Moja dorogja

Vihma kallab ka s vedra, skoro budet Narva,
milõi ütles – nitševo, mind saad näha harva.

OH DOROGAJA, SIND JÄTAN MAHA//
NAIDU DRUGUJU, KEL PALJU RAHA.

Dušenka, mu väike lind, potšemu tõ platšes,
ainult sulle tuksub rind, skolko armu hotšes.

Jälle oleme me koos, milja s toboju,
ainult täna ja ljublju, krepko obeštšaju.

Ja kogda veel olin noor, võtsin vana naise,
teda mina ne ljubil, varsti võtsin teise.

Notšju kogda paistab kuu, süda väga paha,
milaja tebja hotsu varsti jätta maha.

Mina sind ei armasta, minul jestj drugaja,
temag vstertšajus ja öösel u saraja.

Edu skoro v Leningrad, leian uue naise,
ei siis enam nikogda meeldi mulle teised.

Kas seda Klaara ja Veera laulu saaks?
Olen seda kuulnud küll teisel viisil kui eile lauldi, aga sõnad olid kohati samad.

Ja on üks päris narva keelne laul kah, mida tahaks teada .. see:

vihma sajab kaksvedraa
skooro puudjet Narva
miilõi ütles nihhujjaa
sind saab näha harva

mu taragaaja sind jätan maha
naiduu truguuju kel palju raha

... aga mis saab edasi?

Narva linnas jõekäärus
hoia ja keela
Ehitasid oma maja
Klaara ja Veera

Ukse ees oli risu rasu
kasvõi püksid lõhki kisu

Ukse peale panid sildi:
"Kehvad mehed ärgu tulgu"

Akna ees olid siidipitsid
Akna taga päris litsid

Korstnast tõusis suitsuvine
majas litsid võtsid einet

Ehtisid end tundi 7
Suure seina peegli ees

Muud ei teeks kui ennast meigiks
öösärk oli ballikleidiks

Pitsisärk ja õlapaelad
kaela peal olid koeranaelad

Taljejoon ja puusanõksud
Jalas peened kõrged kõpsud

Säärte ümber mustad sukad
laupa õrnalt katvad tukad

Lõpuks peole läksid daamid
tagasi sealt tulid raamid

Pole enam Narvas litse,
lüpsvad kodus oma kitse

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

vaata ka siia:

[meestelaul.metsatoll.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Vihma sajab kak svedraa
skoora buudjet Narva
Miilõi ütles nitsevoo
sind saab näha harva

Daragaaja, sind jätan maha
vazmjuu truguuju, kel palju raha

Teda ja uš ne ljubljuu
u menjaa jest drugaaja
temaga vstretšaajus ja
notšju u saraaja

Notšju kagda paistab kuu
teda abnimaaju
Kak za tuutšu läheb kuu
garitšoo tseluuju

Skoora jeedu v Leningrad
võtan kena naise
Siis mul bolše nikagdaa
meeldi enam teised

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _



Muudetud 2 korda. Aeg: 22.11.06 00:45 kasutaja: varulven poolt.

Leidsin siis veel ühed sõnad
Emakeele seltsi toimetistest 21 "Rahvaluulest" (1987)
Paul Ariste kirjutisest lk.5 mida olla lauldud Otepääl 'Sambla Anu' viisil

Vihma sajab как с ведра​,
будет скоро Narva.
Милый ütles: "Ничего​,
sind võib näha harva."

Душенка, mu väike lind​,
почему ты плачешь?
Ainult sulle tuksub rind​,
сколько armu хочешь.

Я когда veel olin noor​,
võtsin vana naise​,
mina teda не люблю​,
varsti võtan teise.

Будет скоро Ленинград​,
leian uue naise​,
ei siis enam никогда,
meeldi mulle teised.

Я тебя не armasta,
minul есть другая​,
temaga встречался я
öösel у сарая.

vahele siis:

Oh, дорогая​,
sind jätan maha​,
найду другую​,
kel palju raha.

Ohoo.. väga põnev!!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Hea!

Selline lugu ka:

Lutše oleks võinud ma,
surra gorad Narva,
aga hovtšes korraga
Petrogradi minna.

R:
Hai tšuvai, nuvai nušenka
vaat nušenka maja,
hai tšiškari Tiskari vinnuški
vat mamuška tvoja.

Dušenka, minu õnnelind,
dla tševo tõi platšes,
põues tuksub minu rind
armastada hotšes.

Ah süda tuksub
ja viera kutsub
sääl ies toas sängis,
kus veri mängis.

Ah kui ükskord tuleb aeg
svadba sa igrajem
ja siis rõõmsal tundidel
drug druga tselujem.

Oh armas, Klaara,
sind jätan maha
ja võtan Veera,
kes mul nii armas.

Otsa eetu jätan ma
kõik need teised maha
stobõi üksi sinuga
võiksin pulmad teha,

sest tule mulle,
ma ütlen sulle,
kõik teised jätan,
kui sind ma võtan.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ehk siis Klaara ja Veera II :mullike61:

Narva linnas jõekäärus
hoia ja keela
Ehitasid omal maja
Klaara ja Veera

Ukse peale panid sildi:
"Kehvad mehed ärgu tulgu"

Ukse ees oli risu rasu
kasvõi püksid lõhki kisu

Akna ees olid siidipitsid
Akna taga päris litsid

Korstnast tõusis suitsuvine
majas litsid võtsid einet

Ehtisid end tundi 7
Suure seina peegli ees

Muud ei teeks kui ennast meigiks
öösärk oli ballikleidiks

Pitsisärk ja õlapaelad
kaela peal olid koeranaelad

Taljejoon ja puusanõksud
Jalas peened kõrged kõpsud

Säärte ümber mustad sukad
laupa õrnalt katvad tukad

Siis kui juba algas pidu
mehi tuli terve rodu

Meeleolu oli uljas
kuni valge oli väljas

Laua peal olid tühjad pitsid
laua all olis väsind litsid

Keegi polnud seda näinud
kes neist oli üle käinud

Lõpuks peole läksid daamid
tagasi sealt tulid raamid

Suure linna uhked tipsid
panid põlu alla litsid

Enam pole Narvas litse,
lüpsavad kolhoosis kitse

Sommerlingi lauda taha
edaspidi heitsid maha

Meil ei ole vaja saale,
asutame filiaale

Lauda taha panid sildi:
"Tulge julgelt, me ei tingi"

"Ehk küll vanad on me mutid
siiski noored on me tutid"

"Mehed tulge meile külla,
teeme teile tuju ülla!"

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Teisaldasin siia Marju postituse, mis kuidagi läks aga teema algusesse..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Esimese laulu viisiga (ka "Sambla Anu" viis) laulis Aarne Viisimaa (ehk Arnold Vismann) koos ansambliga Bellacord 1937 a. plaadile laulu "Ära noruta":

Eila sind ma kohtasin
niidu peal kuuvalgel
ja siis õrnalt suudlesin
lohukest su palgel.

Aga juba täna sa
ajad hullu juttu,
tahad, et sind kosima
peaksin nõnda ruttu.

Refr:
Hõissa,
nüüd muud kui hõissa
ja ära noruta
ning liialt kurvasta!

Alles eila vannuti
teineteisel truudust,
surmani ka lubati
hoida seda tõotust.

Täna on kõik muutunud,
majas kisa kära,
saatus olgu tänatud,
naine jooksis ära.

Hingevalus tammusin,
hakka end või pooma,
kui siis kõrtsi sammusin,
istsin viina jooma.

Täna on mul raske pea,
ringi pöörleb tuba,
tuju siiski väga hea,
olen jälle vaba.

Refr:
Hõissa,
nüüd muud kui hõissa,
sest elu üürike
ja noorus lühike.

Sõnade autor on Juhan Tõnopa

**

sellest olla ka paroodia "Hõissa, pole muud kui hõissa, sest türa lühike ja raugapõli lühike". Kas Peeter Sauter on ta omas "Koeras ja Viiulis" välja mõelnud või siis on päriselt ka nii lauldud, seda ei tea.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

AveNue versioon: 03-Vihma_sajab.mp3.

Vihma sajab как с ведра,
Скоро будет Narva.
Милой ütles: "Ничего,
sind saab näha harva!"

[Refrään]:
Дорогая, sind jätan maha,
Возьму другую, kel palju raha...

Teda я уж не люблю,
У меня другая.
Temaga встречаюсь я
Ночью у сарая...

[Refrään]

Ночью, когда paistab kuu,
Teda обнимаю,
Как за тучу läheb kuu,
Горячо целую!

[Refrään], soolo

Буду я тебя любить,
Никогда ei solva,
И с тобою alati
Обещаю olla!

[Refrään] x 3

minu aga nimi Timahvei
seda teab kõik politsei
tihti peale turul käin
matsi raha üle lõin

vms laulab üks vana eelmise salvestuse lõpus naiste laulu otsa

Tsiteeri:

Timo kirjutas:
-------------------------------------------------------
> minu aga nimi Timahvei
> seda teab kõik politsei
> tihti peale turul käin
> matsi raha üle lõin
>
> vms laulab üks vana eelmise salvestuse lõpus
> naiste laulu otsa

Meie Mats nr 30 1907

"Hobusewaraste jõuluõhtu"

/../

Jaan oli wa' lustikas poiss. Ta jõi ja lõi laulu:

Minu aga nimi Timahwei
Seda teab politsei
Enese ma purju jõin
Matsi raha üle lõin

"Noh, ole mul raha ülelööjat!" pillas Sass. Kui just hobune juhtub ripakile olema, siis ehk wõtad kaasa, aga rahakotti taskust wälja tirida — selle jaoks on sinu sõrmed liig lühikesed."

/../

Allakirjutanud Joh. Puhasorg (ehk siis Johannes Reintalu)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Selle "Klaara ja Veera" viimases salmis on ka variant: "...lüpsavad kolhoosis kitse"...ilmselt siis hilisem täiend. Olen kuulnud ka sellele vahele lauldavat omamoodi "refrääni" - Üks tünn oli püsti, sinna sisse kusti, teine tünn oli pikali, sinna sisse s...tuti...

Viisi üle on juba arutatud-arutletud, meedialehekülgedelgi ning raadiosaadetes. Lisan ka lätis populaarse olnud laulu mida paar korda on võrdluseks toodud, ent mis väga sarnane ikka ei ole ka..:



_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Eino Sõna laulab selle skooro buudjet Narva viisil üht teist laulu "Hõissa! jne"

Timo kirjutas:
-------------------------------------------------------

Tsiteeri:

> Eino Sõna laulab selle skooro buudjet Narva viisil
> üht teist laulu "Hõissa! jne"

Toosama "Ära noruta"?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ei mäleta. Pean salvestuse otsima. Refrään oli küll sarnane.

Osa viisikommentaari on siin: [www.researchgate.net]

Vt. ka Ingrid Rüütli "Eesti uuemad laulumängud" ("ma olen kui üks rikas mees/puu, mul on linnud okste sees..").

Artur Adson mäletab oma memuaarides eelmise sajandi alul lauldavat "Oh armas Klaara, sind jätan maha. Ja võtan Bärta, kes armas mulle"

Võimalik, et viimane on Narva laulu alge ning ilmselt pärit mõnest etendusest. "Armas Klaara" ja "Daragaaja" on kenasti riimuvad ka, et paroodiasse mahtuda.

Kõik see vajaks aga enam uurimist, Ingrid Rüütli arvamus oli, et tegu on ilmselt Läti laenuviisiga. Ent võimatu pole, et nii Läti kui Eesti viis põhinevad oma salmimeloodial mingil omaaegsel üldtuntud näidendi-laulu või operetilõigul. Refrääniviis on väga tüüplise liikumisega, raske oleks alget tuvastada. Minu meelest väga võimalik, et salm ja refrään oma viisidega ühes laulus on Laulu-Mihkli uus standard.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Rüütli "Pärnumaa laule ja lugusid":
"Laulu Mihkel kasutas oma lauludes peamiselt saksa viise, mis olid aga sageli rahvusvahelised. „samla anu” meloodiale, mis oli Eestis tuntud ka muude tekstidega (vt Rüütel 2016: 118), võib paralleele leida lätlastelt (Melngailis 1953: 169 nr 915), rootslastelt (vt FsF V 3, lk 598 nr 176; lk 786 nr 289) jt. Viisi teine pool on stereotüüpne vormel, mis eksisteerib erinevatel rahvastel erinevate viiside osana."

Melngailise viise vaatasin, tõepoolest on sarnased. FsF viiside andmebaas on üleval, et neid viise ma oma mäletamistmööda sealt kunagi ei leidnud, vist oli tegu mittedigiteerimistväärt lehekülgedega.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tsiteeri:

Timo kirjutas:
-------------------------------------------------------
> minu aga nimi Timahvei
> seda teab kõik politsei
> tihti peale turul käin
> matsi raha üle lõin
>
> vms laulab üks vana eelmise salvestuse lõpus
> naiste laulu otsa

Minu nimi Timofei
seda teab politsei
ööd ja päevad läbi lõin
teiste raha ära jõin

Oh armas Klaara,
sind jätan maha
ja võtan Berta
ja panen taha

Mind Berta kutsub
tal rinnas tuksub
sääl voodi sängis
kus veri mängis

Siis mina võtsin, nii kui härg
nii et särk on seljas märg
nikun nikun, puhkan ma
jälle hakkan nikkuma

Alexander Puusepp kkl. 1890-1940 (ilmselt mustanditest ümberkirjutatud) (Otepää rahvaluule kirjasaatja ka Hurdale 1890-datel, hiljem ümberasunud Ameerikasse).
[dea.digar.ee]------------
[dea.digar.ee]------------

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

ku sa nüid se samla Anu kua seie paneks, siis oleks juo päris hia.

"Laulu Mihkli uus ja wana kannel" 1903:

Saatuse wangis.

Ema rinnal wäeti,
Silmis läikis wesi,
Pehmelt sülle wõeti,
Õrnalt mängis käsi.
Kül warjatakse,
Ja karjatakse,
Et miski häda
Ei puutuks teda.

Peaks need ema hoolsad käed
Surmani mind kandma;
Ei siis saaksid wõõrad wäed,
Kõikudes mind tundma.
Waid asi muudab,
Laps ise suudab —
Ei warja käsi,
Waid astu isi!

Tulgu kurbtus, wiletsus,
Wanadus ehk mure,
Lapsepõlwe mälestus,
Elades ei sure.
Ja ema süles,
Silm rõõmust põles,
Kust sain see mõtte:
Mis tuleb ette?

Kas ma wõisin aimata;
Oma tulewikku,
Et mind wõetaks laimata,
Auu ja elu rikku...
Kui pää'sin sülest.
Siis elu tulest
Ma käisin läbi,
Kas auu ehk häbi!

Neiu põlwe maitseda
Polnud õnn — see kadus!
Wanemate kaitseda,
Elasin ma kodus.
Ei armu tuli,
Mis teistel oli,
Mu rinda puut'nud,
Mind teiseks muutnud.

Siis kui teistel rõõmus rind,
Peiu wastu tuksub,
Wõeti mind ja weeti mind;
nii et süda raksub.
Ei armu wäed —
Waid külmad käed,
Mind kinni püüdsid,
Ja omal hoidsid.

Kes mult küsis: kas mul arm?
Kellel pidin kostma?
Kui ei lä'ä —
siis witsa hirm
Sundis ette as'tma.
Kui waras wangist,
Mind kisti sängist;
Kas tee mis tahte,-
Meid pandi ühte...

Wang, kes surma kohtu all,
Kurjatööst tal kahju;
Waikselt weeti mind kui tall';
Kannatuse ahju.
Mul silmad kirjud —
Ja surma warjud,
Mu ümber piir'sid,
Mind kaugelt luur'sid.

Siisgi wähe trööstimist,
Leidsin mehe kaisus.
Mõtlesin, mis on mul sest,
Elu on kõik raisus! —
Aast aastalt harjus,
Meilt kadus kurjus,
Ja pitka puhu,
Sain jälle rahu.. .

Õige kohtumõistija
Käänis teise lehe;
Mitmest waewast päästija,
Wõttis minu mehe.
Surm tuleb appi,
Ja wõtab noppi;
Ta käes on, wõtmed,
Mis päästab mitmed.

Jälle olin üksik lind,
Alles noores eas. . .
Ainult isa kaitses mind,
Pärijate seas.
Nüüd kadus nali,
Kui kohus tuli —
Ma pidin as'tma,
Ja kohtus kostma.

Wastaliste kawal püüd,
Wiimati läks nurja. —
Testament ei kandnud süüd,
Ei ma- kartnud kurja. . .
Sain mehe koha,
Ja tema raha. —
Kõik oli waga — —
Sain hinge taga. . .

Mõtlesin, et lõp'nud waew,
Mis mu elu rõhub;
Täis ei olnud häda kaew,
Sinna palju mahub.
Mu wastalised;
Kui muhud, paised,
Ei kao häkki,
Waid lööwad lõhki.

Rahwal tõusis hirmus jutt:
Mees saan'd surma rohtu!
Wastalistel kibe rutt,
Kaebasid mind kohtu.
Mind soow'sid rauda —
Ja mehe hauda,
Nad tahtsid waata,
Mind hukka saata. . .

Suured kohtud, politseid,
Surnu aeda jõudsid.
Tee nüüd, mis sa teha wõid
Mehe hauda nõudsi'd.
Ma näit'sin koha,
Kus tema keha.
Mind naersi'd rahwad,
Kõik rikkad, kehwad.

Haud kül lahti kaeweti,
Surnu wõeti üles;
Asjata mind waewati —
Süda rindus põles.
Ma püüdsin näita,
Et olen süüta. . .
Kõik oli tühi!
Sääl puudus rohi.

Surnu lasti tagasi,
Oma rahu paika.
Puhka jälle wagusi,
Ei sind ükski lõika! —
Ei kestnud kaua.
Kui selle haua,
Weel wõeti lahti,
Et uuest wahti.

Lõikamisel weider hais,
Sääl ei olnud mina.
Purgid pandi haiswad täis,
Muud kui hoia nina!
Nüüd leiti arsti,
Kes tunneb warsti;
Kas surma rohi,
Siis asjal põhi. . . ?

Teine haud, mis kõrwal just,
Jälle lahti wõeti,
Teadmata, et kuhu siis
Õige surnu maeti.
Ja kolmat korda,
Said kaew'jad murda,
Kirst oli näha,
Mis jälle teha? —

Jälle uudist — ja mis uus,
Mis ei ole olnud:
Surnul näha habe suus,
Haudas habe tulnud.
On siisgi harwad,
Tal mustad karwad
On siisgi näol,
Kui imeteol. . .

Arwataks, et mulla sees
Iga asi tärkab.
Mis sa külwad iganes.
Loodud jõuuga ärkab.
On siiski ime,
Kust sai see seeme?
Kas wanast tüwist,
Ehk päris sawist?

***

Ingrid Rüütli raamatust: "Pärnumaa laule ja lugusid. Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkond (Mis on jäänud jälgedesse III)" [www.folklore.ee] tsitaat omakorda Eestigiidi lehelt (enam ei toimi):

"[---] Halliste ürgoru lähedal paljastub Sarja oru paremal veerul punane liivakivi. Allikate toimel on tekkinud siin koobas – looduskaitse alla võetud „Hendrikhansu põrgu”, mis on kõige laiem paljand Eestis. Sinna suundub Sarja lähedal Vana-Kariste – Laatre teelt külavahetee. Siin Abja-Peraküla ja Laatre kandis elas Laulu-Mihkel oma elu viimastel aastatel. Sarjas on vana kõrts, kus ta oma laule ette kandis.
Ühe tema populaarse laulu „Saatuse vangis” („Samla Anu”) sündmustik areneb Sarja lähedal endises Samla suurtalus, milles nõukogude ajal asus Kamara sov- hoosi osakonnakeskus. Selle talu peremees Henn Kase (Halliste koguduse raama- tuis Hen Kasse) abiellunud 1890. a Veelikse Alliku talu peretütre Anu Rabaga, kes oli temast 32 aastat noorem. Äsja leerist tulnud 17aastane Anu ei tahtnud abielluda vana mehega, olgugi et sellele kuulus suur ja jõukas talu. „Saatuse vangi” esimes- tes värssides meenutab ta oma õnnelikku lapsepõlve ja kaebab, et tal tuli abielluda vastu tahtmist: „Kas tee mis tahte, / meid pandi ühte.” Anu ei sallinud Hennu. Vii- maks näis ta siiski leppivat olukorraga. Sellest meelitatuna tegi Henn testamendi, mille alusel pärast ta surma pidi Anu pärima vara. 1893. a Samla peremees oota- matult suri. Ta maeti Halliste kalmistule. Surma põhjusena on märgitud Halliste koguduse meetrikaraamatus vähk.
Henn Kase vennad nõudsid kohtult tema poolt tehtud testamendi tühistamist. Kohus aga seda ei teinud ja Anu võis laulus väita: „Sain mehe koha / ja tema raha. Kõik oli vaga / mu hinge taga.” Aga Samla peremehe äkiline surm põhjustas kuul- duste tekkimise: „Rahval tõusis hirmus jutt: / mees saand surmarohtu! / Vastalistel kibe rutt, / kaebasid mind kohtu.”
Henn Kase haud Halliste kalmistul kaevati lahti ja laip lahati. Juurdluse tulemus- test ei selgunud, et Anu on oma mehe surmas süüdi. Kui aga teistkordselt ilmusid kohale ametivõimud ja veel kord Samla peremehe haud lahti kaevati, siis leiti sealt tundmatu musta habemega mehe laip. Oli juhtunud ime: „Surnul näha habe suus, / haudas habe tulnud.” Ametivõimud ei teinud kindlaks, kes kõrvaldasid Henn Kase ta hauast. Samuti jäi selgitamata, kes oli hauas puhkav musta habemega mees.
[---] Halliste ürgoru pervel metsa ääres oli ridamisi kolm Tõõtsimäe talu. Neist kõige põhjapoolsem, mille õue kaudu kulgeb praegu tee Halliste ürgorus laiuvale puisniidule, kuulus põlvest põlve ühele ja samale perekonnale. Selle perekonna esiisa, kes ei suutnud taluda orjust, oli tulnud oma noore naisega siia iidsesse põlismetsa kaugest külast. Nad olid loonud endale esialgse elamise karu pesas. 1900. a suvel elas Tõõtsimõisas Laulu-Mihkel koos oma naise Juulaga. Juuli oli siin teenijaks ja Laulu-Mihkel kaevas siin ja teistes ümbruskonna taludes kraave. Augustikuu hommikul, mil Tõõtsimõisa pere ruttas põllule vilja koristama, Laulu- Mihkel tööle ei läinud, sest tundis peas teravat valu. Ta istus aidatrepile ja paar tundi hiljem suri seal. Ta maeti Halliste kalmistule, kuid tema haua asukohta ei teata. Ait, mille trepil Laulu-Mihkel suri, asus samal kohal, kus oli Tõõtsimõisa viimane ait. Selle alusmüüride vahel sirgub nüüd kõrge kask. Ümbruskonna ela- nikud nimetavad seda puud nüüd Laulu-Mihkli kaseks. (http://www.eestigiid. ee/?CatId=297&ItemId=4154)

***

Vt. ka "Keel ja Kirjandus : KK : Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu ajakiri, nr. 3, märts 2017 ":
[dea.digar.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

no minu meelest ei old küll päris Narva viisil se:

haud sai lahti kaevatud
surnu välja võetud
habe ära aetud
ja siis jälle maetud

oh mis sa arvad
need harvad karvad
on surnu näos
kui imeteos



Muudetud 1 korda. Aeg: 14.03.19 11:12 kasutaja: Timo poolt.

Ei olnud muidugi (v.a. refrään), pigem Riksu Kaarel/ Ühel õhtul koju tulin ning tuntud kuplee: "
Üks mamma ütles tütrele: "Ära nuta sugugi" (kõigile tuntud "Mehed ei nuta" filmist kui: "kortsna kaudu toonekurg toob lapsi ilmale..." jne)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Nonii, lõpuks ka leitud Klaara ja Bärta täielikum variant Hiiumaa mehe Oskar Kõrm käsikirjalisest laulikust (täidetud venemaal 1897-1905 ilmselt vangina, sest ühtepuhku on märgitud "orest. kõrm"):


Armas Klaara

Siin väikses Pärnu linna sees
elas kord üks kuulus mees
vennad kuulge, laul on uus
mis ma teinud jõulukuus

mo armas Klara
sind jätan maha
ja võtab Pärtha
ta mind jo ootab
Pärtha kutsub
jo taal ehk tuksub
ta voodi tellis
kus veri mängis

Minu nimi Timofei
seda teab suur politsei
alati ma trahtris jõi
teiste raha üle lõi

Küll tihti olen vangis olnd
ja ka vangi rauad kand
hirmust vaeva piina näind
vanematel kurbtust teind

kui vangist pääsen, hõiskan ma
oma vargavandega
öösel lähme riisuma
ühte rikast röövima

päike paistab nii kui roos
vargapoisid jälle koos
keigil tublid riistad kääs
muugirauad kotisees

kui sõnna maale jõudsime
kus palju raha teadsime
siis riistad valmis säädsime
ja püssid vinnal tõmbsime

ma kaasa võtsin piiritust
mis poistel annab karastust
siis poisid joogem napsi heast
ning ärgem jookskem lollist peast

see peremees kui krokodill
kui küll oled nõnda hull
ei mina raha jäta sul
kas kisendad kui toropill

siis vennad võtkem hea puu
ja löögem lõhki pea luu
et siis vaid jääks tema suu
ja keik see raha oleks mo

sääl paber hõbe ja ka kuld
ma ma kühveldan kui valget lund
mis peremees on korjanud
raudkappi omal varjanud

vat siis mina vaatasin kui härg
vahel särk mul selgas märg
vahel valutab mo selg
ei mul polnud rahast nälg

kui vendadest ma lahutud
ja raha ära jäutud
siis istsin kahe halli pääl
ja sõitsin Muhu balli pääl

Sääl preilid vastu tulevad
kätt ja suud mul annavad
tantsima mind paluvad
klaverit mul mängivad

sääl mitmesugust praadi sõin
ja Peterburgi pairist*1 jõin
sääl Pärtha kääst ma musu sain
ja ööseks tema juurde jäin

siis vargapoistel paradiis
kui neil taskud raha täis
ei nad tunne kurvastust
vaid ikka sooja armastust

mo armas Klara
sind jätan maha
ja võtab Pärtha
ta mind jo ootab
Pärtha kutsub
jo taal ehk tuksub
ta voodi tellis
kus veri mängis

*1 pairis - õlu (sõnast "Baier/ Baierski" e. Baieri õlu)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

mida see "orest. kõrm") tähendab

..on võimalik, et arreteeritu lühend, olen taolist lühendit templil enne näinud. Ent muidugi võib olla ka hoopis lihtsam variant - Et Oskar on nt. salvitud õigeusku ning saanud uue nime Orest. Mis, tuleb välja, on siin-seal populaarne nimi.
mil.hiiumaa.ee andmetel on üks (noorem?) Oskar Kõrm sündinud Venemaal.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Jah, Oskar on siiski kindlasti armees teeniv meremees, laulikus on palju venekeelseid laule, ent on kirjutatud ka nt. "seaman Kõrm", kirjutatud ka kohanimesid; Kronstadt (paar omaloomingulist laulu), Port Artur (märts-nov. 1904), Cherbourg (mai 1902), Osaka (sõjavangis 1905)..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Võimalik, et tegu on kirikuraamatutes venepärase muutusega; esimeses maailmasõjas osalenu Oscar Julius Andreas Kerm nimelise isikuga, kutsutud teenistusse 1892 4. märtsil.. aga see on ainult oletus.
Saaga EAA.50.1.116:31

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

ja refrään on muidugi sel samal tuntud viisil:

ai Juuli valleraa
Ants sõitis Tallina
et raha polnud tal
ta sõitis pingi all

(Ants oli aus saunamees)

Ning muidugi juba 30-ndatel lauldud Antsu ref:

Hai juuli-vallera,
üks juut läks Tallinna,
ta sõitis pingi all,
sest raha polnud tal.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _