..selline uuem laul, mis võibolla niiväga uus ei olegi.
jätkuks sellele: [meestelaul.metsatoll.ee]

Kõige tuntumad sõnad on ilmunud 1940 a "Laulusõber nr2" kogus:

TULE ÄÄRES . . .

Tule ääres istun mina,
Õhus lendVad sädemed,
Öösel keegi meid ei sega.
Kõik on vaikne, vagane.

Mäleta, oh armas peiu,
Neiut, kes sind armastab.
Kui su süles teine neiu
Lauluga sind lõbustab.

Armas peig nüüd lahkun mina,
Laia ilma rändama.
Mälestuseks kingin sulle
Suudluse nii palava!

S. Lipu sõnad.

**

Siin omistatakse sõnad Sergius Lipule (see pole esimene ega ka viimane kord kui Lipp autorluse rägastikku eksib - segane lugu on ka Viljandi Paadimehega [wwx.sakala.ajaleht.ee])

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Segane lugu on ka meloodiaga,
[a-pesni.org] ütleb viisi kohta vast kõige täpsemini (kui nii võib öelda):

"Романсы Я.Ф. Пригожего (1886), П.И. Чайковского (1887), Ф.К. Садовского (1895) и других композиторов. Наибольшую популярность приобрел "цыганский романс" Пригожего. В основе - мелодия вальса Вальдтейфеля "Студентина". "

"Привычная ныне мелодия романса - это мелодия Пригожего, хотя обычно она публикуется как мелодия неизвестного композитора." (Яков Пригожий, 1840-1920)

Salvestus:

МОЙ КОСТЕР
старин. цыганск. песня
муз. Ю. Садовского, сл. Я. Полонского,
инстр. Б. Бокру-Крупышев
Вадим Козин
Гавайский ансамбль
п/у Б.И. Бокру-Крупышева
1938

[www.russian-records.com]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

МОЙ КОСТЕР В ТУМАНЕ СВЕТИТ...

Слова: Якова Полонского

Мой костер в тумане светит;
Искры гаснут на лету…
Ночью нас никто не встретит;
Мы простимся на мосту.

Ночь пройдет – и спозаранок
В степь, далёко, милый мой,
Я уйду с толпой цыганок
За кибиткой кочевой.

На прощанье шаль с каймою
Ты на мне узлом стяни:
Как концы ее, с тобою
Мы сходились в эти дни.

Кто-то мне судьбу предскажет?
Кто-то завтра, сокол мой,
На груди моей развяжет
Узел, стянутый тобой?

Вспоминай, коли другая,
Друга милого любя,
Будет песни петь, играя
На коленях у тебя!

Мой костер в тумане светит;
Искры гаснут на лету…
Ночью нас никто не встретит;
Мы простимся на мосту.

<1853>

Авторское заглавие стихотворения Полонского - "Песня цыганки". Первая публикация - "Современник", 1853 г., №11.

Полонский Яков Петрович (1819-1898) – поэт и прозаик. Окончил юридический факультет Московского университета, служил чиновником в Одессе, Тифлисе, затем в Петербурге. Не был ни борцом, ни трибуном, однако оставил после себя множество прекрасных стихотворений, в том числе романс "Мой костер в тумане светит". Два его романтических стихотворения (ставшие также песнями ) получили огромную популярность у революционеров-народников - "Затворница" (1846) и "Узница" (1878, посвящено участницам "хождения в народ").

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Läti:

Ugunskurs nakts tumsā kvēlo

Ugunskurs nakts tumsā kvēlo,
Dzirkstis gaisā paceļas.
Nakts ir tumša, nav neviena,
Šeit ir mūsu šķiršanās.

Un kad ausīs rīta blāzma,
Prom no tevis došos es,
Kādreiz mani mīļais draudziņ,
Atceries, jel atceries...

Atceries, kā toreiz abi
Mēs par laimi sapņojām.
Atceries tās gaišās dienas,
Kad mēs laimē starojām.

Vēl tik vārds un rokas spiediens,
Katrs savu ceļu ies.
Mīla, kas reiz aizgājusi,
Nekad neatgriezīsies.

[www.youtube.com]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Teine variant trükilaulikuist:

Tule ääres istun mina,
õhus lendvad sädemed,
öösel keegi meid ei sega,
kõik on vait ja vagune.

Mäletad, oh armas peiu,
neidu kes sind armastas
kui su süles teine neiu
lauluga sind lõbustab?

Armas peig, nüüd lahkun mina
laia ilma rändama.
Mälestuseks kingin sulle
suudluse nii palava.

Armas neid, ka lahkun mina,
tundmatu mu reisitee,
mälestuseks sõlmin täna
sulle räti rinnale.

Tahaks teada, kes küll homme
kiidab minu lauluhäält
ja kes päästab selle sõlme
lahti minu rinna päält.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ja tagasiminek aastasse 1915:

Meie Matsi Jõulualbumis ilmus tollal juba säärane laul:

Mustlasetüdruk. Wene keelest A. T.

Tule ääres istun mina,
Õhus lendwad sädemed.
Öösel keegi meid ei sega,
Kõik on uinund - wagased.

Hommikul meid, koidupuna,
Wara unest äratad,
Rändama meid sunnid sina
Mööda kauget stepimaad.

Siis, mu peiu, lahkun mina,
Tundmata mu reisitee.
Mälestuseks seo mul täna
Rätik sõlme rinnale.

Tahaks teada, kes küll homme
Kiidab minu lauluhäält?
Ja kes päästad selle sõlme
Lahti minu rinna pealt?

Meelde tuleta, oh peiu,
Maschat, kes sind armastab,
Kui su süles teine neiu
Lauluga sind lõbustab!

Tule ääres istun mina,
Õhus lendwad sädemed.
Öösel keegi meid ei sega,
Kõik on uinund — wagased.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kunagi üks sõber jorises ka sihukest paroodiat:

Tule ääres istun mina,
peos on väike varblane.
Kitkun vaikselt sabasulgi,
vaatan, kas on emane....

See lugu pidi ka pikem olema, aga rohkem ta ei mäletanud. Lööb ehk sul kuskilt ette?

Jah, olen seda kuulnud küll aga täpselt umbes niipalju kui Sa juba kirjutasid.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

A.T. on loomulikult Aleksander Trilljärv, jäi ennist märkimata. Tõlge ilmus ka Trilljärve kogumikus "Lõbus Näitelawa" 1919

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Muusika algne päritolu on teadmata. Igatahes esineb sama meloodia Emile Waldteufeli (1837-1915) 1883.a valsis „Estudiantina (Naisüliõpilane)“.
Kuid „Estudiantina“ aluseks on omakorda hispaania-prantsuse päritolu helilooja Paul Lacome muusikapala „Duos“ ja Waldteufel ainult arranzheeris selle valsina. Samuti Waldteufeli nime all tuntud valsi „Kui Malagas roosid puhkevad (Wenn die Rosen erblühen in Malaga)“ aluseks on Emmanuel Chabrier’ „Espana“.
Lisada võiks veel, et pool maailma peab Waldteufelit sakslaseks tema perekonna-nime tõttu, tegelikult oli Elsassis Strasbourgis (saksapäraselt Strößburg) Emile Charles Levy nimega sündinud prantsuse juut, populaarseks ja tuntuks sai tema muusika kõigepealt Inglismaal, seejärel ülejäänud maailmas.

Jah, "Duos" on mitmes rahvaentsüklopeedias mainitud (ka eespool olen vene allikatena selle ära toonud) ent selguseta on veidi, millises nendest paljudest duodest Lacomel oli too motiiv kasutatud? Ma ei ole Lacome loominguga tuttav.. Kas on olemas noot või käsikiri, kus on see informatsioon kirjas, mõni pädev allikas?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Waldteufeli seatu, motiiv algab 3:36



Ehk see on siis seade Lacome'i 1881 a loost, mitte küll "Duos", vaid ikka toosama "Estudiantina". "No 4 des Duos à deux voix égales"

Siin on noodid sirvitavad ka teistelt seadjatelt: [data.bnf.fr]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

henno kirjutas:
-------------------------------------------------------
Lisada võiks veel, et pool maailma peab
> Waldteufelit sakslaseks tema perekonna-nime tõttu,
> tegelikult oli Elsassis Strasbourgis
> (saksapäraselt Strößburg) Emile Charles Levy nimega sündinud prantsuse juut
>

Tänud kommentaari eest, Henno. Tõesti - Émile Waldteufel (German for forest devil) was born at 84 Grand'Rue in the centre of Strasbourg. His grandfather and father were both musicians; his mother Flora Neubauer, originally from Bavaria had been a student of Hummel and had met Haydn; she was a keen singer and dancer also.[2] From a Jewish Alsatian family of musicians

(https://en.wikipedia.org/wiki/%C3%89mile_Waldteufel)

The predominant historical language of Alsace is Alsatian, a Germanic (mainly Alemannic) dialect also spoken across the Rhine

[en.wikipedia.org]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tere!

Ma olen muusikakauge inimene, kuid see ei tähenda, et muusika ei meeldiks. Laulan samuti, paraku - ainult duši alla - nagu tavaline mees.
Laulu sõnade kohta tahtsin nii palju lisada/küsida, et AMS kodulehel toodud sõnad lähevad venekeelse tekstiga kõige paremini kokku. Lugedes venekeelseid sõnu, jääb mulje, et see ei olegi niivõrd vene laul, loodud väidetavalt 1856, kuivõrd mustlaslaul. Sel juhul ma isegi mõistan, miks sellised sõnad. Mustlastel oli naistega kõva kord majas, armastus ei lugenud siin midagi.


Lugupidamisega