Autor
Sõnum
Joel
:: Tsiteeri ::
Teema: Mu meelen kuldne kodukotus
Tere, meestelaulurahvas!

Kõik teavad, et nimetatud laul on Saebelmanni viisistatud. Mõni üksik teab, et tegelikult hoopis Andres Renniti naaber Tõnis Tamme looming.

Et seda viisi on lätlased meie käest laenanud, avastas kunagi lugupeetud V. Salumets.
[podcast.elmar.postimees.ee]

Kuna olen ennast veidike Läti keele ja kultuuriga kurssi viinud, siis olen selle käigus saanud ka teistsuguseid andmeid. Nimelt on mainitud viis Lätis tunduvalt varem tuntud, kui hr Salumetsa leitud uuema aja salvestis. Ja autoriks on märgitud omaaegne kooliõpetaja ning muusikahuviline Pēteris Šancbergs (1841-1923). Sõnad kirjutas tema õpilane Andrejs Stērste. Tev dzilī acīs ieskatiju ehk sul sügavale silmi vaatsin. Teine sõnade variant on lõbusam: Es dzilī glāzē ieskatijos ehk lugu sügavale klaasi põhja vaatamisest ja selle tagajärgedest. Mõlemad variandid on vana vabariigi aegadel plaadistatud. Neid näeb ja kuuleb: [www.europeana.eu]

Kui kellelgi on kommentaare või täiendavat infot, loeks heameelega. Kardetavasti saab mulkide (ise ka pooleldi) uhkus paugu, aga mis siis...
18.10.19, 20:57
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Mu meelen kuldne kodukotus
Tere! Väga huvitav informatsioon, kindlasti tasub uurimist, kas keegi paugu saab (seda enam, et Saebelmanni peetakse eelkõige laulu seadjaks), ei tea öelda, minu kogemused lätlaste andmetega on, ütleme, mitmesugused ning mõnikord üsna eksitavadki. Aga igat uurimust tasub kindlasti tervitada ja sellega tutvuda, seda enam kui on faktid, mitte interpretatsioon.

Vanade meloodiate lähetega ning seejuures nii viiside kui tekstide autorluseküsimused on väga mitmetahulised - nimelt ei saadud 80-90 aastat tagasigi autorlusest samamoodi aru nagu tänapäeval - viise ning terveid tekste tõlgendati-tõlgiti-laenati kamalutekaupa ning kirjutati, mitte pahatahtlikult, enda nimele, unustati algautor kes samuti võis olla laenaja, viidati mälu järgi isikuile, keda "mäletati" olevad autor, aeti segamini seadja ja autor jne jne.. (nt. "süda tuksub", "viljandi paadimees", "mul mõttes on üksainuke", "tule ääres istun mina", "kus pidu iial peetakse".. näiteid on veel kümneid ja kümneid. Igaljuhul on see väga põnev teema.

Tasub muidugi tähele panne, et Renniti "Kodune kotus" (hiljem ka "Kallis kotus") ilmus luuletusena 1894 ning ilmselt on kirjutatud palju varem, on selgelt Renniti käekiri, Tõnise (Aino Tamme isa, Aino populariseeris seda laulu küll - Rennit oli Aino Tamme onu, Ainogi, kui laps, on sinna teksti sisse kirjutatud) lugu seal juures on kindlasti marginaalne :)
Ning Sabelmann suri samal aastal kui läti viidatud esimene heliplaadistus ilmus (1911).

Kolmekümnendatel küll pakutakse antud laulu autoriks mitut puhku "rahvasuud" või "Tarvastu viis", kutsutakse isegi üles autorit tuvastama (kuulus 1936 aasta muusikalehe artikkel väga paljude tuvastuste kohta), nii et nii mõnigi legenend on võinud saada sest ajast alguse.. Aga suure tõenäosusega on Säbelmann seadja, kes on viisi arendanud omatahtsi (võrdle tema "Ema süda" viisiga nt). Tõenäoliselt on viisialgeks kas mõni rahvalik viis (sarnaseid on, mitte muidugi nii "paisutatud" - nt. "küll kurb on inimese elu"), võibolla kirikuviis.. mida siis on rahvaseas muudetud ning seejärel Säbelmanni pooltki. kas ja kuidas toimus kultuurivahetus lätiga, jääb küsimuseks.
Võimalik on ka laen baltisakslastelt, kelle laulikud (Baltische Liedekranzid) olid kõigil baltimaadel tuntud ning laulud laulupidudel esituses.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
19.10.19, 18:29
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Mu meelen kuldne kodukotus
"Nõnda sündis siia ilma ka Andres, Renniti pere üks paljudest lastest. Omaette olemisega, haiglasevõitu. Nutika mehena sai Andres Rennit tööd Pärnu ajakirjas Linda, hiljem oli ametis Oleviku trükikojas Tartus. Seal sündiski 1892. aastal soe ja nukker “Kodukotus”. Sellest piisas Eesti kirjanduslukku pääsemiseks. "

Maaleht, nr. 49, 4 detsember 2014

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
19.10.19, 19:30
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Mu meelen kuldne kodukotus
Kuula: [arhiiv.err.ee]
Vaata: [arhiiv.err.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
19.10.19, 20:15
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Mu meelen kuldne kodukotus
Stērste Andrejs kohta on kirjutatud:

...1878 publicēja pirmo dzejoli Tev dziļi acīs ieskatīju, kas ar P. Šancberga komponētu melodiju kļuva par iecienītu dziesmu. Rakstījis par valodniecību, sadzīvi, 1879 publicējis atmiņas par Ausekli. Sarakstījis pirmo zinātnisko latviešu valodas gramatiku Latviešu valodas mācība...

Peab uurima, mis aastal Šancbergi seade ilmus ning siis vaatama, millised baltisaksa teosed enne seda ilmusid mis nii meil kui seal tuntud, ka Strandbergi meloodia kohta on kirjutatud "tautas dziezma" nagu meilgi..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
19.10.19, 21:10
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Mu meelen kuldne kodukotus
Noot ilmus "Tautas mūzikas bibliotēka" nr. 40, kokku ilmus 52 (aastaarvuta?) väljaannet, mis võib tähendada, et see ilmus hiljemapoole, reklaam sellekohta on 1923, ilmselt ilmus siis kahekümnendatel, mis teeb Läti varaseima trükiallikateade 1920-datel. Peab kontrollima seega 1911 aasta plaadistuse paikapidavust? Dateerimata Homocord tundub etiketijärgi hilisem.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
19.10.19, 21:33
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Mu meelen kuldne kodukotus
His Masters Voice 1031 EK seeria on avaldatud 20-datel, enne 30-daid, nagu ma arusaan.. mitte 1911. Master võib olla tehtud varem, ent vaevalt et 10 aastat varem.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
19.10.19, 21:54
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Mu meelen kuldne kodukotus
E.K. 1026 salvestati Vares vaga linnukene, aastal 1929. Läti salvest. Peab olema siis tehtud peale seda.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
19.10.19, 22:07
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Mu meelen kuldne kodukotus
E.k. 1032 on salvest 1929. Juuni, Helsinkis m.o.t.t.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
19.10.19, 22:14
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Mu meelen kuldne kodukotus
Aga matriitsi nr. Tekitab segadust, lätlastel on vist valed andmed seal europeana lehel. See algvar. Peaks vist olema numbrijärgi zonophone.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
19.10.19, 22:21
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Mu meelen kuldne kodukotus
https://api.europeana.eu/api/v2/thumbnail-by-url.json?size=w400&type=IMAGE&uri=http%3A%2F%2Fdom.lndb.lv%2Fdata%2Fobj%2F66712.png

Too esimene matriits peaks olema salvestatud Zonophonele vahemikus 1908-1910 ning ilmunud Pathe Recordsi all tõesti 1910-1911

[www.russian-records.com]

Ning lauljaks on seal hoopis Ernests Elks-Elksnītis mitte Kaktiņš.

Segadust tekitas, et sealt europeana lehelt polnud võimalik seda matriitsi kuulata, Zonophone X-2-62821 tõmmise leiab siit:

[dom.lndb.lv]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
20.10.19, 12:21
Joel
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Mu meelen kuldne kodukotus
Tänan,Lauri!

Renniti autorluses ma ei kahtlegi.

Laulude päritolu segadus on mullegi tuttavaks saanud. Suurem osa Eesti ja Läti ühist lauluvara on seletatav sellega, et:

-"Bellacordi" stuudios käisid kokku mitmed rahvad ja mida kuulsid, viksisid maha ja panid ka oma variandi plaadi peale
-tihti on tegemist Saksa, Vene jm levinud laulude omaksvõtmisega
-piirialadel levisid viisid ka otsekontaktidega

Teemaksolev laul jääb minu meelest nendest variantidest välja. Esmapilgul vähemalt. Aga mis siis üle jääb? Kui on Šancbērgsi/Stērste looming, siis see jääb kusagile 1880 aastate kanti, tunduvalt enne plaadistamist. Ja võis ka juba rahvasuus levida. Saebelmann käis Cimze seminaris, kas ta võis sealt midagi külge saada? Noh, need on mu omad spekulatsioonid...
20.10.19, 12:25
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Mu meelen kuldne kodukotus
Tõepoolest, "Latviešu periodika 3 sējumos : 1768-1940: bibliogrāfisks rādītājs" ütleb, et noot on kirjutatud hoopis 1878, samal aastal kui läti tekstki. Kui "tautas melodija" see on, nagu hiljem on mainitud (helilooja eluajal), see jääb esialgu küsimuseks. Pole ka seda nooti näinud - mitmel laulul on tulnud välja, et algne viis oli näiteks hoopis teine, populaarseks sai uus seade uuel viisil. Kas ka siin, noh, kahtleme, ent kõik on võimalik.

..seda kopeerumist plaadistustel on ju memuaarides mitmed omaaegsed lauljad rääkinud - seade oli valmis, Bellaccord Orchestra mängis stuudios, lätlased ja eestlased tegid kiirelt omakeelsed sõnad ja hitimaiguline lugu mängiti sisse nii eesti kui läti kuulajaile. Siis jääb alati kummitama küsimus, et kas ikka oli Vinters või Strok või koguni keegi kolmas..

minu esialgne pakkumine on siiski, et nö. "rahvalik viis" on mõni baltisaksa kooriviis mis nii meie kui läti heliloojad tegid erineval ajal seaded.

Kui kellelgi aega, võiks läbi lapata selle:

[archive.org]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
20.10.19, 16:22
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Mu meelen kuldne kodukotus
..mõnikord ei ole lihtsalt piisavat informatsiooni ning tuleb rahulduda kas sisetundeküsimusega või sellega mis endale tundub tõenäoline. Seniks kuni uut infot ei ole.

Nt. ka väga palju "rahvalauluks" arvatud ja isegi pakutud, et oleme lätlastelt võtnud, aga me ju teame mis tõde. Või arvame teadvat vastavalt saadaolevale infole:

[www.russian-records.com]

[meestelaul.metsatoll.ee]

Või:
[meestelaul.metsatoll.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
20.10.19, 16:45
Joel
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Mu meelen kuldne kodukotus
Sain nüüd mitu kasulikku linki, tänan!

Baltischer Liederkranz on vist kasulikum neile, kes noodikirja mõikavad:(((

Mida head Latviešu periodika registrid võivad anda ja kuidas neid näha saab?
21.10.19, 19:40
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Mu meelen kuldne kodukotus
registrid annavad teada, millisel aastal ning mida on välja antud.. näha saab ositi nt. google booksis. Aga kui on mõni hea tuttav lätlane, näeb ka läbi tema silmade kaudu raamatukogu.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
23.10.19, 19:37
Postita
Sinu nimi:
Sinu epost:
Teema:
Message Body
Spam prevention:
Please, enter the code that you see below in the input field. This is for blocking bots that try to post this form automatically.
 ********   **    **  ********  **     **  **     ** 
 **     **   **  **   **        ***   ***  **     ** 
 **     **    ****    **        **** ****  **     ** 
 ********      **     ******    ** *** **  ********* 
 **            **     **        **     **  **     ** 
 **            **     **        **     **  **     ** 
 **            **     ********  **     **  **     **