ehk klaas üks vaaberkant ehk klaasevaaberkand ehk klaasivabrikant..

:,:Mina olen klaasivaaberkant
kes töös ja sõnas imetark:,:

:,:Mina mõistan kõiki õpeta,
kuis pudelid võib puhuda:,:
(jne, mis puudutab :,: -e)

Minu kübarast võib tunda meest,
tema varjab valju tule eest.

Ka habe mul on kortsu läind,
sest palavus tal pakki teind.

Minu kuuel pole nööbikest,
ka käiksed tühjad vooderist.

Tema vanadus on määratu,
24 aastat ju.

Mul on kaks ainust särgikest,
mis pole näinud pesemist,

neist teine pool on must, pool hall,
mina annaks teda mustlasel.

Ei püksid kõlba kuhugi,
nemad pole uued olnudki.

Neil paik on pandud paiga peal
ja kurat teab, kust võetud veel.

Ma saapaid ei või sallida,
sest et mul neid ei olegi.

Ma komberdan puukingega,
ei need mu jalgu pigista.

Ah, vesti jätsin näitmata
ja seda väärt ta pole ka,

ei tea ma, ei teisedki,
mis asjast kord on olnud see!

Minu piip kui pigipiirakas,
temas ikka puudub tubakas,

sest soo pealt samblaid korjan ma,
teen rõõmsalt suitsu nendega.

Ka olen alles üksik lind,
sest eesti neiud põlgvad mind.

Kolmkümmend kord ma kosjas käind
ja seega palju vaeva näind.

Sest lähen ära Saksamaal
uut õnne omal otsima.

Sealt toon mina naise klaasi sees,
kes minu ilust kaugel ees!



_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Paar "Waaberkandi" lugu veel koos mängukirjeldusega laulikust "Eestlaste laulik - Rahwuslised isamaa-, armastuse-, kurbtuse- n. n. e. ja Mängi-laulud" Tallinn, 1891

noh, muidugi on ta ka olnud joomalauluna peale mängitamise..





_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _



Muudetud 1 korda. Aeg: 19.04.07 17:25 kasutaja: varulven poolt.

Ei tea kes se oli nõus oma riideid lõhkuma vaaberkandi kujuliseks ja mida se naljatamises osav mees edasi teeb seal üsna eemall?

Ja kuidas see "Siin istub Eesti mees" kõlab, mille viisil seda lauldakse?

Umbes nagu "Sultan on kuningas"

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"Eestlaste Tasku-laulik. Kus kõigeilusamaad rahvalaulud ja mängud on ülesse pandud." Tallinn, 1887


Klaas wabrikant

Ma olen tark klaas wabrikant
Kes tööde asjus ime tark,
Ma mõistan kõiki õpeta
Ja pudelid ka puhuda.

Nii olen üts kalts.
Nii olen üks kalts,
Nii olen üts liiderlik jooma kalts.

Sest kübarast ju tuntaks meest,
Kes katab siin mu peakest.
Ka habe on mull sassi läind.
Sest palaw ou tad kärtsutand.

Ei juuksid ka siin lõika ma,
Pead ka ehk rikuks sellega.
Tõepoolest ütlewad kõik mull,
Mis ime kena juuks on sull.

M u kuuel 'pole nööbitest
Ja käiksed tühjad woodritest,
Ta wanadus on määrmata,
Ei tea kas uus on olnudki.

Mull on ta määrind särgike.
Mis ükskord wist on olnud uus,
Ta poolest saadik lõhki ka.
Ma kingin ta pea mustlasel.

Ei püksid kõlba kuhugi,
Need 'pole uued olnudki,
Neil paik on pandud paiga peal,
Kes tühi teab, kust wõetud n'ad

Ei saapaid ma wõi sallida,
Sest neid mull 'pole olnudki,
Ma komberdan puu kingega,
Ei need mu jalgel waewa tee.

Ah, westi seda 'pole mull,
Ka seda ei wõi salli ma,
Sest mis ma teen siin sellega,
Ta pandiks paneks ma.

Mu piip kui warsa kapjake,
Sell puudub ikka tubakas.
Siis soo pealt samblaid korjan
Ja rõõmsast piipu põletan.


***

Päewaleht, nr. 303, 3 november 1934,
("Eesti ajakirjanikkude pere", Anton Jürgenstein):

Alles mitmeaastase töö järele, kui Jannsen omale kirjutuskrambi näppudesse oli kirjutanud ja Koidula mehele läinud, võttis Jannsen omale esimese palgalise abi. Vana Vändra mehena pööras ta selles asjas jälle oma kodurahva poole,kirjutas tummade kooliõpeta- jale J. Eglonile, et see temale Vändrast nooremehe kuulaks kes Eesti keeli nii palju Õigesti kirjutada oskaks, et Jannsen temale dikteerida võiks; vist oli linnast raske sarnast meest leida. Minu vanem vend Juhan (J. Lill) oli sellel korral Vändra klaasivabriku algkooli lõpetanud, mõistis rahuloldavalt Eesti ja ka Saksa keeli kirjutada, nii et J. Eglon minu isale ettepaneku tegi, saadetagu poiss tema juure proovi tegema. Ta kutsus veel teise nooremehe, Vändra Lelle valla koolmeistri poja Bachmanni ja pani võistluskirjutuse toime. Nii hästi käekirja selguse kui ka ortograafia suhtes võitis Bachmann ja sai mõnerublalise kuupalgaga Jannseni esimeseks abimeheks, õieti mitte toimetajaks, vaid Jannseni isikliseks sekretääriks. Päris ajakirjanikku sellest Bachmannist ei tõusnud. Ta olnud andekas inimene, kuid hakkas linnas purjutama. Temast on järele jäänud omaaegne, Pärnumaal laialt lauldud ringmängu laul: „Ma olen klaasi vaaberkant, kes töös ja sõnas imetark, sest võin ma teisi õpeta, kuis pudelid võib puhuda". Vändras ja Lelles olid klaasivabrikud, kus meistriteks Saksamaa sakslased (vaaberkandid) olid, kes tihti ülevalt alla eestlaste peale vaatasid, sest et need mitte Saksa keelt ei mõistnud. Need vaaberkandid olid aga vaesed ja armetud majapidajad, kes omalt poolt meie jõukamate talumeeste pilke alla sattusid. Niisugune rahvuslik pilkelaul on ka Bachmanni „klaasvaaberkant"
kus Saksa klaasimeistrit laulda lastakse:

"Mull naine nii kui narakas,
Tal ees ja taga tollakas;
Ma siiski teda armastan
Ja ühtepuhku kallistan.

Mul piip kui pigi pirakas,
Tal tihti puudub tubakas;
Sest soo pealt samblaid korjan ma,
Teen kanget suitsu nendega".

***

Kommentaariks - tolleaegne Lelle valla koolmeister oli Madis Bachmann, sündinud 1824. Poegi oli tal 5, nii et kes too kirjamees oli.. Jüri Veeroja (Bachmann)?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Vt ka:

[www.folklore.ee]

Ma olen vana huligaan
Elfriede Vahter (2004)

Ma olen vana guligaan
siin samagonni vabrikus.
Sam-siivai-ruudi-ral-lal-laa,
siin samagonni vabrikus.

Kui õhtul koju lähen ma,
puen ahju alla magama.
Sam siivai-ruudi-ral-lal-laa,
puen ahju alla magama.

Kui hommikul seal välja poen,
siis naine kulbiga mind soeb.
Sam siivai-ruudi-ral-lal-laa,
siis naine kulbiga mind soeb.

Mu naine on kui närakas,
ei noki teda harakas.
Sam siivai-ruudi-ral-lal-laa,
ei noki teda harakas.

Ma naise õde armastan,
kui kätte saan, siis kannustan.
Sam siivai-ruudi-ral-lal-laa,
kui kätte saan, siis kannustan.

Mul piip kui pigipiirakas,
tal tihte puudub tubakas.
Sam siivai-ruudi-ral-lal-laa,
tal tihte puudub tubakas.

Ma suo pealt sammalt korjasin,
teen suitsu ühes teistega.
Sam siivai-ruudi-ral-lal-laa,
teen suitsu ühes teistega.

ERA, DV 730 < Tomski obl, Pervomaiski raj, Kaseküla – A. Korb, op V. Sulger 2004 < Elfriede Vahter, snd 1919

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Vt ka:

[meestelaul.metsatoll.ee]
[meestelaul.metsatoll.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Laul on ka 1875 a. anonüümses luulevihus "Uued Luuletused : Seal seas ka mõned naljakad kupleed teatrites laulda". "tend" sõna lubab arvata, et laul on tõesti Pärnupoolt pärit. Vähemalt see versioon mis tolles luulevihus on. Mõnede riimide järgi võiks arvata, et see "kuplet" on üsna algne.

"Klaas-waaberkant"
(Kuplet.)

Ma olen üks klaas-waaberkant,
ning töös ja sõnas ime tark,
sest wõin ma kõiki õpeta,
kuis pudelid wõib puhuda.

Mo kübarast wõib tunda meest,
mind warjab walju tule eest,
ei hari ma tend iialgi,
sest harjad kallid minule.

Mo juuksed, neid ei lõika ma,
pea ehte rikuks sellega,
tõe pooles, - ütlewad kõik mul, -
mis ime kenad juuksed sul"

Mo habe kaunis kärssu läind,
sest palaw on tal pakki teind,
ei teda äraaja ma,
mis kasu wõib sest tulla ka.

Mu kuuel 'pole nööbikest,
ning käised tühjad wooderist,
ta wanadus on määrato:
kakskümmend neli aastat jo.

Mo west on kalew peenike,
kel seljatagust 'polegi
see rätsep, kes ta ükskord teind,
on wististi ammu hauda läind.

Mo püksid kõlba kuhugi,
need 'pole uued olnudki,
neil paik on pandud paiga peal,
tont teab, kust need on wõetud weel.

Mul on kaks ainust särgikest,
mis tehtud üsna uuest peast,
neist teine on pool must, pool hall,
ning teise annan mustlasel'.

Ei saapaid mina salli wõi,
sest et mul neid ei olegi,
waid komberdan puukingega,
ei need mo jalgu pigista.

Nii olen mina tubli mees,
pean aru kõige asja sees,
ei uhkust, ilu himusta,
waid lepin üsna piskuga.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _