Autor
Sõnum
:: Tsiteeri ::
Teema: maarahva olemasolu ähvardab eestlasi
"ja oma lippu sini-musta-valget me ikka au sees hoiame
ja hommikul me teada saame, kes meist on õige eestlane"
"ai tsihh ai tsahh ai tsahh ai velled"
(laulis minu lapsepõlves lell, kes oli läbi käinud nii saksa kui vene sõjaväed, varjanud end metsas ja jõudnud ka saksa ning vene vangilaagritesse)
eile sain ma lõppude lõpuks täie selgusega teate selle kohta, mida võis juba ammu kahtlustada, et "õiged eestlased" (ametkondades) on olnud pikalt pabinas.
!! MEIE OLEMASOLU ÄHVARDAB NEID !!
viimased põliskeelte (Kihnu, Võru, Setu, Mulgi ...) rääkijad on juba aastaid palunud, et rahvaloendusel saaks oma emakeeleks märkida Klingoni ja Sumeri keele kõrval ka põliskeeli, et nad saaksid täpsemaid andmeid selle kohta, kui palju neid on, aga sellest on alati keeldutud.
aga seoses "Võru apelliga" lobises eile üks asjaga seotud ametnik välja, et see ongi olnud teadlik riiklik poliitika, sest kui meie - matsid saaksime välja öelda, et oleme virulased, võrulased või saarlased, siis "äkki" võib jääda mulje, et neid - eestlasi on selle võrra vähem.
"Kui rahvaloenduse tulemuseks oleks olnud tõdemus, et eestlaste arv on viiekümne tuhande võrra vähenenud, sest võrukesed ja setud ei pea endid enam eestlasteks, siis oleks see paratamatult tähendanud ähvardust eestlaste iseolemisele."
[arvamus.postimees.ee]
tuletan meelde, et ka Putin ise keelas tunnustatud vähemuskeelte kirjutamiseks koguni ladina tähestiku ära, et igasugu matsirahvad ei tuleks lõhestama püha Venemaad, mis on pahatahtliku välisvaenlase rünnaku all hävimisohus.
ja hommikul me teada saame, kes meist on õige eestlane"
"ai tsihh ai tsahh ai tsahh ai velled"
(laulis minu lapsepõlves lell, kes oli läbi käinud nii saksa kui vene sõjaväed, varjanud end metsas ja jõudnud ka saksa ning vene vangilaagritesse)
eile sain ma lõppude lõpuks täie selgusega teate selle kohta, mida võis juba ammu kahtlustada, et "õiged eestlased" (ametkondades) on olnud pikalt pabinas.
!! MEIE OLEMASOLU ÄHVARDAB NEID !!
viimased põliskeelte (Kihnu, Võru, Setu, Mulgi ...) rääkijad on juba aastaid palunud, et rahvaloendusel saaks oma emakeeleks märkida Klingoni ja Sumeri keele kõrval ka põliskeeli, et nad saaksid täpsemaid andmeid selle kohta, kui palju neid on, aga sellest on alati keeldutud.
aga seoses "Võru apelliga" lobises eile üks asjaga seotud ametnik välja, et see ongi olnud teadlik riiklik poliitika, sest kui meie - matsid saaksime välja öelda, et oleme virulased, võrulased või saarlased, siis "äkki" võib jääda mulje, et neid - eestlasi on selle võrra vähem.
"Kui rahvaloenduse tulemuseks oleks olnud tõdemus, et eestlaste arv on viiekümne tuhande võrra vähenenud, sest võrukesed ja setud ei pea endid enam eestlasteks, siis oleks see paratamatult tähendanud ähvardust eestlaste iseolemisele."
[arvamus.postimees.ee]
tuletan meelde, et ka Putin ise keelas tunnustatud vähemuskeelte kirjutamiseks koguni ladina tähestiku ära, et igasugu matsirahvad ei tuleks lõhestama püha Venemaad, mis on pahatahtliku välisvaenlase rünnaku all hävimisohus.
08.02.23, 07:17
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
:: Tsiteeri ::
Teema: Re
Tasulist artiklit kahjuks lugeda ei saa, ent olen samuti päris palju kohanud suhtumist, mis seisab alustel, et linnainimene maksab maainimese mugavusi ja võimalusi kinni ning see tuleks lõpetada või oluliselt kärpida, las saavad ise hakkama. Ning et maapiirkondades ei ole kultuuri, räägitakse kehvasti eesti keelt mida nad üritavad miskiks keeleks nimetada, maal pannakse isegi kultuurimajad kinni sest keegi ei taha neis käia, vastupidiselt kultuursele ja haritud linnainimesele jne..
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
08.02.23, 09:37
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
:: Tsiteeri ::
Teema: ...
...
Muudetud 1 korda. Aeg: 08.02.23 17:32 kasutaja: Timo poolt.
Muudetud 1 korda. Aeg: 08.02.23 17:32 kasutaja: Timo poolt.
08.02.23, 10:04
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
:: Tsiteeri ::
Teema: vaesed ahistatud tallinnlased
mul ei oleks selle vastu midagi, kui teeksime tollipiiri ümber Tallinna ja mõlemad pooled hakkaks maksustama iga üle piiri liikuvat kaubaveokit, prügikoormat, veeliitrit, ukraina meistrimeest ja kilovatti.
üsna varsti saaks "ääremaad" omale jalad alla
tagasi
üsna varsti saaks "ääremaad" omale jalad alla
tagasi
08.02.23, 10:07
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
:: Tsiteeri ::
Teema: Re
[blog.erm.ee]
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
08.02.23, 13:38
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
:: Tsiteeri ::
Teema: Põltsamaal
ja juba järgmised pealinna imetargad on "lahkelt nõus" kohalikele kannatlikult "selgitama", nii kaua kuni need lollid lõpuks aru saavad, kellel on alati õigus
[jupiter.err.ee]
18:32
kas see on mingi linnaõhumürgitus või vaimne nakkus?
[jupiter.err.ee]
18:32
kas see on mingi linnaõhumürgitus või vaimne nakkus?
08.02.23, 21:55
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
:: Tsiteeri ::
Teema: Head rahvusvahelist emakeele päeva ehk "riik, ära koti võrukest!"
Oliver Loode
4h
·
Head rahvusvahelist emakeele päeva ehk "riik, ära koti võrukest!"
Lisaks vastlapäevale on täna ka rahvusvaheline emakeelepäev. Peale selle on 14. märtsil Eestil ka oma emakeelepäev - topelt ei kärise.
Tänasel päeval on kohane meelde tuletada, et justnimelt rahvusvaheline kogukond (sh Euroopa Nõukogu) soovitavad Eesti riigil lasta oma inimestele emakeele määratlemine vabaks. Praegu see nimelt nii ei ole - näiteks võru või setu keelt ei saa Rahvastikuregistris valida oma emakeeleks, kuigi soovijaid on. Samas saab emakeeleks valida tehiskeeli nagu klingon ja juba aastatuhandeid väljasurnud keeli nagu sumeri.
Kui vaba on päriselt riik, mis ei julge inimestel isegi oma emakeelt vabalt määratleda?
Nursipalu kontekstis, kus riik heitis oma kaalutlustes üleüldse kõrvale aspekti, et see harjutusala laiendamine toimuks võrukeste põlisel maal, võru keele- ja kultuuriruumi südames, jääb vägisi mulje, et riik kotib võrukesi. Samal ajal kui eestivenelased on üle kolmekümne aasta nautinud taasiseseisvunud Eesti Vabariigis venekeelset haridussüsteemi, ei saa võrukesed (aga ka nt setud) isegi oma keelt emakeelena märkida. Isegi seda piskut ei anta.
Muide, hiljutise küsitluse põhjal toetab 81% Riigikogu kandidaatidest Kagu-Eesti valimisringkonnast, et võru keelt peaks saama märkida Rahvastikuregistris emakeeleks. Ehk siis tegelikult on selles küsimuses konsensus olemas, aga kuskil ametkondlikes koridorides on mingi punn ees. Kuidas ka poleks, emakeele valiku peab Eesti Vabariigis vabaks laskma.
4h
·
Head rahvusvahelist emakeele päeva ehk "riik, ära koti võrukest!"
Lisaks vastlapäevale on täna ka rahvusvaheline emakeelepäev. Peale selle on 14. märtsil Eestil ka oma emakeelepäev - topelt ei kärise.
Tänasel päeval on kohane meelde tuletada, et justnimelt rahvusvaheline kogukond (sh Euroopa Nõukogu) soovitavad Eesti riigil lasta oma inimestele emakeele määratlemine vabaks. Praegu see nimelt nii ei ole - näiteks võru või setu keelt ei saa Rahvastikuregistris valida oma emakeeleks, kuigi soovijaid on. Samas saab emakeeleks valida tehiskeeli nagu klingon ja juba aastatuhandeid väljasurnud keeli nagu sumeri.
Kui vaba on päriselt riik, mis ei julge inimestel isegi oma emakeelt vabalt määratleda?
Nursipalu kontekstis, kus riik heitis oma kaalutlustes üleüldse kõrvale aspekti, et see harjutusala laiendamine toimuks võrukeste põlisel maal, võru keele- ja kultuuriruumi südames, jääb vägisi mulje, et riik kotib võrukesi. Samal ajal kui eestivenelased on üle kolmekümne aasta nautinud taasiseseisvunud Eesti Vabariigis venekeelset haridussüsteemi, ei saa võrukesed (aga ka nt setud) isegi oma keelt emakeelena märkida. Isegi seda piskut ei anta.
Muide, hiljutise küsitluse põhjal toetab 81% Riigikogu kandidaatidest Kagu-Eesti valimisringkonnast, et võru keelt peaks saama märkida Rahvastikuregistris emakeeleks. Ehk siis tegelikult on selles küsimuses konsensus olemas, aga kuskil ametkondlikes koridorides on mingi punn ees. Kuidas ka poleks, emakeele valiku peab Eesti Vabariigis vabaks laskma.
21.02.23, 13:10
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
:: Tsiteeri ::
Teema: Kauksi Ülle: kes kaitseks põlisrahvast?
[lounapostimees.postimees.ee]
Kauksi Ülle: "Mu esimene proosajutt oli sellest, et moodustan rühmituse ning viin sinimustvalge Munamäe torni tippu."
"Seinariiulitäis raamatuid on kirjutatud, avaldatud, taasavaldatud – teadust, ilukirjandust, õpikuid. Ikka ei luba haridusministrid võtta võro keelt kooliprogrammi. Tilgutatakse kopik raha ja nimetatakse ringitunniks."
"Rahvaloendustel on riik kolmel korral keeldunud sellest, et peale eestlase saaks end määrata võrokese või setona. Kõigi muude rahvuste esindaja olla on võimalik. Tundub, nagu Eesti riik kardaks ja väldiks oma põlisrahvast. Ometi on Uku Masing, Jaan Kaplinski ja Kalle Eller kirjutanud, et ükski rahvas ei jää püsima, kui pole oma rahvuskultuuri kandvat põlisosa; kas või võrokesi"
"Põlisrahvaste konventsiooni järgi otsustab põlisrahvas seda, mis nende ajaloolistel maadel võib teha ja mida mitte."
"Eesti valitsus on põlisrahvaga manipuleerinud. Infot varjatakse. Naeruvääristatakse neid, kelle süda valutab kodu kaotamise pärast. Meie maad nimetatakse tagahooviks. Soovi end võrokesena rahvaloendusel kirja panna sildistatakse separatismiks. Tegutsetakse riigi tasandil igasuguseid analüüse avalikustamata, kiirustades, sõjaretoorika taha varjudes."
"Põhiseaduse järgi on meie riik selleks, et tagada meie maa ja rahva säilimine igavesti. Ka põlisrahva edasikestmine. Kõigi nende murede pärast käib koos esimese Võrokeste Kongressi Asutav Kogu ja on kavas see kongress läbi viia 22. aprillil Võrus. Et kuuldavale tuua oma põline hääl ja keel ning jääda kestma.
Võrokesed üle ilma – hoiame ühte, kõnelemi oma keelt, teeme end nähtavaks ja kuuldavaks! Meil on, mida maailmale öelda ja õpetada. Hoiame ja kaitseme oma maad, kodusid, keelt, loodust – kõige kiuste. Sellega hoiame ka Eesti Vabariiki."
Kauksi Ülle: "Mu esimene proosajutt oli sellest, et moodustan rühmituse ning viin sinimustvalge Munamäe torni tippu."
"Seinariiulitäis raamatuid on kirjutatud, avaldatud, taasavaldatud – teadust, ilukirjandust, õpikuid. Ikka ei luba haridusministrid võtta võro keelt kooliprogrammi. Tilgutatakse kopik raha ja nimetatakse ringitunniks."
"Rahvaloendustel on riik kolmel korral keeldunud sellest, et peale eestlase saaks end määrata võrokese või setona. Kõigi muude rahvuste esindaja olla on võimalik. Tundub, nagu Eesti riik kardaks ja väldiks oma põlisrahvast. Ometi on Uku Masing, Jaan Kaplinski ja Kalle Eller kirjutanud, et ükski rahvas ei jää püsima, kui pole oma rahvuskultuuri kandvat põlisosa; kas või võrokesi"
"Põlisrahvaste konventsiooni järgi otsustab põlisrahvas seda, mis nende ajaloolistel maadel võib teha ja mida mitte."
"Eesti valitsus on põlisrahvaga manipuleerinud. Infot varjatakse. Naeruvääristatakse neid, kelle süda valutab kodu kaotamise pärast. Meie maad nimetatakse tagahooviks. Soovi end võrokesena rahvaloendusel kirja panna sildistatakse separatismiks. Tegutsetakse riigi tasandil igasuguseid analüüse avalikustamata, kiirustades, sõjaretoorika taha varjudes."
"Põhiseaduse järgi on meie riik selleks, et tagada meie maa ja rahva säilimine igavesti. Ka põlisrahva edasikestmine. Kõigi nende murede pärast käib koos esimese Võrokeste Kongressi Asutav Kogu ja on kavas see kongress läbi viia 22. aprillil Võrus. Et kuuldavale tuua oma põline hääl ja keel ning jääda kestma.
Võrokesed üle ilma – hoiame ühte, kõnelemi oma keelt, teeme end nähtavaks ja kuuldavaks! Meil on, mida maailmale öelda ja õpetada. Hoiame ja kaitseme oma maad, kodusid, keelt, loodust – kõige kiuste. Sellega hoiame ka Eesti Vabariiki."
23.02.23, 18:15
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
:: Tsiteeri ::
Teema: 𝐊𝐚𝐬 𝐯𝐨̃𝐫𝐮 𝐤𝐚𝐬𝐯𝐚𝐝𝐞𝐬 𝐞𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐤𝐚𝐡𝐚𝐧𝐞𝐛?
Jüvä Sullõv
edrnSpostoh1m4fm04uhiu
h
hi73l1525000mtl29f11t9801h2hfm
2
h66278
·
Kirodi mõni aig tagasi viil üte üte jutu võrokõisist ja võro keelest, muuhulgah ka Nursipalu aśast ja tuust, et Eestih olõ-õi imäkiil vaba. Täämbä um jutt Lõunõ-Eesti Postimeheh ärq avaldõt.
Panõ taaha mano ka luu lehe puult toimõndamaldaq algkujo:
𝐊𝐚𝐬 𝐯𝐨̃𝐫𝐮 𝐤𝐚𝐬𝐯𝐚𝐝𝐞𝐬 𝐞𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐤𝐚𝐡𝐚𝐧𝐞𝐛?
Olen enda meelest nii võru kui eesti rahvuslane, oma keele, maa ja looduse hoidja. Seisan nii võru kui eesti keele, maa ja metsa eest. Kaitsen, nii kuis oskan, nii oma emakeelt, võru keelt, kui oma riigikeelt, eesti keelt, suuremate ja tugevamate keelte alla mattumise eest. Kui eesti keele puhul on nendeks suuremateks inglise ja vene, siis võru keele puhul on kahjuks eesti keel ise esimene, mille alla mattumise eest võru keelt kaitsma peab. Sest võru keel on tõsiselt ohustatud keel. Seda mitte ainult võrokeste enda, vaid ka UNESCO hinnangul. Ning just meie oma riigikeel, nagu see ongi tavaline enamuse väikekeelte puhul (nt saami Soomes, friisi Hollandis või liivi Lätis) on võru keele peamine ohustaja.
On ju selge, et ei Eesti keele-, haridus-, meedia- ega regionaalpoliitika ole võru keelt tõsiselt arvestav ja toetav, vaid pigem ignoreerib ja vähendab seda. Võru keelt pole Eesti riigi poolt vaatamata võrokeste korduvatele palvetele ikka veel ametlikult keelena tunnustatud, seda pole võru keeleala koolides eesti keele kõrval ikka veel võrdseks õppekeeleks tõstetud, see ei kõla ikka veel iga päev ERRis ega saa me seda rahvastikuregistris oma emakeeleks märkida. Kuigi rahvaloenduse järgi on meie põliste lõunaeesti keelte, millest võru on suurim, oskajaid kokku 100 000 ehk umbes kümnendik eestlastest.
Ja nüüd veel Nursipalu – otse võrokeste pealinna, Võru linna külje alla, võru keele- ja kultuuriala südamesse, Lõuna-Eesti ühe tihedamini asustatud ala keskele plaanitakse Eesti suurimat laskeplatsi. Tohutu militaarobjekt otse põlise keeleala südamesse, mõjutama kümneid tuhandeid niigi tõsiselt ohustatud keele kõnelejaid. Nii ei tehta. Ka mitte kaitseks tõeliselt ohtliku naabri vastu, siiski nii ei tehta.
Võideldes oma põlise keele ja maa eluõiguse eest, võideldes võru keele mattumise vastu eesti keele ja nüüd ka Eesti suurima militaarmüra alla pole aga võrokesed ometi mitte mingil juhul Eesti ja eestluse vastased. Pole kunagi olnud. Julgen väita, et võrokesed on läbi aja olnud (vabadussõjas, metsavendadena, taasisesisvudes) ja on ikka veel (pärimuskultuuri kandes ja igal muul moel eesti ühiskonda panustades) eestluse üks tugevamaid alustalasid.
Kuid olemaks Eesti ja eestluse alustala, peab olema ise tugev ja terve. Selleks ei saa me, võrokesed, omaenda tugevust ja tervist – oma keelt, maad ja loodust ohvriks tuua. Eesti maa, rahvas ja keel pole nagu mingi suur Nõukogude kodumaa, mille nimel peab oma väikse maa, rahva ja keele ohvriks tooma. Võru keele hääbuda laskmine ja Võrumaa elukõlbulikkuse halvendamine pole kasuks Eestile ega tema kaitsevõimele. Võrumaa on üks tugevatest jalgadest, millel Eesti seisab. Eesti ei peaks end kaitsta tahtes ise endale jalga tulistama. Muidugi liitlaste toel, kuid siiski ainult terveil ja tugevail jalul jõuame end vaenlase vastu kaitsta ja edasi Eestiks jääda. Kompromissi, kus oleksid arvestatud nii kaitseväe kui lõunaeesti põlisrahva vajadused, olen just hiljuti välja pakkunud (vt Sulev Iva ERRi arvamuslugu 25.01.2023).
Ning milleks ikkagi see hirm (vt nt Ene-Margit Tiidu või Andres Kraasi arvamuslugu PM 01.02.2023 või 04.02.2023 ), et kui võru tõuseb, siis eesti kahaneb? Viimatisel rahvaloendusel lubati Eesti elanikel esmakordselt end märkida enam kui ühe rahvuse ja emakeele kandjaks. On ilmselge, et kui ka võrokesed saaksid seda võimalust kasutada, märgiksid nad end ikka eestlasteks ja heal juhul lisaks ka võrokeseks, ning oma emakeeleks nii võru kui eesti keele. Tegelikult oli selline võimalus viimasel rahvaloendusel mingil äärmiselt keerulisel kujul isegi olemas. Seda sai ainult läbi valiku "muu" ja kastide, kuhu pidi oma keele ja rahvuse ise kirjutama. Etteantud keelevalikus võru keel puudus. Rahvastikuregistris pole aga antud isegi sellist võimalust. Oma emakeeleks saab seal igal hetkel vabalt valida eesti, hiina, vanasüüria või vadja keele, kuid võru keelt mitte (vt Oliver Loode artiklit PM 23.01.2023). Sama on rahvusega.
Nii et emakeele ja rahvuse määratlemine kahjuks pole Eestis vaba. Kuid võiks olla ja peaks olema. Ja kui kellelgi on tõesti hirm, et eestlasi võib seetõttu jääda võrokeste võrra vähemaks, siis miks mitte, minugi poolest, kehtestada reegel, et iga end võru emakeelega ja/või võrokesena määratlenud inimene loetakse automaatselt ühtlasi ka eesti emakeelega eestlaseks. Nii eesti kui võru emakeel ja rahvus peab vabas Eesti riigis võrdselt võimaldatud olema. Kui Eestis juba kord on rahvaloendusel mitme emakeele ja rahvuse määratlemine võimalik, siis olgu see vaba ka võrokestele, ka rahvastikuregistris. Ja muidugi ka setodele, ning üldse kõigile, kes seda soovivad. Sest nii võrokesed kui setod oskavad ju tänapäeval eranditult kõik emakeele tasemel ka eesti keelt. Ja isegi just eelkõige eesti keelt, sest selgelt kipub praegu olema see keel, mida enam hästi ei osata, hoopis võru või seto, mitte eesti keel.
Kahe emakeele või rahvuse puhul, millest üks on eesti ja teine võru (või seto või mis iganes muu vabalt määratletud keel või rahvus), ei jää Eestis eesti emakeelt, eestlasi ja eestlust mitte vähemaks, vaid kõik see meile tähtis ja armas ainult kasvab ja tugevneb. Võru kasvades kasvab ka Eesti.
Viidatud allikad
Sulev Iva: ohverdada oma keel ja süda? Ohvõrdaq uma kiil ja süä? ERRi portaal 25.01.2023: [www.err.ee]...
Andres Kraas: Nursipalu vint on üle keeratud. Meie rahva jagamine eestlasteks ja võrokesteks on lõhestav. PM 04.02.2023: [arvamus.postimees.ee]...
Oliver Loode: Laseme emakeele valiku vabaks. PM 23.01.2023: [arvamus.postimees.ee]...
Ene-Margit Tiit: Miks ma toetasin võrokeste ja setokeste «genotsiidi». PM 01.02.2023: [arvamus.postimees.ee]...
Samal teemal:
Epp Petrone: NÄDALA PERSOON ⟩ Kauksi Ülle: kas ma peaksin end avalikult põlema panema? PM 28.01.2023: [www.postimees.ee]...
Helen Rebane: VASTULAUSE ENE-MARGIT TIIDULE ⟩ Kõige kõvemad eesti rahvuslased on praegu just lõunaeestlased. 05.02.2023: [arvamus.postimees.ee]...
edrnSpostoh1m4fm04uhiu
h
hi73l1525000mtl29f11t9801h2hfm
2
h66278
·
Kirodi mõni aig tagasi viil üte üte jutu võrokõisist ja võro keelest, muuhulgah ka Nursipalu aśast ja tuust, et Eestih olõ-õi imäkiil vaba. Täämbä um jutt Lõunõ-Eesti Postimeheh ärq avaldõt.
Panõ taaha mano ka luu lehe puult toimõndamaldaq algkujo:
𝐊𝐚𝐬 𝐯𝐨̃𝐫𝐮 𝐤𝐚𝐬𝐯𝐚𝐝𝐞𝐬 𝐞𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐤𝐚𝐡𝐚𝐧𝐞𝐛?
Olen enda meelest nii võru kui eesti rahvuslane, oma keele, maa ja looduse hoidja. Seisan nii võru kui eesti keele, maa ja metsa eest. Kaitsen, nii kuis oskan, nii oma emakeelt, võru keelt, kui oma riigikeelt, eesti keelt, suuremate ja tugevamate keelte alla mattumise eest. Kui eesti keele puhul on nendeks suuremateks inglise ja vene, siis võru keele puhul on kahjuks eesti keel ise esimene, mille alla mattumise eest võru keelt kaitsma peab. Sest võru keel on tõsiselt ohustatud keel. Seda mitte ainult võrokeste enda, vaid ka UNESCO hinnangul. Ning just meie oma riigikeel, nagu see ongi tavaline enamuse väikekeelte puhul (nt saami Soomes, friisi Hollandis või liivi Lätis) on võru keele peamine ohustaja.
On ju selge, et ei Eesti keele-, haridus-, meedia- ega regionaalpoliitika ole võru keelt tõsiselt arvestav ja toetav, vaid pigem ignoreerib ja vähendab seda. Võru keelt pole Eesti riigi poolt vaatamata võrokeste korduvatele palvetele ikka veel ametlikult keelena tunnustatud, seda pole võru keeleala koolides eesti keele kõrval ikka veel võrdseks õppekeeleks tõstetud, see ei kõla ikka veel iga päev ERRis ega saa me seda rahvastikuregistris oma emakeeleks märkida. Kuigi rahvaloenduse järgi on meie põliste lõunaeesti keelte, millest võru on suurim, oskajaid kokku 100 000 ehk umbes kümnendik eestlastest.
Ja nüüd veel Nursipalu – otse võrokeste pealinna, Võru linna külje alla, võru keele- ja kultuuriala südamesse, Lõuna-Eesti ühe tihedamini asustatud ala keskele plaanitakse Eesti suurimat laskeplatsi. Tohutu militaarobjekt otse põlise keeleala südamesse, mõjutama kümneid tuhandeid niigi tõsiselt ohustatud keele kõnelejaid. Nii ei tehta. Ka mitte kaitseks tõeliselt ohtliku naabri vastu, siiski nii ei tehta.
Võideldes oma põlise keele ja maa eluõiguse eest, võideldes võru keele mattumise vastu eesti keele ja nüüd ka Eesti suurima militaarmüra alla pole aga võrokesed ometi mitte mingil juhul Eesti ja eestluse vastased. Pole kunagi olnud. Julgen väita, et võrokesed on läbi aja olnud (vabadussõjas, metsavendadena, taasisesisvudes) ja on ikka veel (pärimuskultuuri kandes ja igal muul moel eesti ühiskonda panustades) eestluse üks tugevamaid alustalasid.
Kuid olemaks Eesti ja eestluse alustala, peab olema ise tugev ja terve. Selleks ei saa me, võrokesed, omaenda tugevust ja tervist – oma keelt, maad ja loodust ohvriks tuua. Eesti maa, rahvas ja keel pole nagu mingi suur Nõukogude kodumaa, mille nimel peab oma väikse maa, rahva ja keele ohvriks tooma. Võru keele hääbuda laskmine ja Võrumaa elukõlbulikkuse halvendamine pole kasuks Eestile ega tema kaitsevõimele. Võrumaa on üks tugevatest jalgadest, millel Eesti seisab. Eesti ei peaks end kaitsta tahtes ise endale jalga tulistama. Muidugi liitlaste toel, kuid siiski ainult terveil ja tugevail jalul jõuame end vaenlase vastu kaitsta ja edasi Eestiks jääda. Kompromissi, kus oleksid arvestatud nii kaitseväe kui lõunaeesti põlisrahva vajadused, olen just hiljuti välja pakkunud (vt Sulev Iva ERRi arvamuslugu 25.01.2023).
Ning milleks ikkagi see hirm (vt nt Ene-Margit Tiidu või Andres Kraasi arvamuslugu PM 01.02.2023 või 04.02.2023 ), et kui võru tõuseb, siis eesti kahaneb? Viimatisel rahvaloendusel lubati Eesti elanikel esmakordselt end märkida enam kui ühe rahvuse ja emakeele kandjaks. On ilmselge, et kui ka võrokesed saaksid seda võimalust kasutada, märgiksid nad end ikka eestlasteks ja heal juhul lisaks ka võrokeseks, ning oma emakeeleks nii võru kui eesti keele. Tegelikult oli selline võimalus viimasel rahvaloendusel mingil äärmiselt keerulisel kujul isegi olemas. Seda sai ainult läbi valiku "muu" ja kastide, kuhu pidi oma keele ja rahvuse ise kirjutama. Etteantud keelevalikus võru keel puudus. Rahvastikuregistris pole aga antud isegi sellist võimalust. Oma emakeeleks saab seal igal hetkel vabalt valida eesti, hiina, vanasüüria või vadja keele, kuid võru keelt mitte (vt Oliver Loode artiklit PM 23.01.2023). Sama on rahvusega.
Nii et emakeele ja rahvuse määratlemine kahjuks pole Eestis vaba. Kuid võiks olla ja peaks olema. Ja kui kellelgi on tõesti hirm, et eestlasi võib seetõttu jääda võrokeste võrra vähemaks, siis miks mitte, minugi poolest, kehtestada reegel, et iga end võru emakeelega ja/või võrokesena määratlenud inimene loetakse automaatselt ühtlasi ka eesti emakeelega eestlaseks. Nii eesti kui võru emakeel ja rahvus peab vabas Eesti riigis võrdselt võimaldatud olema. Kui Eestis juba kord on rahvaloendusel mitme emakeele ja rahvuse määratlemine võimalik, siis olgu see vaba ka võrokestele, ka rahvastikuregistris. Ja muidugi ka setodele, ning üldse kõigile, kes seda soovivad. Sest nii võrokesed kui setod oskavad ju tänapäeval eranditult kõik emakeele tasemel ka eesti keelt. Ja isegi just eelkõige eesti keelt, sest selgelt kipub praegu olema see keel, mida enam hästi ei osata, hoopis võru või seto, mitte eesti keel.
Kahe emakeele või rahvuse puhul, millest üks on eesti ja teine võru (või seto või mis iganes muu vabalt määratletud keel või rahvus), ei jää Eestis eesti emakeelt, eestlasi ja eestlust mitte vähemaks, vaid kõik see meile tähtis ja armas ainult kasvab ja tugevneb. Võru kasvades kasvab ka Eesti.
Viidatud allikad
Sulev Iva: ohverdada oma keel ja süda? Ohvõrdaq uma kiil ja süä? ERRi portaal 25.01.2023: [www.err.ee]...
Andres Kraas: Nursipalu vint on üle keeratud. Meie rahva jagamine eestlasteks ja võrokesteks on lõhestav. PM 04.02.2023: [arvamus.postimees.ee]...
Oliver Loode: Laseme emakeele valiku vabaks. PM 23.01.2023: [arvamus.postimees.ee]...
Ene-Margit Tiit: Miks ma toetasin võrokeste ja setokeste «genotsiidi». PM 01.02.2023: [arvamus.postimees.ee]...
Samal teemal:
Epp Petrone: NÄDALA PERSOON ⟩ Kauksi Ülle: kas ma peaksin end avalikult põlema panema? PM 28.01.2023: [www.postimees.ee]...
Helen Rebane: VASTULAUSE ENE-MARGIT TIIDULE ⟩ Kõige kõvemad eesti rahvuslased on praegu just lõunaeestlased. 05.02.2023: [arvamus.postimees.ee]...
28.02.23, 23:18
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
:: Tsiteeri ::
Teema: emakeele päevaks
Ridala 1914: Murde sõnad
Emakeele murdesõnavara Läänemaal, Mulgimaal, Pärnumaal ja Virumaal võrdles rahvaviiside kogumismatkadel käinud Cyrillus Kreek. EÜS XI 989/9.
Emakeele murdesõnavara Läänemaal, Mulgimaal, Pärnumaal ja Virumaal võrdles rahvaviiside kogumismatkadel käinud Cyrillus Kreek. EÜS XI 989/9.
14.03.23, 15:19
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
:: Tsiteeri ::
Teema: Jah, mul om viländ
ÜTS ELO MANO. KATÕSKÜMNES TÕNÕ.
Mari Kalkuni luulõtus võro keelen. Hääd imäkeelepäivä!
Egä keele seen om uma ilm, vägi ja elo. Egä kiil and üte elo mano. Inemisele. Luulõtusõlõ ka. Tuuperäst ma naid tõnõkõrd ümbre panõgi.
***
Jah, mul om viländ
et ti mullõ egä nätäl helistäti
ja tahati osta mu koto, mu mõtsa, mu last, mu pinni
osta är mu südametunnistust, mu edevanõmbidõ hiki ja verd,
maahamatõtuid latsi ja suurõ ime abiga jakkunu suguseltsi.
Jah, mul om viländ
et ti viäti vällä Võromaad
tükk-tükü, palk-palgi kaupa
egä päiv ma näe, kuis palgimassina’ kündvä’ külateid
vällä viien hääd tuurainõt vai kütet
üle saa aasta kasunu puid
et taanlanõ saassi hindä kaminan tulõ palama panda
vai pääliina eihtä’ mõnõ muudsa arhitektuuriga hüdsinikku
köütvä puithuunõ.
Jah, mul om viländ
et ti panõti vaikusõlõ hinnasildi külge –
kupall´o mass su vaikus?
Kas 100, 1000, 10 000 vai miljon.
Olõ-i hätä, mi olõ Talinast ja mi massa.
A või-olla massakina-i – kaemi, kuis tujo om. Ja ülepää, midä sa sääl kobisõt –
Ukrainan inemise’ koolõssõ’ Kas sa tahat ka koolda’? Kas sa vastutat mi surma iist? Regilauluga jo riiki ei kaidsa’.
Jah, mul om viländ
Arvamisõst, et kõkkõ saa osta ja müvvä’,
vaihta’ vai kinni’ massa,
är kolli’ vai kiuduta’,
panda’ muialõ elämä
maaha rako’, vällä juuri
ja sõs vahtsõst istuta’.
Kõrralidsõlt – sirgõn rian.
Jah, mul om viländ
et panõmi kinni’ maakooli’, raamadukogo’, rahvamaja’.
Samal aol, ku Rõugõl om puudu mõnisada tuhat
lastas sama raha Nursipalon õhku mõnõ sekundiga
ja panga’ tiinvä perädüid intresse.
A lepimi sõs kokko, et panõmi kinni’ ka põliskeele ja ülepää, käänämi seo segäjä ja pall´o rahha võtva kultuuri ja rahva kinni.
Tulõ odavamb.
Jah, mul om viländ
selle et ma saa arvu
et perän om joba ilda.
Ilda kadunukõsõlõ henge tagasi sisse puhku
ilda viimäst kõnõlõjat otsi
ilda puupõldu kiriväs muuta
ilda jalajälge raban kinni’ mätsi
ilda
ilda
om ilda… ja üü lask hinnäst üle lakõ lumõ.
***
Luulõtus om peri Kalkuna Mari suhvlist. Pildi Marist tekk´ Andres Treial. Pildi sainast Võro liinan tekk´ Kalkuna Mari.
Mari Kalkuni luulõtus võro keelen. Hääd imäkeelepäivä!
Egä keele seen om uma ilm, vägi ja elo. Egä kiil and üte elo mano. Inemisele. Luulõtusõlõ ka. Tuuperäst ma naid tõnõkõrd ümbre panõgi.
***
Jah, mul om viländ
et ti mullõ egä nätäl helistäti
ja tahati osta mu koto, mu mõtsa, mu last, mu pinni
osta är mu südametunnistust, mu edevanõmbidõ hiki ja verd,
maahamatõtuid latsi ja suurõ ime abiga jakkunu suguseltsi.
Jah, mul om viländ
et ti viäti vällä Võromaad
tükk-tükü, palk-palgi kaupa
egä päiv ma näe, kuis palgimassina’ kündvä’ külateid
vällä viien hääd tuurainõt vai kütet
üle saa aasta kasunu puid
et taanlanõ saassi hindä kaminan tulõ palama panda
vai pääliina eihtä’ mõnõ muudsa arhitektuuriga hüdsinikku
köütvä puithuunõ.
Jah, mul om viländ
et ti panõti vaikusõlõ hinnasildi külge –
kupall´o mass su vaikus?
Kas 100, 1000, 10 000 vai miljon.
Olõ-i hätä, mi olõ Talinast ja mi massa.
A või-olla massakina-i – kaemi, kuis tujo om. Ja ülepää, midä sa sääl kobisõt –
Ukrainan inemise’ koolõssõ’ Kas sa tahat ka koolda’? Kas sa vastutat mi surma iist? Regilauluga jo riiki ei kaidsa’.
Jah, mul om viländ
Arvamisõst, et kõkkõ saa osta ja müvvä’,
vaihta’ vai kinni’ massa,
är kolli’ vai kiuduta’,
panda’ muialõ elämä
maaha rako’, vällä juuri
ja sõs vahtsõst istuta’.
Kõrralidsõlt – sirgõn rian.
Jah, mul om viländ
et panõmi kinni’ maakooli’, raamadukogo’, rahvamaja’.
Samal aol, ku Rõugõl om puudu mõnisada tuhat
lastas sama raha Nursipalon õhku mõnõ sekundiga
ja panga’ tiinvä perädüid intresse.
A lepimi sõs kokko, et panõmi kinni’ ka põliskeele ja ülepää, käänämi seo segäjä ja pall´o rahha võtva kultuuri ja rahva kinni.
Tulõ odavamb.
Jah, mul om viländ
selle et ma saa arvu
et perän om joba ilda.
Ilda kadunukõsõlõ henge tagasi sisse puhku
ilda viimäst kõnõlõjat otsi
ilda puupõldu kiriväs muuta
ilda jalajälge raban kinni’ mätsi
ilda
ilda
om ilda… ja üü lask hinnäst üle lakõ lumõ.
***
Luulõtus om peri Kalkuna Mari suhvlist. Pildi Marist tekk´ Andres Treial. Pildi sainast Võro liinan tekk´ Kalkuna Mari.
14.03.23, 23:19
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
:: Tsiteeri ::
Teema: 7:47 Võru stuudio 24.12.23, 00:29
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
:: Tsiteeri ::
Teema: Teadlane:
keeleõiendamine oli murretest lahti saamiseks vajalik, kuid on tänapäeva nunnukesi ahistav igand
[novaator.err.ee]
[novaator.err.ee]
11.05.24, 10:27
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
:: Tsiteeri ::
Teema: niijöölda vanim "eesti keelne" laul
kui paremat pole võtta, siis kõlbab "eesti keeleks" ka see
Teises saates eesti luuletaja, kooliõpetaja ja köstri Hans Kes(s)i pärandist räägib Tallinna ülikooli teadur Aivar Põldvee sellest, kuidas ja miks Käsu Hansu arvates Tartu 1708. aastal Vene väe kätte rüüstata langes, ja miks Nõukogude ajal laulu sisust ei räägitud. Ja saate lõpetuseks kuulame ka pärimusmuusikute tõlgendust sellest laulust.
[vikerraadio.err.ee]
Teises saates eesti luuletaja, kooliõpetaja ja köstri Hans Kes(s)i pärandist räägib Tallinna ülikooli teadur Aivar Põldvee sellest, kuidas ja miks Käsu Hansu arvates Tartu 1708. aastal Vene väe kätte rüüstata langes, ja miks Nõukogude ajal laulu sisust ei räägitud. Ja saate lõpetuseks kuulame ka pärimusmuusikute tõlgendust sellest laulust.
[vikerraadio.err.ee]
25.05.24, 14:15
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
:: Tsiteeri ::
Teema: „Stahli grammatika“ ehk Kuidas eesti keel valmis keedeti
Piibe teatri „Stahli grammatika“ on mingil määral ajalooline, kuid pigem siiski absurd-koomiline tükk. See ei keskendu esimese eesti keele grammatika koostaja Heinrich Stahli persoonile, vaid eestlusele ja selle elujõule kõige laiemas plaanis. Lavapildi keskmes on kiik ja kantsel. Üsna ruttu saab selgeks, et kiik on tähtsam. Üldise meeleolu võtab napilt, kuid täpselt kokku Stahli armastatuim eestikeelne lause „Logeledes hangu najal kannu õlut võtsin“. Tüki üldist reibast entusiasmi kajastab Stahli öeldu: „Võib-olla teist matsidest saavad veel inimesed.“
Stahli grammatikat on keeleteadlased üldiselt laitnud ja märkinud, et „õigest“ eesti keele grammatikast võib rääkida alles Eduard Ahrensist saadik ehk kaks sajandit hiljem. Aga Stahl oli esimene. Stahl alustas. („See on ainult üks pisikene samm väga pikal teel.“) See, et tema teerada on vahepeal tugevasti õgvendatud, on sama paratamatu kui Tallinna-Tartu maantee neljarajaliseks ehitamine. Stahl oli Järvamaal pastor ja kuulutab näidendis pidulikult, et tahab täita inimeste südamed valgusega. Pastorina ta seda vaevalt suutis. („Need inimesed seal ei tea ju Kristusest midagi.“). Aga grammatikaga? Midagi ikka.
[epl.delfi.ee]
Stahli grammatikat on keeleteadlased üldiselt laitnud ja märkinud, et „õigest“ eesti keele grammatikast võib rääkida alles Eduard Ahrensist saadik ehk kaks sajandit hiljem. Aga Stahl oli esimene. Stahl alustas. („See on ainult üks pisikene samm väga pikal teel.“) See, et tema teerada on vahepeal tugevasti õgvendatud, on sama paratamatu kui Tallinna-Tartu maantee neljarajaliseks ehitamine. Stahl oli Järvamaal pastor ja kuulutab näidendis pidulikult, et tahab täita inimeste südamed valgusega. Pastorina ta seda vaevalt suutis. („Need inimesed seal ei tea ju Kristusest midagi.“). Aga grammatikaga? Midagi ikka.
[epl.delfi.ee]
23.07.24, 11:03
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
