine on päris levinud arusaam vanapärasest laulust, igas laulutoas ja regilauluringis on keegi või keegid, kes rikuvad tahes-tahtmata mõnusa laulmise oma ülipüüdliku hääletehnikaga ära, nii et isegi lahkutakse. Samas selle kiuksutamise nautlejad jäävad paigale ja imiteerivad neid kiukse hullumeelsuseni välja.
Mis võib olla selle naudingu põhjus? Muistse häälekõla müüt?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ning muidugi jälle siia vahele meeldetuletus, et kes seda jutulõime siin loevad ning pead vangutavad või solvuvadki - ja teid on siin sadades (tänan siinkohal kõiki kes on kirjutanud ja omi mõtteid e-postile saatnud või kohtumistel edastanud!). Hoolimata sellest, et te kõik oma arvamust ei kipu avaldama, on mul hea meel, kui te vähemalt endi jaoks siit lõimest leiate midagi, mis teid kuidagi inspireerib või rohkem uurima utsitab.
Ning muidugi meeldetuletus - see lõim ei ole häbipost. Kriitika, sedand küll. Tähtsaim on tähelepanna, mis meie valdkonnas toimub ning leida need põhjused, miks nad nii toimuvad. Õppides apsakatest on võimalik arusaamu muuta ja neid suunata. Nagu näha, siis muutused pärimuskultuurist arusaamistes muutuvad. Pika vinnaga muutuvad, võibolla võtab paar-kolmkümmend aastat, ent arusaamad on pidevas arengus (areng ei ole alati paremaks muutumine, pigem teisenemine).
Mida ma öleda tahan, on see, et ärge heituge. Kuulake endid (suuremosa päringuid tuleb ikka sellele alalõigule isikukirjete otsinguis läbi google) ja mõelge kaasa! Mõtlemine ja analüüs teevad meist ägedamad inimesed, see aitab rahvuskultuuril püsida.


Meenutagem kasvõi seda, mis on saanud indiaanirahvaste kultuurist (no see kõnetab iga uuspärimuslast). Eestisse naljalt neid toredaid vaarisadepoegi ja -tütreid p-ja-l-ameerikast, kes kõneleksid higistamistelgi normaalsetest telgitagustest ja mõistaksid neid rituaale läbiviia, mis turistidele mõeldud ei ole, neid siia saada on sama raske kui Karjalast mõne runolaulja importimine. Kas me lepime koopia või jäljendaja või interpreteerijaga, on meie valik. Kui see viia nüüd eesti konteksti, siis on selge, et rahvakultuur, mis on rajatud isiklikule tunnetusele ja interpretatsioonile, on määratud välja surema. Meie valik on see, mis me selle teadmisega nüüd peale hakkame.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

1) päris pärimuseni jõudmiseks tuleb tänapäeval VÄGA roppu vaeva näha ja see võtab ropult aega, nõuab valmisolekut pidevalt oma "teadmisi ja oskusi" ümber hinnata ning väga kannatlikku juhendajat (ongi vist lootusetu üritus). seevastu "inspiratsiooni" on täis kõik suveüritused ja internett. seepärast polegi põhjust tagajärgede pärast pahandada

2) need päris asjatundjad kelle töö ehtsa pärimuse selgitamine oleks, on pidanud huvitavamaks uurida, mis siis välja tuleb, kui see iseenesest välja tuleb. (ütleme otse, et eestlane on liiga arg, et teisi kannatlikult ja teistele vastuvõetavalt kritiseerida ja kritiseeritavad on liiga tundlikud selleks, et nõuandeid enda kasuks tarvitada, vaid 99% juhtudest peavad hädavajalikuks enesele kõikvõimalikke õigustusi otsima hakata - me peame ju olema täiuslikud sünnist saati)

3) omalooming võiks siiski olla nii palju julgem, et tekiks mingi uus kvaliteet (aga mitte äralörtsitud vana). mind inspireerivaid näiteid on küllalt, aga ma ei hakka neid siin loetlema

Minu meelest oleks siis tarvilik ka rohkem häid ja lahedaid eeskujusid esile tõsta või kättesaadavamaks teha. Kui esimene (ja/või ainuke) soovitus noorele pärimusmuusikule on "kuula nyyd 100 tundi neid krabisevaid arhiivilinte, millel tavaliselt laulab vanatädi, kelle hääle "parim enne" on objektiivselt möödas" (muidugi on ka erandeid), siis pole eriline ime, et neid tõmbab selle "autentse pärimuse" täpse immiteerimise asemel vähem või rohkem lennuka (tihtilugu rohkem) tõlgendamisega tegelemine. Sellega ei taha ma muidugi öelda, et ERA võiks vaharullid yleyldse prygikasti visata ja et algsalvestistel kuulamisel polekski mingit mõtet.

Mitte, et see iseenesest nyyd mingi imerohi oleks, aga stiilinäitena kasvõi Ylemakstud Rentslihärrade Spotifysse saamine oleks hea algus (nt Luu-Tyrr juba tänuväärselt on). Ning jah, "Tarõ Taivahe"-s ja mõnes teises kohas (mh nt Regilaulu podcastis) on häid näiteid juba praegugi (kyllap pole juhuslik, et mitmed head näited pärinevad just "Siberi eestlaste laulude" netikataloogist), ent siiski – mäletan, et kui rahvalaulust tõsisemalt huvituma hakkasin, siis võttis nende asjade leidmine kyllaltki palju aega ja vaeva.

Ok, äärmiselt pealiskaudse maietamise vastu sellest vaevalt, et abi oleks, aga veidi teadlikumat kontingenti annaks ju "õigemale rajale" suunata kyll.



Muudetud 4 korda. Aeg: 23.03.23 03:17 kasutaja: Neptuunium poolt.

Põnevaid vahenoppeid:
[www.youtube.com]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Miks suurepärane “Raua needmine” esikohta ei saanud ja miks esiettekandeni jõudmine võttis aega rohkem kui aasta, võime tagantjärele vaid oletada. Koori üks dirigente Kuno Areng on hiljem (häbiga) tunnistanud, et nende esimene mulje pärast partituuriga tutvumist oli, nagu oleks Tormis mingi imeliku jama kokku keeranud.
Ja Tormis omakorda rääkis noid aegu meenutades, et ta pidi mitu korda Heliloojate Maja keldris asuva sauna kuumaks kütma, et leiliruumis dirigente pehmeks rääkida ja suhteid siluda. Ka lauljatele oli siin palju võõrast – imelikud rütmid, kummaline hääletekitamine, ning tagatipuks olid partituuri kirjutatud ka liikumised (pöörded ja kükitamised).





Muudetud 1 korda. Aeg: 05.05.23 17:53 kasutaja: Timo poolt.

Noojah.. poole sajandiga pole palju muutunud, Raua needmine on küll loonud uue standardi, raamtrummi kolistamine ning "loitsimine" on juurdunud sügavale müütilistesse arusaamadesse, mismoodi regilaulu laulmine käib, on kahju, et Tormise hapramad seaded ei ole avaldanud suuremat mõju. Piinlikustunne näilise lihtsuse ees aga säilib, uusesitusel oodatakse tihti võimsust, jahmatamapanevat nagu toosama Raua needmine. Täpselt neli korda on tulnud ette juhust, et tellitakse uusloomingulisi regivärsse. Hiljem aga selgub, et sooviti hoopis "regilaulu", mitte regilaulu.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Eesti Kirjandus VIII 1913:

(OCR parandamata)

Sakslaste regilaulud.
M. Kampmann.

„Haleduse tundmus tuleb peale, kui Õpetatud „Eesti
Seltsi“ esimesed aastaraamatud jälle kord lahti löön ja
seal juures mõtlen, kui värske tegevus sel ajal seltsis valitses,
ja nüüd on peaaegu kõik tähtsad tegelased elust
lahkunud." Nende sõnadega tuletab prof. W. Schott kirjas
oma sõbrale Kreutzwaldile 14. nov. 1867 seda vaimustust
meele, millega tähendatud selts oma tegevust alustas ja
sellele sihile läheneda püüdis, mis ta asutajad enestele ette
seadnud: see oli Eesti rahva muinasaja ning oleviku, Eesti
keele ja kirjanduse ja eestlaste kodumaatundmise edendamine.
Kui selle seltsi tegevust praegusel ajal tema esialgse
sihi ning püüetega võrdleme, siis paistab värskus, mida
selts oma tegevuse esimesel järgul avaldas, kahevõrra elavamalt
silma ja kahevõrra rusuvamalt tundub meilegi see
meeleolu, mis seltsi auliikme Schotti hinge täitis, ehk sellest
küll juba viiskümmend aastat mööda läinud.
Tänavu 18. veebruaril sai Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest 75 aastat täis. Kui meie seda päewa siin meele
tuletame, siis sünnib see kõige pealt nende tegelaste auuks,
kes seltsi põhjuskirjas ülesseatud sihile truuks jäädes tõesti
Eesti muinasaja uurimist edendanud, Eesti keelt ja kirjandust
uurinud. Mitte väike ei ole see teenus, mis näit.
J. Boubrigi, F. R. Fählmanni, Fr. R. Kreutzwaldi, C. G.
Reinthali, Leo Meyeri, W. Schlüteri, R. Hausmanni, J. Jungi,
W. Reimani, O. Kallase jm. poolt eestlastesse puutuvate
teaduseolude kasuks tehtud ja Õp. Eesti Seltsi kirjades
avaldatud. Kuid jätame selle hindamise mõne muu rohkem
kutsutud sule hoole. Siin kohal tahtsin ainult seda huvitavat
nähtust meele tuletada, et _ viiekümnendate ja kuuekümnendate
aastate jooksul Õpetatud Eesti Seltsi liikmete
hulgas sakslasi leidus, kes Eesti vanast rahvaluulest, iseäranis
regivärsi veeretusest suurt vaimustust tundsid, rahvalaulu
loomuga endid tutvustasid, natsionalsete eestlaste
viisil katsusid tunda ja mõtelda, nimelt ise regilaulu
si d luuletada. Tähendatud nähtusest on meil iseäranis
asja kõnelda, et meie päivil Saksa kaaskodanikud isegi
igapäevaseks läbikäimiseks Eesti keelt selgeks ei õpi,
Eesti kirjanduse tundmaõppimisest ei või palju enam juttu
olla. Vanade eestisõbraliste sakslaste seas edendab silmapaistvat
osa Flaapsalu kreiskooli endine inspektor H. A.
Neu s. Kirjadest, mis Neus Kreutzwaldile kirjutanud, ilmub,
et tal tõsine püüe oli Eesti rahva kasuks tööd teha, rahva
asja edendada; tema tundis Eesti asjust huvi, pahandas
selle üle, et «Tallinnamaa mõisnikud katsunud talurahva
seaduse läbi oma keskajalist ilupõlve igaveseks teha.“
Neus oli suur Eesti rahvaluule auustaja. Temap see oligi,
kes sakslaste esimesed eestikeelsed luuletööd „Inlandis“
1840 valju kriitika alla võttis ja tõendas, et sakslaste tegevus
Eesti ilukirjanduses sellepärast õiget vilja ei kanna,
et Saksa luulevormid meie rahvale alles võõrad olevat ja
Eesti rahvaluule vaimule otse vastu käivat. Kui ilmalik
luuletaja tahtvat rahva üle mõjuda, siis pidavat ta regilaulusid
tooni, keele ja vormi poolest enesele eeskujuks võtma,
neid otse katsuma järel aimata. See nõudmine oli suurema
hulga sakslastele liig, nad jätsid luuletegevuse Eesti keeles
hoopis seisma. Ainult mõned üksikud püüdsid veel Neusi
nõudeid tähele panna, kuid needki ei maldanud oma katsetele
ilmavalgust näidata. Tuntava tõuke regivärside
veeretamiseks andis H. Neusi poolt väljaantud Eesti rahvalaulude
kogu „Ehstnische Volkslieder" (1850 —1852). See
tegi rahvaluule paremad näited selleaegse Saksa seltskonnale
üleüldiselt kättesaadavaks ja avas nende kohta kaarusaamist. Seda kogu lugedes käis otse vaimustus läbi
vähearvuliste estofilide ridade. Tuttav on, kuidas just
Neusi rahvalaulude kogu noort üliõpilast J. Hurti vangistas
ja kuidas ta selle mõju all otsustas Eesti folklore alale
tööle astuda. Tema noorepõlve luulekatsed, mis enamaste
kõik regivärsides esinevad, on vistist Neusi kogust algatust
saanud. Seda mõju täiendas tähtsal mõõdul muidugi veel
„Kalevipoja" eepos, mis 1856 Eesti ja Saksa keeles annete
kaupa hakkas ilmuma. Aga, nagu öeldud, leidus ka sakslasi,
kes uusi regilaulusid loivad, mis meile käsikirjas alal
hoitud. Kui neid esteetiliselt kes teab kui kõrgelt ei tule
hinnata, on nad ajalooliste dokumentidena siiski tähelepanemiseväärt.
Iseloomulik on see, et needki sakslaste
eestikeelsed luuletused suurelt osalt pulmalaulud on,
just nagu esimesed ilmalikud kunstlaulud, mis 17. aastasajast
järele jäänud. See nähtus laseb oletada, et ühed
kui teised Eesti keelt peaasjalikult nagu naljaks, Saksa
seltskonna lõbustuseks on tarvitanud. Ühtlasi näitavad
nad, kuidas sakslased Eesti keele mõistmises edeneda
võivad, kui selleks aga head tahtmist jätkub.
Esimene pikem sakslaste regilaul, mis meile vanades
käsikirjades silma puutunud, on teologia studendi Carl
Eduard Malmi oma, kes ennast luuletaja-nimega
Ravapere Kaarliks nimetab. Malm sündis 10. veebruaril
1837 Tallinnas. Tema esivanemad olid Rootsimaalt sisse rännanud, kuid perekond, kellest luuletaja võsus, oli
juba saksastatud. Avalikult kinnitati, et nad mitte eestlased
pole, ehk küll mitmed eestlased sedasama nime kannavad.
Eesti keelt kõneles Malm lapsest saadik. Tema
noorpõlv langes sellesse ajasse, kus Fählmanni ja Ahrensi
eestvõttel Eesti keelelised küsimused päevakorral olid ja
estomanlikud sakslased meie rahva asjust iseäralisel mõõdul
huvitust tundsid. Pea tõmmati ka Malm selle voolu sisse.
Kui ta 1856 Tartu ülikooli astus usuteadust õppima, oli
tema seisukoht Eesti keele asjus selge. Ta oli Ahrensi
auustaja ja avaldas 1858 „Talurahva Postimehes" kaitsekirja
uue kirjaviisi heaks. 1864—1899 oli ta Rapla koguduse
hingekarjane ja 1878. saadik Õhtu-Harjumaa praost. Suri
1. jaanuaril 1900. Ta suurem teenus oli see, et hiljem
Tallinnamaal imekspaneva visadusega Ahrensi keeleparandused
võidule saatis, nimelt oma tuttava lugemiseraamatu
kaudu. Varjunime all G. E. Mõtleja andis ta 1878 «Mõis- tatuste raamatu" I. välja, mis hulga rahvamõistatusi
sisaldab. Keel ja kirjaviis ning mõned kunstmõistatused,
mis sel raamatul ja lugemiseraamatul «Laulud ja Loud"
Vaimulikkudest ja ilmalikkudest lauludest, mis Malm eestistanud,
märkame head luuleannet. Pärast Hornungi
ütleb W. Reiman ei ole meil suuremat vaimulikku laulikut
tõusnud kui Malm. Tema ilusamad tõlked „Jerusalem
sa püha taeva linn“ ja „Kes võib mind hukka mõista“ on
meie Lauluraamatule ehteks. Oma rikka luuleandelise
südamega on ta seda ümber tundnud ja ülilihtsalt, rahvapäraselt
edasi andnud, mis algustööd pakuvad, ilma et ta
ennast kuskil orjaliselt oleks nende külge sidunud. Nii
on tuttav „Üks kask meil kasvab õues“ üleüldiselt lugupeetud
rahvalauluks saanud. Järgnev algupärane pulmalaul,
mis 1859, nii siis üliõpilase põlves luuletatud
ja vist kuskil pulma-pidul Tallinnas ette kantud, näitab
selgesti, et Malmil ka iseseisvaks luuletamiseks annet oli.

Neitsikesed noorukesed,
Taeva Isa taimekesed !
JVlis ma leidsin lepikusta ?
Mis ma kuulsin kuusikusta ?
Leidsin saja sõnumida,
Kuulsin kaugelt pulma pilli.
Mina kermeste küsima:
«Kulla vares, valge lindu,
Kül sa tead, targa meesi,
Kus saavad pulmad peetud.
Keda kaasaksi viidanekse ?
Vares kuulis, kohe kostis:
«Mis mul sellega tegemist.
Pulma peuga vaevamista.
Mul on mitu ammetida,
Sada sala tarkusida :
Lugen koplis kanapoege,
Laulan kena lepikussa,
Krooksun kurva sõnumida ;
Pulma rõõmu põlgan mina.”
Mina tuvikest paluma :
«Tere, tere, tuvikene,
Kena marjameeleline ! Kas sa kuulsid saja kõla,
Nägid pulmaliste pidu ?“
«.Mina nägin, miks ei näinud!
Viidi ära meie mari,
Kaadeti linna sula neitsi.
Kulda vallide varju taha,
Kelle silmad sõstra karva,
Kelle hiuksed süsi karva,
Süda selge armu karva.
Ei tule meie toitja Kes meid jootis,jääb tnaügüadsili!nna!
Laulis lindu, mina mõistsin. Läksin talli talitama,
Raudjat rakkesse panema, Linalakka teise poole.
Võtsin piitsa varna otsast,
Labakindad laua pealta.
Panin piitsa plaksumaie,
Hakkas raudjas hüppamaie.
Linalakka tantsimaie,
Väravast välja kippumaie.
Hüüdis härga, kangge meesi. Müügis maasik, lüpsilehma :
„Kus sa kipud, külameesi.
Kus poole lähed, peremeesi ?•
Mina mõistsin, kostsin vastu :
«Lähen ika linna poole
Sõstra silma silmamaie
Pulmapäivi pidamaie.”
Mõistis härga, mürgas vastu. Ammus Ambla päitsulehma,
Laulis Kiina kirju kukke,
Kõerutasid kanapojad, Pajatasid piilupapad HaukusKrants veel peale kauba :
«Oh seda vaeva, oh seda valu!
Sinna viidi linnukene,
Tabati musta müiri taha ;
Pole kõrva kuuldavalla,
Sirgu silma nähtavalla !
Sõida, sõber, sõida linna,
Sõida kohe pulma kota,
Vii vast tuhat tervisida,
Elu pitka, palju õnne
Pruudile ja peiule!”
Mina mõistsin, matsutasin Piitsaga veel takka peale,
Ruunad ruttu õuest välja
Heitsid mehe moodi jooksu.
Sõitsin versta, jõudsin kaksi
Kuusiku kõrtsist mööda je,
]ka edasi musta metsa.
Istub orav kuuse oksal,
Jänes, pitka kõrva kandja
Puude varjus, põõsa peidul:
.Tere, tere, külaline. Tere, paras pulmaline,
Anna hoostel häästi pihta,
Et saad aegsast alevisse,
Parajaste pulma kota!
Kadus linna lillekene,
Kena kullerkupukene,
Meie metsa au ja ilu.
Vii tall’ palju tuhat tervist!*
Sõitsin mürinal teeda mööda,
Lendasin tuulega Tallinna.
Juba paistis pulma maja,
Juba hüüdsid pilli healed,
Mina uhkeste ukse ete.
Andsin hoostel heinu ete. Panin piitsa paigalle,
Läksin tupa teretama : .Tere, tere, pruudikene,
Tere marjameelekene.
Kirju pihta peenikene !
Mina vaene lapuline
Toon suli’ tuhat tervisida.“

Teine sakslaste poolt regivärsi mõõdus luuletatud
pulmalaul on õpetaja Reinthali poolt ette panna. Gottlieb
Garl Reinthal sündis 6. januaril 1798 Karksi mõisas,
kus ta isa valitseja ametit pidas. Kooliõpetust sai noor
Reinthal esmalt Viljandi kreiskoolis, siis Tartu gümnasiumis.
1814 algas ta usuteaduse õppimist Tartu ülikoolis,
kuna ta tähendatud eriteaduse kõrval ennast ka veel vanade
keeltega põhjalikult tutvustas. 1828—1844 oli ta
Rõuge koguduse õpetaja; selle järele asus ta Tartusse
elama ja oli siin Liivimaa aadeli krediitkassa kohalise osakonna
laekahoidja. Ta suri 20. septembril 1872. Reinthal oli üks Õp. Eesti Seltsi asutajatest ja tegevamatest liikmetest.
Et ta suurt huvi Eesti keele vastu avaldas, valis
selts tema Fählmanni surma järel oma esimeheks, mis
ametit ta 1850—1853 pidas. 1857 valiti ta selle seltsi auuliikmeks.
Reinthal on terve rea väikseid tartukeelseid raamatukesi
välja andnud, nimelt vaimulikka laulusid, aabitse,
juhatusi põllumeestele ja ka talurahva seaduse Tartu murrakusse
ümber pannud, Talurahva Kuulutajat toimetanud
ja Inlandi vastutav toimetaja olnud, vähemalt selle nimekandja.
Laiemalt tuttavaks sai Reinthal „Kalevipoja“ tõlkimise
teel. Suure vaimustusega tegi ta enesele ülesandeks
„ Kalevipoega “ juba käsikirjas Saksa keele ümber panna,
et Lääne-Europa haritud rahvad Eesti kuulsa rahvakangelasega
tuttavaks saaksivad. Kui ju XV. lugu oli ilmunud,
tabas tõlget nii äge arvustus, et Reinthal töö pooleli jättis
ja G. Schultz-Bertram selle pidi lõpule viima. Reinthali tõlkele heideti ette, et ta väga vaba olevat, et temasse liig
palju modernse romantika vaateid ja ilmeid põimitud, mis
pärast tõlge alguskirjast lahku minevat ja selle muljendid
edasi ei andvat. Sellest hoolimata leidis Schott tõlkel tea-
.tava luulelise väärtuse olevat. Regivärsimõõdulise pulmapreili Euphrosyne von Stryki ja Dr. med. Wilhelm von
Rocki eelpulma õhtuks, mida 1. detsembril 1866 pühitseti.
Mõrsjapaarile on saatkond Palla valla külatüdrukuid kätte
viinud, arvatavaste ka ette laulnud. Laul käib nii:

Tere, kallis preilikene.
Tere, tere, pruudikene !
Meie vaesed lapulised,
Palla valla kasvandikud,
Toome sulle tuhat tervist.
Saime saja sõnumida,
Kuulsime kaugelt pulma pilli,
Akna tuled paistsid silmi.
Meie ruttu sinna tõtma,
Preili pulma silmamaie,
Preili õnne vaatamaie.
Preili ilust rõõmustama,
Pruudikesel kosti tooma.
Meie maal sa tulid ilma,
Meie taeva ai sa kasvid,
Meie metsad, meie vainud
On sul tutvad, on sul armsad.
Sulle laulsid meie linnud,
Meie lillid õitsid sulle,
Meie majad veretasid,
Meie metsad haljendasid,
Meie kanad keerutasid
Ni kui meile, ni ka sulle.
Sest sa oled meile armas,
Meie südamele kallis.
Kaugele sind viiaks ära,
Palla mõisast Poolamaale,
Kodust võera rahva sekka.
Aga sinu helde süda,
Aga sinu armsad eluviisid
Saavad sul ka nende seas
Vastavõtmist valmistama,
Tuhat õnne toimetama.
Seda taeva issa andko,
Se eest heldest hoole kandko !

Kolmas regilaulude luuletaja, kes sakslaste keskelt
tõusnud, nimelt Mühlenthal, on oma laulud vist kusagil
kalendris lasknud ära trükkida, sest et mõned kohad neist
rahva seas laiemalt on tuttavaks saanud. Need laulud on
juba tõsist laadi ja rahvale lugemiseks määratud, kuna
eelmised sakslaste jaoks olid luuletatud. Kahjuks on meil
selle mehe kohta vähe teateid. Album academicumi
s t leiame, et Theodor Mühlenthal 10. juulil 1827
sündinud ja Liivimaalt pärit. 1849—1854 studeeris ta
Tartus arstiteadust ja hakkas 1856 Vastseliina kihelkonna
tohtriks. Oli omal ajal Õp. Eesti Seltsi liige ja võttis tema
tegevusest elavalt osa. Teda peeti vistist osavaks arstiks,
sest et Tartu pool mitmed abiotsijad kirjalikult temalt haiguste
vastu nõuu palusid. Eesti regilaulusid veeretas ta
1866. aasta ümber. Tema laulust on Kuhlbars 1870. a.
oma noodiraamatule «Vanemuine" paar rida mottoks seadnud.
Tähelepanemiseväärt on isamaaline vaimustus, mis
Mühlenthali regilauludes lehvib. Tema laulud kajastavad
omalt kohalt Eesti ärkamise aja tundeid, mis nähtavasti
ka sakslase kaasa .kiskunud ja millele see rahvuslikul viisil
püüab kuju anda. Sellest seisukohast vaadates on nad
meile õige huvitavad ja teenivad tähelepanemist. Neist
tunneme kohte, mis siin ruumi leidku.

Tõstab tugeva tamiku
Pääga pilvede poole,
Vaatab uhkeste orgu.
Orus hilgab vägev vesi. Voolab, veereb, vuliseb,
Virgub, vaob vimat aga
Ligub lausa luhale.
Kaugel’ kuulsa tamiku keskel
Paistab peidust pühitsetud
Taara teenistuse koda,
Kohe rahvas kokko kogub,
Taara kuju kumardama,
Vanad targad aga taati
Ohverdamas orjavad.
Aasta astub aasta jälgil
Põlved vaovad põrmu.
Märatu mürid litsuvad mäge,
Tornid, tempel tema turja.
Tugev tammik sand tuletukist.
Taara koda kukund kokko,
Taara teenistus taretand.
Ja aseme kohta asutud
Uve usu uhke hoone
Ilma ilus ehitus
Ühe ainsa Jumalale Poeale, kes piinatud,
Puhta püha vaimule.
Aasta astub aasta jälgil,
Põlved kaovad põrmu.
Mägi halasti, hooneta. Tempel tühi ja tükiline.
Org kole ja kurblik.
Praegused mürid pajatavad'
Vana väge ja võimu;
Kivi varemed kiitvad
Endist ilu ja õnne
Vesi aga voolab visakalt.
Ei tunne sillade tuge.
Sagedast sai sõditud.
Valitsused vahetatud,
Linna uhkus hukatud.
Linna rahvas riisutud.
Kodanikud koletatud ;
Ja mes mõõk ei maha löönud,
Katk ja nälg neid kustutas.
Ka mes sõda seisma jättis,
Hooletus veel otsatas.
Aastad sõudsid, aastad jõudsid
Sõudsid, jõudsid meieni.
Prüe künkast kergitavad
Kodad ennast kõrgelte,
Uhkeid hooneid otsati;
Kerikid ja kella torna ;
Keskel aga üle keigi
Läigib kaunis kooli koda
Kus sees tarkust kulutakse,
Tartust taga nõutakse.
Kus seest seletust ja selgust
Laiali saab lahutud
Rahva hulka jagatud.
Taarast Tartu nimi tõusis
Ebausu hukal ajal
Pimeduse pikil päivil;
Tarkus aga meie põlvil,
Tartut jälle tuhast tõmbas
Tartu nime toimetas.
Maarahva isamaa
Kogogem vennad kokko
Hüüagem heledast healt.
Loksugem lustiliselt laulo.
Isamaa ilust ja heast.
Isamaa üleültse
Kena, ja igapidi:
Metsad ning saledad salgud
Paistavad keikis paikus ; Mustavad männikud,
Kohisevad kuusikud,
Kajavad käsikud,
Tammikud aga targas mõtes.
Põllud nagu padjused;
Lõune tuule lõhna ai
Kõrrevili kergelt kiigub,
Lehevili lausalt liigub.
Mäed munade moodu.
Kergitavad keha kõrgelte,
Tõstavad turja taevasse.
Järvedesse jõed jooksvad,
Orudes ohkades.
Kivistikus keerutelles,
Lubades laiseldes,
Viimati vato voodi.
Meri maruga maadleb
Kaljukünkid käkistab ;
Lained lõhuvad laevo.
Laeva küljed loksuvad.
Isamaa üleültse
Kena, ja igapidi:
Karjad kullased käivad
Madalat murude mööda.
Peenik põtkaga põder
Pukab padriku paku.
Jänes jookseb jupsakil,
Karu kaval kaeras.
Linnud lustiselt laulvad :
Kägo kuldne käsikus,
Pääsukesed pääva paistes.
Lõokesed Rästad aga largäegdaasl,tikus

Sisask hõiskab ööde iluks
Leina viled videvikul
Kurba vilet enne koitu.
Pardid pilliroo sees peites,
Luiged laintes läikimas,
Aned aga haljendamas.
Kalad kargavad kalda aita,
Löövad lutsu lobiselles.
Isamaa üleültse
Ilus ja igapidi.
Mehed mõistliku meelega
Kanged ja kehvad
Tugevad töö täitjad.
Kaasad karsked ja kenad
Kiigutavad kätkid,
Võerutavad väetid,
Soevad suuremid. Punase põsedega piigad.
Peiude rõõmo päikesed,
Vaikse vaimoga
Suure hoolega hoiavad hoonid.
Kerge kätega kuduvad kangid.
Isamaa Uleültse
Kena ja keikipidi:
Elago igaveste ! Õitsegu õnnelikult
Volis ja väes!

Hiljem, 70. aastate algul, luuletas G. Schultz-Bertram
regivärsides suurema, kolmejaolise luuleloo „Ilmatar" kuna õpetaja Nolken katsus regivärsimõõdulisi kirikulaulusid
soetada. Neid ei taha ma enam lähemalt puudutada,
sest et neist alles hiljuti siin kohal kõne oli. Schultzi ja
Nolkeni töödega kustub sakslaste regilaul jäädavalt.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

se Ravapere Kaarel mõistab regivärssi Kreutzwaldist pajlu paremine

Reinthal on keskmine (tänapäeva) maietamine

Mühlenthal on rohkem KJ Petersoni suunas uusrahvuslik omalooming

anna meile uued poojad

[www.youtube.com]

[sasslantis.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"Eestlased on rahvas, kes võivad end julgelt kutsuda laulvaks rahvaks. Traditsioon pärineb sajandite tagant, kui iga talutöö juurde tekkis regilaul,"

[www.efis.ee]

***

"Greta tegi 7-aastaselt Eestimaale sünnipäevaks ise laulu “Armas Eestimaa”, mis on nagu regilaul, kus saab esilaulja järel iga fraasi korrata ja laulda Eesti rahvussümbolitest rukkilillest ja pääsukesest.

Viisi autor ja laulu esitaja: Greta Madeleine Gnannt, 7-aastane"

[kultuuriseltsid.ee]

[www.youtube.com]

***
[fienta.com]

"kell 17 alustame ühisringiga. Ilona Maria Sowilo juhatusel töötuba "Kehastunud hääle vägi", kus avastame oma hääle väge ning selle ühendust oma kehaga, kuidas keha ja hääle ühendus saab meie elusid väestada ja toetada.
kell 18 maitsev vegan õhtusöök
kell 19.30 Jaanitule tseremoonia, 4 elemendi lavastus, kus kõik osalevad, rituaalid ja regilaul. Jaanitule tseremooniameister on Kristina Paśkevicius. Regilauluga ja rituaalidega tule ümber viiakse meid loitsudega rännakule sellel kõige maagilisemal ööl aastas.
TAULIDE pereansambli kontsert
Ekstaatiline tants DJ SEFRIJIN Hollandist "Koit ja Hämarik". kella 01.00ni."

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Lastekoorid kandsid Tallinna lauluväljakul ette loo "Sata-sata", mis on kirjutatud 2023. aasta noorte laulupeole.

Muusika ja tekst Mari Kalkun (1986), seade Rasmus Puur (1991), liikumisseade Maido Saar (1957), dirigent Vilve Maide.

[kultuur.err.ee]

Tsiteeri:

Vahepeal tõrjutud regilaul tuleb tagasi ja ilmutab üha enam end ka koorilaulus. Äsjasel laulupeol jagus regilaule kuuele häälerühmale, kel igal oli keskmiselt neljast laulust üks vanema rahvalaulu töötlus (puhkpilliorkestritel "Kui mina hakkan…", mudilaskooridel laulumäng "Me lähme rukist lõikama", noormeestekooridel "Väinämöise tarkussõnad", neidudekooridel "Kiigelaulude" tsükkel, lastekooridel Mari Kalkuni regilaulu vaimus kirjutatud "Sata-sata", segakooridel "Küla kuuleb"). Ja lõpuks, regilaulu laadis oli ju ka peo kaunis unelaul, Silver Sepa "Mu rõõm on lõputu".

[www.err.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tsiteeri:

Kauaaegne laulupeoline Helen Arusoo jagas minuga oma ülevaid laulupeomuljeid ja lisas: "Ma ei saa aru, miks ei võiks paar regilaulu olla laulupeol täiesti ilma töötluseta. Isegi ilma Tormiseta. Lihtsalt. Näiteks "Joosi, joosi üle mäe…". See on ilusamaid noortelaule, mis räägib omale kaasa otsimisest."

(samas)
..aga mõtted muidugi täiesti õiged.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

ma ei vaevu enam vinguma sel teemal, mis on "regilaul"

praeguste arvamusliidrite arvamuste põhjal võib see olla midaiganes ("Joosi, joosi üle mäe…", "Me lähme rukist lõikama")

ja midaiganes on laulupeol piisavalt hästi esindatud. järelikult pole paanikaks mingit põhjust