täna tahtsid noid sõnu saada, kes seal kõik olidki..
ma siis trükin, palju meenub ja mis on olnud:

Mina olen oma ema-isa ainukene vara,
kõik raha mis ma teenin selle joon mina ära

:,:Vat mina olen mies, mina olen aga mies
mina elan aga uhkelt ilma sies!:,:

kõrtsis mina lakun küll õlut küll viina,
mamma peab hobusega koju mind viima

säng on mul sagedaste kõrtsi taga kraavis
hommikul leian ennast sigadega paaris

aga vest on mul aus, ta on selgest siidist
seljatagune on risti-rästi niidist

Pintsak minu seljas on kentsakas
selle kinkinud mulle üks untsakas

tema üks käis on lagunenud ära
ja teine on ammugi kadunud ära

särk minu seljas on must kui pigi
vett ega seepi pole saanud tema ligi

oh seda häda ja on seda hirmu
minu pükstel istmetagust pole mitte põrmu

mütsil, mis mu peas on 7 auku sees
täi vahib välja, hõbeprillid ees

saapad minu jalas on sandi jalast võetud
sant sai tee äärde paljajalu jäetud

enne mina olin poiss, nagu höövel
sagedaste tüdrukute südamete röövel

enne mina tantsisin neiudega saalis
nüüd pööran sigadega kõrtsi taga kraavis

enne mina pöörasin neiudega sängis
nüüd mängin torupilli kõrtsinurgas bändis

kui olin noorem veel, sain kombelõtvuskeelu
nüüd lasen vabalt kõrtsi ukse taga p...

noorena mu rada kõrtsi uksest mööda käis
nüüd olen maast laeni igast solki täis

ja kui mina sureks ja hauda mina kaoks,
siis nutaksid kõik teised ja laulaksid mu auks

Viimane refrään:

:,:Vat mina olen kalts, vat mina olen kalts,
Mina olen üks vaene kaltsude kalts:,:


..midagi oli võibolla veel, aga eks siis teinekord laulab edasi.. :juua:

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _



Muudetud 2 korda. Aeg: 22.12.05 11:06 kasutaja: varulven poolt.

Palju sellest siis su enese looming on? mulle tundub, et ligi pool sellest... Iga korraga läheb see laul pikemaks :P

äh tead.. ikka tuleb kuskilt vahel juurde..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

lemmik lugu tuo...

yritan pähe õppida... :P

Laulule veel üks salm juurde:

see rätik mis mul kaelas, on saunanaise antud,
enne seda aga oli teda jalgevahel kantud

See sarnaneb Sul sellisele reale sest laulust, mis leidsin:

"Saapad mis mul jalas on teeäärest leitud
Need olid Saia-Maril saba all kantud"

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid:

Oh Sina hull, mina siia saati
olen kuuland makis ainult Vägilste plaati,

Te vaadake nüüd mehed seda uue moe värki,
õige mees on see kes kannab Vägilaste särki!

jne..

siis suvised spontaansed lisandused, kuskil laulujorul tekkinud :pillimees:

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

See kuub mis mul seljas see on kallimast kalevist
Sellegi ma varastasin Abja- küla alevist

Siin veel sama laul ühest Tartu mehekäsikirjalisest laulikust:


Mo kübbar on head ja halwa näind
ja tihti ka tõistel jalgade all käind

Nüüd tõised kõik tedda laimavad
ja seene ..(seenelakkis? Arusaamatu sõna) sõimavad

Mo hiused on kui harjased ja
heina kuhja sarnased

Ma polle neid ialgi kamminud
waid tõised on neid kiskunud

Oi silmad on mul sinnised
ja mõnnest kohhast werrised

Oh hädda sedda om see wiin mull teind
et ollen teistega tüllise läind

Oh kurrat habbe mull süggelep
Paggan teab mes seal kubbisep

Ma arwan et walge watti mees
on assed wõtnu habbe sees

Mo kuub om seljan kentsakas
mis kingis mull üts huntsakas

Üts käis tal puudup muidugi
ja tõine siil weel koggoni

Omma westi küll tahhasma näitada
kui sedda ärra tunnesi

Oh rahwas wõtke kaeda
mist se kokku pantud kõik

Omma hammes ei tihka ma näitada
ma arvan et te panete plaggama

Kas arwad et wannal sarwikul
wõib olla parremb kui se mull

Mo püksid on küll illosad
ja mitmest kirjast korjatud

Üts paik se seisap tõise pääl
paggan teb kust neid wõetud om

Mo saapad omma illosad
ja mitmest tõisest parremad

Mull ühhes jalgas tuhvel om
ja seega kõnnin kui mõnni härra won

Mo sukkatest polle juttuki
ma ammu neid ei mälleta

Mind heinad ja õlled aitanud
mo warwaid külma eest kaitsenu

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Vt ka:

Acta et commentationes

Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetused
В
HUMANIORA
XXXI

"Vanemate vara. Monograafia ühest joomalaulust" Alfred Kurlents Tartu 1933.

[dspace.ut.ee]

Alfred kirjutab kokkuvõttes:

"„Vanemate vara" nimega märgitud eesti uuem rahvalaul on joomalaul, mida laulab ja tantsis omal ajal peamiselt küla noorsugu. Mõned üksikstroofid laulust on ka lastelauludena õige populaarsed (müts, vest). Laul on tekkinud arvatavasti Viljandi — Põltsamaa —Kursi vahelisel maa-alal 19. sajandi algupoolel ja levinud mitmes suunas üle kogu maa, välja arvatud Setumaa, kus teda ei esine.
Oma algkujus on „Vanemate vara" omanud arvatavasti 10 stroofi; see on kindel tuum, millele on lisanunud aja jooksul veel 8 stroofi ja hiljemini terve rida analoogiaprintsiibil ehitatud lokaalse .iseloomuga stroofe, mis ei suutnud või pole veel suutnud läbi lüüa rahva maitses. Iseloomustav laulule on äärmiselt suur variatsioonide rohkus; esirinnas on stroof m ü t s , mille 110 teisendis on 1. värsis 51 variatsiooni ja 2. värsis koguni 81 variatsiooni. Variatsioonide rohkus on tingitud enamasti mitmekesisest värsimõõdu täitesõnade hulgast ja attribuutide erinevusest.
Oma rännakul on „Vanemate vara" kokku puutunud teiste sarnaste naljaja joomalauludega ja neist üht-teist omandanud, eriti „Klaasvabrikandist", kuna nõtke ning ebapüsiv lauluviis laseb kohandada ka niisugust värsimõõtu, millel pole midagi ühist „Vanemate vara" peoonilise värsimõõduga.
Stroofid, mis käsitlevad üksikuid rõivastusartikleid, on sageli ka üksteiselt laenanud ; kõige tihedamini on laenatud s a a b a s t e l t . Need stroofid moodustavad stroofide keti, kuhu mahub rida analoogilisi, kaleidoskoopiliselt muutlikke sissepanekuid kindlas järjekorras, kas ülalt alla suunduvas, mütsist -> saabasteni või vastupidises.
Laulus esineb lahedamaid elutingimusi tundma õppinud joomari tüüp, kes ironiseerib oma mureohtra elu üle, kõrvutades kontrastselt oma elu eri pooluseid.
„Vanemate vara" õitseaeg on olnud andmete järgi 19. sajandi lõpul. Nüüd tuntakse teda vähem, kuid ta on siiski veel eluja arenemisjõuline."

**

Vt ka:

[meestelaul.metsatoll.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

vahesalm: Olen kilts, vaene kalts
olen kilts, vaene kalts, ma liiderlike joodikute kaltsude kalts....