Autor
Sõnum
Timo Kalmu









Sõnumeid:616
:: Tsiteeri ::
Teema: kandlega laul
Tiit nääd kunagi tahi laulda kanneldega kuos ja ma leisingi praiga ühe Viena karjala vaname, kes on tõest lauld sedasi.

[pinkka.kirjastot.fi]
"Vienan kansan laulajia : Jussi Huovinen"(Kuhmo Juminkeko, 2004)
kuulake kas või 9) Häälaulu, runolaulu, mida ta este laalab nindasamate ja pärast kandlega. laalu viis põle siis enamb päris sama küll.
sial on viel neskesi salvestusi.

[fi.wikipedia.org]
kijruteta, et:

Johannes (Jussi) Huovinen (s. 2. huhtikuuta 1924 Suomussalmi[1]) on Suomen viimeinen vienalaista runonlaulua suullisena perimätietona omaksunut runonlaulaja. [2] Hänen laulamistaan runo- ja rekilauluista sekä omista sävellyksistään on Juminkeko-säätiö julkaissut kokoelmalevyn Vienan kansan lauluja vuonna 2004. Levylle on koottu vuosina 1988–2004 tallennettuja äänityksiä.
31.10.12, 14:02
Timo Kalmu









Sõnumeid:616
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: kandlega laul
Juminkeko on isegi pand üht teist tasuta kuulata.
[www.juminkeko.fi]
31.10.12, 14:07
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1966
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: kandlega laul
Minu mäletamist mööda oli ka kuskil, (pean otsima), põnev teade läti eestlasest (?) kes laulis vanapäraseid (regilaule) laule ja saatis end kandlega. Võimalik, et võibolla ainukenegi teade eesti regilaulu pilliga saatmisest.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
31.10.12, 16:58
Timo Kalmu









Sõnumeid:616
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: kandlega laul
ega ma küll usu, et sie kandlega laulmine väega vana taba on, aga tian, et liedukadki võivad oma sutartined laulda, tanssida ja kandlel mängida.
ma i tia kua küll, et nad korraga mängiksivad ja laalaksivad.

Lõuna-Iesti salvestusi on küll, kus kandlega lauletasse "vanapärast" kirikulaulu (parudjad) mitte regivärssi.
01.11.12, 01:29
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1966
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: kandlega laul
Ei usu jah, et see määrav ning vana tava oleks, põnev on siiski, seda enam, et päkarauakandle mängutehnika keelte katmisega on väikse kandle katmistehnikast vast üle võetud ning päkarauakandlega tõmmati laulule saadet alla küll. Lõuna-Eesti "näälllg-nälg" jms. sõnumist kandlehelide saatel ei saa vist päris laulmiseks nimetada.
Ning mida võiks veel ehk leida kuskilt ridade vahelt - kandle häälestuslaule.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
01.11.12, 09:15
Timo Kalmu









Sõnumeid:616
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: kandlega laul
Huovise Jussi küll ei kata vaid näpib kieli ja niiBajlu ku mina Tuulelt ja Igorilt olen kuuld, ei tia keski õte kuDa mängiti seda meie kuueGielist kanneld. kuues kiel olema old uopis purdon ja muud kieled võisivad olla ninDaSamate äeles niGu nenne suomlaiste 5 kielsel kandlel.

kas sie katmine põle mitte õpitud mõne ärMuonilisi vunksjonisi vahetava sitri või kusliMängija pialt?
sie niGu tuleb uopis tesest (akordilisest) mõtlemisest ja nõuab rohkemb kieli.
"vekeGandlega" jo ei suagi õte saksaMagedad mängida, sieBärast et "seitsmes aste" jäeb kogoAig puudu.

aga päkaRaud on ehk küll võrukeiste endi leidus.
02.11.12, 00:26
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1966
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: kandlega laul
Praegune mängustiil ning häälestus on tuletatud jah, ent üksikud riismed väikese kandle mängutehnikast lubab meil siiski midagi oletada. Nt. Jaan Rand Kirblast, kellelt on salvestusi väikese kandlega, mängis puutikuga ja sõrmedega kattes. Sama mälestus on Torontos elanud Alfred Kuusilt (Viljandi lähedalt, nagu mäletan). Seto mängutehnika on küll teine, ent põhimõtteliselt siiski katmine (sarnaselt Pihkva oblasti vene guslimängijatega - keeli kaeti samuti pealtpoolt kui sõrmed ei mahtunud keelte vahele).
Ma usun, et päkaraua tehnika on kindlasti väikese kandle mängutehnikast välja kasvanud. Uusi leiutisi rahvakultuuris tekib väga-väga harva. Ikka võetakse kuskilt midagi üle.
Väikse kandle kohta on mul üsna palju materjale, kui Sind süviti midagi huvitab, siis usun, et saaksid pilti laiemaks küll. Samuti annab talletatud rahvaluule üsna palju mõtlemisainet mis ei luba paika pandud kindlatele faktidele püsima jääda.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
02.11.12, 09:53
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1966
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: kandlega laul
Ettekujutust "primitiivsest" katmistehnikast võib luua veel idapoole praegust venemaad vaadates sealsete hõimlaste kandlelaadsete keelpillide mängutehnikat.
Viisi mängimine seejuures on teisejärguline, tähtis on rütm. Meie kannelgi on olnud rütmipill, mida "lüüakse". Mitte ei "mängita". Paralleele võib tuua lõunaeuroopa lüürade ja harfidega, milliste pillide liiginimetused lahterdati üsna konkreetselt "löödavateks" ja "mängitavateks" (ehk sõrmitsetavateks) (kui tahtmist, võin teinekord täpsemalt seletada või mõnel kursusel rääkida).
Kas sealpool ka lauldi pilli saatel, seda vist ei tea jälle keegi. Oletatakse, et lauldi, ent see võib olla jällegi sinisilmne unistus, eks..

Siiski, vana teema juurde tagasi tulles, usun, et ei peaks pelgama väikse kandlega koos laulmist - pigem on huvitav ehk avastada, kuidasmoodi mitte saksamageda moodi mängida. On ju teada, et vähemalt Karjalas oli ka probleeme kandlelugude noodistamisega, kuna pilli häälestus loo ajal muutus (vajus lihtsalt nö. duurist nö. molli nt.) Mida võib ka laulu ajal juhtuda saateta lauluga. Ja kui üks teada meie hõmlase kohta säärane on, siis miks mitte katsetada :)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
02.11.12, 10:14
Timo Kalmu









Sõnumeid:616
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: kandlega laul
mina põle sie aig eland ega tiagi miskid kandle mängimisest, aga ne viimased mälestuksed vekese kandle mängimisest ei ütle jo, et kogo aig on ninDa mängitud.
saksa simmelt ja tuurGanneltki on tikuga mängitud.
ku tänaBääva sello mängija kätte anda viola da gamba, sis ta mängiks seda nii kui ta on ajrund sellod mängima, ku talle ei üelda, et puogen tuleb võtta kätte testPidi.
ja mo mielest ei piagi miskid pelgama. inime võib jo teha kõike, kuni se teda ei tapa .

kui (puognata) pill mängu aig äelest äe lääb, sie küll ei tohi nuodistajad segada. kijrutab lihtsalt samal kielel mängitud nuodid samale juonele niGu enne oli. ku tahab, sis võib jo kijrutada, et äelestus muutus. iseAsi mudugi ku mängija oli ninDa osav, et ise oskas mängu aig äelestust muuta. aga seda ma väega ei usu.

lauluga on uopis tene lugu. kiegi ei või õte tiada, mida tene inime tegelikult laulda tahi, kui tal just nuoti põld, millest lauldi.
[www.youtube.com]
03.11.12, 11:06
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1966
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: kandlega laul
..see läheb küll nüüd natuke teemast mööda (kandlega laul) ent pigem ma ütleks, et rääkigem tollest, mis tõenäoliselt võis olla, sest meie kaugemast ajaloost ning rahvakultuurist ju nõnda ainult võibki kõnelda. "Ma pole sel ajal elanud" lausung ei vii ju kuskile, nii võiks öelda iga asja kohta mis puudutab minevikku :)

..kunagi mind huvitas, mida on öeldud kandlemängu tehnika kohta meie vanimates rahvaarhiivides - lauludes. Põnev on see, et pea kõikjal kihelkondades kõneldakse kandlemängust enam-vähem üht moodi.

Mõned juhuslikud näited (neid on veel):
http://meestelaul.metsatoll.ee/lisad/kannel_resize.jpg
Vastandina Soome hõimude lauludega (http://dbgw.finlit.fi/skvr/) lauldakse meil pidevalt kandle löömisest, mitte mängimisest - seda ei tohiks kahe silma vahele jätta. Laulud ise on ilmselt vanemad kui mistahes ettekujutuski tsitrist. Löömisel ning mängimisel on veel vahet tehtud L-Euroopas - nt. Kithára, mida löödi plektrumiga (oli kinnitatud pilli külge nööriga) - tema kuulus "löök"pillide hulka. Lüürat seevastu mängiti - ehk sõrmitseti (Psállein). Ma arvan, et siin võiks paralleele tuua meie kandle ja põhjanaabrite kantele mängutehnikaga.
Kas just mängiti varem meie pilli puutikuga, võib tõesti küsitav olla, pigem ehk löödi sõrmedega nagu seda tehakse senini Pihkva oblastis. Sellele viitavad minu arvates ka lauludes esinevad "peksa peigelalla, rapsi raudasormidella" jms. Võib ette kujutada, et kui varem oli kandlel pehmemad keeled (mitte terastraat), oli neid ka hõlpsam sõrmedega rapsida.
Kandle löömisest on vististi tulnud me keelde ka hulk väljendeid: pilli lööma, vilet lööma, laulu lööma, lugu lööma jne..

nojah, ja just tollesama viola da gamba pärast ilmselt võeti ka mõni mänguvõte väikse kandle mängust uuematüüpiliste tsitripillide mängustiili üle.

Kithára - "löökpill"
http://www.historyforkids.org/learn/greeks/art/music/pictures/kithara.jpg


Lüüra - "mängupill"
http://stigmes.gr/br/images/LIRARIDES.jpg

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
03.11.12, 12:42
Timo Kalmu









Sõnumeid:616
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: kandlega laul
Tõesti

"Sormin soitti Väinämöińi,
Kielin kandeleh pagizi."
(SKVR I1
2. Kellovaara. Borenius II, n. 170. - 15/8 1872.
Miihkalińe Simana.
Kilpalaulu - Väinämöinen meressä - Kantele.)

"Sano vanha V[äinämöine]n:
65 "Oi sie emon ainut,
Tuo sie luikku lehmän luuta,
Kantervo kalan eveä.
Lain mie soiton sormistani,
*Käsin kantervon asetan*."(SKVR I1
1. Kellovaara. Lönnrot A II 9, n. 12. - 24/4 1835.
Miihkalińe Simana. - Mp. metsäpirtissä Tsirkkakemin ja Jyskyjärven välillä.)

See iseenesest muidugi ei tõesta, et karjalased on kannelt näppinud erinevalt "eestlastest", kes on kannelt peksnud. Ka karjala näppetehnika võib olla mõjutatud mõnest viikikngiharfist vms ja sealgi võidi varem peksta. Pealegi (Karuse)"Hakas sõrma sõittelema" on isegi sinu pildil olemas. Ma ei tea küll kuidas "kitara" ja "lüüra" oli seotud selle ehk teise kreeka hõimuga, kuid "kannel" ja "kantele" on päris ilmselt sama sõna eri kujud erinevais läänemeresoome murdeis ega tähista ühe rahvarühma kahte erineva võttega mängitud pilli.

Ma ise mängin kannelt üsna kehvasti, aga ma peksan ja näpin (ka pöidlaga) läbisegi vastavalt tujule ja vajadusele ega arvagi, et ma peaks tingimata Väinamöist või Vanemuist taaskehastama.

Lihtsalt väitsin, et toonika, dominant ja subdominant akordide vahetamine katmistehnikas ei ole mingi üldinimlikult suvalises maailmanurgas leiutatav teadus vaid tuleb otseselt renessansi JÄRGSE Euroopa kõrgkihtide moest, kuigi Rameau seob oma põhimõtted looduslike osahelide vahekordadega.
[fr.wikipedia.org]é_de_l'harmonie_réduite_à_ses_principes_naturels
Setu või mordva laulu harmoonia erineb sellest põhimõtteliselt.

Mina akordide järgnevusi ei tunne ja lihtsalt tõmban üle keelte nii, et viisis oluline keel jääks viimasena kõlama (TÄNU Sinu õpetusele!) ja ülejäänud lihtsalt kõlavad kaasa. Seejuures vaatan, et kõrvutised keeled ei kõlaks korraga vaid oleks kaetud vähemalt üle ühe. Sinna siis näpin üksikuid keeli vahele mõlema käe sõrmede ja pöialdega.

Ma ei kujuta isegi ette, kuidas me võiks "taastada" kunagiseD kohalikud mänguvõtted.




Ma ei näe ka esitatud värssides mingit keelelist vihjet, mis paneks arvama, et need pärinevad ristimise eelsest ajast.

Meie regivärsikogud on sadu aastaid hilisemad maarahva kokkupuudetest linnarahva tsitritega:
[de.wikipedia.org]
"Der Ausdruck Zither geht auf das griechische Wort Kithara zurück."
03.11.12, 16:31
Urmo Kütismaa

Avatar








Sõnumeid:88
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: kandlega laul
:mullike18:Hea lugeda seda arutelu ..
03.11.12, 21:14
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1966
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: kandlega laul
Timo, kahel rahval võib täiesti vabalt olla kaks sama algnimega pilli mida mängitakse täiesti erinevate võtetega ning on seetõttu võetavad kui kaks täiesti erinevat pilli! Ning ma ei rääkinud häälestusest vaid ideest, kuidas võidi seda pilli kunagi mängida. Selleks, et mingisugusegi ajajärgu alg-mänguvõtete juurde tagasi minna, peaks meil olema võimalik too alg-pill taastada, ent see on muidugi materjali puudumise tõttu võimatu, ka sõna "kannel" juurikas on nii vana, et mingit aksepteeritavat laenu kuskilt tuvastada on võimatu. Kui oleks tõene sugulussõna canutelyn (otsi guugli pildimootorigant.), oleks meil siin sõrmitsetav pill, aga nagu me rääkisime.. Võimalik on veel, et meie kultuurides on olnud sarnaseid keelpille erinevate mängutehnikatega mis on hiljem saanud sarnase laen-nime (balti).

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
10.11.12, 11:22
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1966
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: kandlega laul
Pihkva oblasti (ehk ka Setonurga mänguvõtteid, küll on videos suurem kannel ning seega keerulisem stiil) näeb nt. siit: [www.youtube.com]
[www.youtube.com]

Poolkatmine - [www.youtube.com]

Kui huvitab, ja on võimalust, võib piiluda veel L.Meri "Veelinnurahvas" umb. 16 minuti peal
"Toorumi pojad" umb. 38 minuti peal
"Linnutee tuuled" umb. 26 min. peal
"Kaleva hääled" umb. 5 min. peal

Võrrelda noid pille Novgorodi gusliga (nt. [users.stlcc.edu]), analüüsida võimalikke mänguvõtteid, tõmmata paralleele jne..

muidugi, iseenesest ei tõestaks isegi videosalvestis 13 sajandist, et selline mängustiil oleks olnud valdava ent mõtelda on ju mõnus, või mis?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
10.11.12, 11:52
Urmo Kütismaa

Avatar








Sõnumeid:88
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: kandlega laul
[www.youtube.com]
Siin sarnane viis vist, kui mitte sama

Parimat



Muudetud 1 korda. Aeg: 10.11.12 21:09 kasutaja: Urmo Kütismaa poolt.
10.11.12, 21:07
Timo Kalmu









Sõnumeid:616
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: kandlega laul
ega mai tuldki seie vaidlema, et keski ei võigi miskid arvata, ku täpselt ei tia.
ma ainult ise ei tohi küll üelda, kui seda kannelt "Eestis" "vanal ajal" mängiti.

ma'i usu, et kannel miski vana suome-ugri pill on. suome ja ugri rahvad kumbki on õppinud jo ammu nuabrite kääst kõiksugu ajssu. kiviNuaga on väega raske teha kandle kõlaKasti.

niGu ma este kijrutin, sis mina ei tegele 19., 12. ega muu aastaSaja taasKehastamisega vaid elan tänases päävas, laulan ja mängin nii ku mind ennast uvitab, aga tien väga selget vahet, mida võib uskuda ja mida võib arvata.

tuim rütm ja tuuride järgnevus võiks kua olla täitsa uvitav, ku seda tieks mõni üksik, aga ma pian seda kuulma kuolis, tüel, pussis ja ostuKeskukses päävast pääva ja vägisi ega taha enamb oma vaba aiga raisata selle piale.

Pihkva mehed ja naesed mängivad "keskAigseid" vene tainssu, mis mulle on täitsa võeras. eks nenne mänguVõtted tule jo kua nenne kiiretest tainsuSammudest.
ma ei tiagi õte, mida meie puol Airju ja ViruMual kandle pial on mängitud.
nüid mängitasse igaSugu polkaMaSurkasi ja valtserisi, mida mudugi piabki mängima ärMuonilisest.

mulle eneselle mieldib kõige rohkemb Kirkori Sainahhov ("Linnutee tuuled" umb. 26 min. peal) mansi kannelt mängimas. tema jo lüeb ja sõrmitseb mõlemad. mansi laul on kua päris inge lähedane.

ja kõige lõpuks ma'i sua aru ikke,
miks siis "sõrmi sõitelemine" LääneMual piab tingimata olema midagid muud kui "sormin soitteleminen" Karjalas?

ah ja muide Türgi kiele lüia igaSugu pilli - isegi vilet ja viiulid.
10.11.12, 21:47
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1966
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: kandlega laul
Sõitelema - vastuse annab ehk kui jälgida, mida on mõeldud teistes lauludes tollest ajast kui on öeldud "sõitelema".. tavaliselt tähendab see sõitmist, liikumist või sõimamist (praegugi kasutuses "sõitlema" - võibolla ka pulma sõimulaulust tulnud?).. ent keel muidugi muutub, varemalt kasutati seda kindlasti mõnes muus tähenduses, kasvõi mängutehnikat iseloomustades. Tähendused keeles nihkuvad, mõnikord täiesti ümberpöördult, näiteid on väga palju. Kasvõi näiteks "lepase reega", "nilbe" jms..
Kui seda väljendit kasutataks üldiselt, siis saaks ka midagi rohkemat järeldada.
Vilet lüüakse ka ju meil. Ka viiulit. Torupilli seevastu "ajatakse". "Ei maksa pilli lõhki ajada" - täiesti torupilli kohta käiv..
Aga milliseid pille mängitakse? Kui keegi viitsib kaevata, andku minna!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
12.11.12, 13:09
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1966
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: kandlega laul
..tagasi algse teema juurde. Eesti vanade laulude laulmisest kandlega olla teade O. Looritsalt kus ta kõneles Lutsi vanamehelt saadud jutust, et ta mäletas kuidas vanaisa oli laulnud Eesti laule ja "sinna juure kannelt löönud". Millised need laulud olid, muidugi juttu ei ole. Millal selline mängimine oli, ei tea kuna õiget tsitaati ei leidnud. Ilmselt kusagil 19 saj. algul siis.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
17.11.12, 13:47
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1966
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: kandlega laul
Väike arvamuslõigukene ka Väino Salmise raamatust: "Suomalaisten Muinasrunojen Historia": lk. 161. tärnialune

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
17.11.12, 18:40
Timo Kalmu









Sõnumeid:616
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: kandlega laul
Pekka Huttu-Hiltunen ("Länsivienalainen runolaulu 1900-luvulla") küll kirjutab, et Jussi Huovise laul on kõigist teistest kaasaegsetest erinev ja vaheldusvaeseim, mille põhjuseks ta peabki just pillimängija mõtteviisi. Minugi meelest Jussi laulab neid viise huvitavamalt, mida ta kandlel ei mängi, aga Väinö Salmise osundatud Porthan'i jutus loen esimest korda tuge oma enda tõekspidamisele sellest, kuidas tuleks laulu pilliga saata, et kanneldaja "kordab" ettelauldud viisi nagu koor. Eeslaulu ajal võiks lihtsalt vait olla, burdooni või sobivat akordi tõmmata.
18.11.12, 16:05

Vabandust, kuid ainult registeeritud kasutajad saavad postitada teateid sellesse foorumi.