On ehk kusagil rohkem teada sellest laulus, ise pole veel juurde leidnud.

EKS 1, 94 < Türi khk., Väätsa v. - A. Kruusberg < Jaan Ustermann (1913)
ul
Viljandi mahalaskmiste laulu katkend.
(1905 aastast.)
Vaikne omik, ilm kõik vaga,
Vaevalt tõusnud päikse kiir;
Aga vali sõjakohus
Surmale nüüd ohvrid viib.
Eemalt kostab vankri mürin;
Tummalt sammub linnavaht.
Varsti, varsti kustub jälle
Ühe elu küindlataht.
Vaikselt tõlla aken avab;
Välja astub vana mees.
Rahvas vaatvad ümmerringi,
Kõikidel on silmad vees.
Tummalt, vaikselt ohver sammub
Oma tapaplatsi pool.
Vali pauk ja ohver langeb,
Kostab veike karjatus.
Kindral üiab valjul äälel:
"Mis sün'dis, oli rahustus."

Seda laulu lauldakse. Viis on kurb. Sõnad Jaan Ustermanni suust üles kirjut. Suvel, 1913.

Parimat

Vt. "Proletaarne Revolutsioon Eestis" nr. 11 1931 lk. 39
luuletus "Wiimne tee"

kogust "Eesopi kogutud luuletused" 1905

[www.geni.com]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Lõpp on võetud teisest laulust, 1906 a. ilmunud Meie Matsi pilke ja naljalauludes (samuti 1907 a. ilmunud "Meie Mats" nr 23) on parodiseeritud laulu "Nüüd järv on vait ja linnud unes":

Rahustus

Nüüd maa on wait, kõik linnud unes,
Jõe kohin kuuldub waewalt weel,
Sealt eemalt salgakene tuleb,
Neil keskel — mees — lä'eb surma teel.
Nüüd paigale on jõudnud nemad —
pauk! — Kõlab wäike karjatus!
Kõik jälle rahus, nii kui enne.
Mis sündis? . . Oli rahustus! . . .

Originaali tõlkis K.A.Hermann (ilmunud 1891) saksa helilooja H. Pfeili laulust "Still ruht der see", mille viisiga, lisaks siinolevatele, on lauldud teisigi laule, nt "jää terveks õnn, nüüd jumalaga.." (vt. "Külalaulikust"), parodiseeritud Butbergi laul "nüüd põrgu vait" jt.

[www.youtube.com]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Wiimne tee

Waikne hommik, kõik nii waga,
waewalt tõusnud päikse kiir.
Aga wali sõjakohus
ohwrid surmale ju wiib.

Eemalt, kaugelt kostab mürin,
tummalt kõnnib linnawaht.
Warsti, warsti jälle kustub
ühe elu küünla taht.

Eemalt tõld ju silma paistab
sõjameeste ringi seest.
Tõlla aknast waatab mees,
kelle silmad märjad weest.

Ohkamine ohwri rinnust
tasa saab nüüd kuuldawaks.
Jumalaga jäägu minust
kõik maailm nüüd jäädawalt.

Surma platsil tõld jääb seisma,'
uks saab kiirelt awatud.
Raude kõlinal seest wälja
astub mees, näost kahwatand.

Eemal seisawad kaks mända,
nende kõrwal surnu rist.
Sõjamehed hüütaks ritta,
ohwrit wõetaks rauad käest.

Ohwer männa külge seotaks,
kästakse weel paluda.
Wiimne kirst ta kõrwal seataks,
ohwer seisab liikmata.

Ohwri silmad kinni seotaks,
surma waikus igal pool.
Püssid winna kamandakse —
Ohwri rinnas . . . püssikuul.

Kogupauk ja ohwer langeb,
tume korin kuulda weel.
Aralt laskja silm weel langeb
õnnetuma rinnale.

Waikselt ohwer kirstu pandaks,
waikselt hauda kantakse.
Laskjad tasakesti hüüdwad
jumalaga igawest.

Eesopi kogutud luuletused, 1905. a.

Kas too Eesop on kurikuulus omaaegne raadiojänestekütt, onu "Iks" Eesop, seda ma ei tea.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ohoo..
Vaatan "Külalaulikust".

Tänud

Parimat

Muidugi tuleb ka seda tähele panna, et rahvaviisid ei ole tihti originaalist üks-ühele maha lauldud vaid kohendatud ning kohanenud vastavalt värssidele ja arusaamadele normaalsest muusikast, samuti on mõjutanud muu inimfaktor, alates mälust, lõpetades füüsiliste võimetega. Pfeili viis on siiski midagi muud kui nende laulude viisid. Viimased, võiks öelda, on rahvaviisid "Still ruht der see" motiividel.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Seda kindlasti. Eks ole ka tänapäeval rahvalaulude lauljad oma moodi uusi rahvalaule omastanud. Viis sutsu erineb aga tuum kipub sama olema.

Parimat

Ajalooline laul 1905 a revolutsioonist..miski pärast arvasin, et see juba ära lauldud laul.

Parimat



Muudetud 1 korda. Aeg: 19.05.15 16:01 kasutaja: Urmo Kütismaa poolt.

Urmo Kütismaa kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ajalooline laul 1905 a revolutsioonist..miski
> pärast arvasin, et see juba ära lauldud laul.

Ma ei saanud aru mida Sa tahtsid öelda või küsida.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Lauri, see sinu "nüüd linnud vait ja järv on unes", peaks olema "Am Weihnachtsbaum die Lichter brennen" või samal viisil ilmalik "„Es blühen Rosen, es blühen Nelken“, viis Meiningenist, umbes 1830 paiku? esimest korda teada sõnadega: „Schön ist die Jugend bei frohen Zeiten“. Jõululaulu sõnad Hermann Kletke 1841, Eestisse jõudnud ilmselt koos jõulupuu endaga mõisa ja koolimaja vahendusel.Eesti sõnade autorit pole suutnud välja selgitada. Kiriku lauluraamatutes ja Punschelis pole laulu kunagi olnud. Samal viisil ka paroodiad: "Nüüd Moskva vait ja Stalin unes..." Aga see "Vaikne hommik..." peaks olema viisiga "kõnnin tasa, tuul on vaga..."

varulven kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Urmo Kütismaa kirjutas:
> --------------------------------------------------
> -----
> > Ajalooline laul 1905 a revolutsioonist..miski
> > pärast arvasin, et see juba ära lauldud laul.
>
> Ma ei saanud aru mida Sa tahtsid öelda või küsida.

Mõlgutasin, egas olulist tahtki :)

Hää koht. Tänud Lauri
Lihtsalt mõlgutasin :)

Parimat

Ivo, Sa ajad midagi segamini. Muidugi võib olla et seda "nüüd... vait ja... unes" on lauldud ka "Am Weihnachtsbaum die Lichter brennen" viisil, ent üldine on ikkagi "Still ruht der see".
"Vaikne hommik.." üldist viisi ma ei tea, väga võimalik, et see on "kõnnin mööda/tasa, tuul on vaga". Olen ka kuulnud eelpoolnimetatud Pfeili viisiga.
Kuidas Türil lauldi? Ei tea (Urmo laulu sõnad on võetud regilaulu andmebaasist), ent Pfeili viisiga lauldud laulu viimane salm Urmo küsitud laulus võib anda tunnistust, et seda lauldi samuti "Still ruht der see" viisil.

Pfeili lugu lindistati ka venemaal, võimalik, et see jõudiski siia sealt, plaadistustega. Vene keeles: "Ozero spit"

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Vast levis viis ikkagi K.A.H seades varem, sest esimene teadaolev plaadistus Venes on 1911:

[gallica.bnf.fr]

[www.starinnye-noty.ru]

Vt. ka
[meestelaul.metsatoll.ee]

(Ivo sama viisialgega)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Still ruht der See
Pfeil, Anton Theodor Heinrich (1835–1899)
[www.leipzig-lexikon.de]
(avaldatud 1879)

Still ruht der See! Die Vöglein schlafen,
ein Flüstern nur, du hörst es kaum.
Der Abend naht, nun senkt sich nieder
auf die Natur ein süßer Traum.

Still ruht der See! Durch das Gezweige
der heilge Odem Gottes weht,
die Blümlein an dem Seegestade,
sie sprechen fromm ihr Nachtgebet.

Still ruht der See! Vom Himmelsdome
die Sterne friedsam niedersehn.
O Menschenherz, gib dich zufrieden:
auch du, auch du wirst schlafen gehn!

Vt. ka:
[www.volksliederarchiv.de]
[www.volksliederarchiv.de]

***

Озера спят, умолкли птицы
Среди вечерней тишины.
Давно погас уж луч денницы,
И ночь сулит златые сны

***
K.A. Hermann'i Salmikud. 2. kimbukene 1892 sisaldab koguni kaks varianti:

Kõik rahus

Järw hingab rahus! Õhtu ligi
Ja linnud läinud magama.
Uks tasa kohin, waewalt kuuldaw,
Koik loodus pea uinub ka. :,:

Järw hingab rahus! Puude okstes
On kuulda tasa püha hääl, —
Koik lillekesed järwe kaldal.
Nad wagalt palwetawad sääl. :,:

Järw hingab rahus! Kõrgel laewal
Näed waikselt tähti hiilgama. —
Oh inimene! ole rahul,
Pea saad ka sina hingama! :,:

Waikselt.

Nüüd järw on wait ja linnud unes.
Ja kohin kuulda waewalt weel.
Ja õhtu käes, öo rahu tuleb,
Koik loodus nüüd on une teel. :,:

Ja taewa wõlwilt näha tähed,
Nad meile alla waatawad.
Ka inimene jäe rahul', wäga.
Sest unele ka sina saad! :,:

Ü. P. K. A. Hermann (Ü.P. = Ümber pannud, st. tõlkinud)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Minu allikad: "Kõnnin tasa", Kuusalu khk. 1902-1984 laulis sellel viisil Hermine Jonanna Pink (Limberg)
Jõululaulu viisil nii Budbergi kui Stalini paroodiad, Viru Nigula khk. 1923-2008, Veera Metsis(Vischnevski)

Budbergi laul ilmus esimest korda 1906 a. Meie Matsis nr. 11:

Raske seisukord

Koik põrgu waik ja kurat unes,
Ja põrgu parsil paganad
On hooletumalt pikutamas
Ja nobedasti norskawad,

Ehk iga tund küll inimesi
Maailmast teele saadeti,
Kuid siia juba mitmel tunnil
Ei ilmund enam ainustgi.

See pole ime, sest et w a e s e i d
Seal suurel hulgal surmati ;
Kes ilmas palju waewa nägid,
Need saiwad taewa muidugi.

Ka imet sünnib ju : Kord teate
Meil telegrahw tõi Warssawist,
Et terwe päewa jooksul polnud
Seal ainukestki surmamist.

Kesköösel wastu põrgu akent
Seal korraga üks koputas.
Laisk põrguwaht siis wastutahtmist
Maast üles ennast kangutas.

,,Kes on? " ta küsis aigutades
Ja unest roidund healega.
Heal wastas õuest: ,,Teie tuttaw -
Wa p a t r o n i t e r a i s k a j a. . ."

,,Haa, sina ise!" kostis kurat.
,,Kuid sind me siin ei taiwita. . ."
Siis wõimumehe meel lõi nukraks :
,,Oh, kuhu pean ma minema!"

Ainetel Mürgioja

Samal aastal laulikus "Meie Marsi pilke ja naljalaulud" ilmub luuletus uuesti väikeste täpsustustega:

,,Kes on? " ta küsis aigutades
Ja unest roidund healega.
Heal wastas õuest: ,,Teie tuttaw -
Suur parun Bergbud Baltimaalt.”

allakirjutanud: Mürgioja järele.

***

Otto Budbergist sai niisiis kord patroniteraiskaja ja Bergbud.

***

Mürgioja on Juhan Lilienbachi pseudonüüm:
[www2.kirmus.ee]

***

Siin on muidugi küsimus ja kitsaskoht see, et kui praegu on ilma aastaarvuta ilmunud "Meie Matsi pilke ja naljalaulud" dateeritud 1906 aastasse, varem (Vt. Ingrid Rüütli "Priiusel raiume rada" selle laulu artiklit) oli ta dateeritud 1908 aastasse ning Budbergi tapmine 1907 aastal ning tema sellejärgne põrguminek klappis ilusti kokku, nüüd aga tapetakse laulus Budberg juba enne kui ta jõuab tegelikult lusika nurka visata..

Praegu on aga kuulda olnud seda laulu juba ümbertehtult Savisaarele..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ivo kirjutas:

>"Am Weihnachtsbaum die Lichter
> brennen" või samal viisil ilmalik "„Es blühen
> Rosen, es blühen Nelken“, viis Meiningenist, umbes
> 1830 paiku? esimest korda teada sõnadega: „Schön
> ist die Jugend bei frohen Zeiten“. Jõululaulu
> sõnad Hermann Kletke 1841, Eestisse jõudnud
> ilmselt koos jõulupuu endaga mõisa ja koolimaja
> vahendusel.Eesti sõnade autorit pole suutnud välja
> selgitada. Kiriku lauluraamatutes ja Punschelis
> pole laulu kunagi olnud.

"Kui armsast jõulupuu nüüd hiilgab" on ilmunud mitmes erinevas oma elu elanud redaktsioonis koos viisidega: Miina Härma 1923 a. "Laulmise õpetus koolidele", luteri kiriku "35 neljahäälelist koraali koraalipühiks koorile ja kogudusele" 1931 a. Ning ilmselt üsna suure tiraaziga "10 kaunimat jõulu laulu = 10 beliebte Weihnachtslieder" 1930-datel.

Laulu tõlkis eesti keelde Aleksander Eduard Brandt, ilmus seitsmesalmilisena 1881 a. "Laulud Jeesuse sündimisest : Armsad laulud lastele : Jöulu kingitus". 20 saj. tundub, on avaldanud Brandti teksti ainult O.Luik 1939 a. Tartus, mujal on variantides erinev kolmesalmine laul, mille arenguteese võite ise põhjuseid mõelda, miks mitte ka siia arvamusi jagada.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[meestelaul.metsatoll.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"Kõik rahus"

"Järw hingab rahus! Õhtu ligi
Ja linnud läinud magama.."

On 1917 a. "Noorte laulikus" märgitud sõnade autoriks J. Wahtra
Ehk siis ilmselt Jaan Vahtra, 1882-1947

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Nüüd Moskva vakka ja Stali unes
ja kõik need Kremli kutsikad,
on rõõmsalt parsil pikutamas
ja nobedasti norskamas.
Kesköösel Kremli ukse peale
seal keegi vaikselt koputab.
Siis Stalin silmad unest rähmas,
end pingilt üles venitab...
Kto tam! Kto tam? Eto ja, tovarisch Karotamm
Või sina ise, ütleb Stalin, ei meie sind
siin tarvita.
Siis Karotamme meel läeb kurvaks,
no kus ma pean siis minema?

Aga see 1905 aasta laul hukkamisest..."Waikne hommik, kõik nii vaga..." kas pole tagu viisiga, mida taas kuulsin vanaemalt, tema sõnad olid sellised :"Tuul oli vaiki, torm oli möödas, meri tasa kohises, ainult mõni üksik laine, vastu kallast laksutas..." ...sama viisi kuulsin hiljem Kukrite laulus: "Kõnnin tasa, tuul on vaga..."? Vabandan, kui ma hoolega kõiki postitusi ei jälginud ja olen jalgratast leiutamas.

Jah Ivo, Sa ei ole teemaalgust jälle lugenud, et milleks siin kaks laulu kõneall on, ent mis sellest - topelt ei kärise.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _