Pärimuslaulu iluaeg "Videvikuaja Laulud"
3 - 6 november 2011

Pärimuslaulu iluaeg „Videvikuaja Laulud” esitleb algupärast, pärimuslikku rahvalaulukultuuri; rahvalaulikuid ja –laule kodumaalt ning mujalt maailmast. Nelja päeva jooksul toimub ühislaulmisi ja õpitubasid, kus osalejatel on lisaks kuulamisele võimalus iidseid laule kaasa laulda - õppida nii eesti, bretooni kui läti pärimuslaule.

3. november 2011:

Tartu, Athena Konverentsi- ja Kultuurikeskus (Küütri 1):

19:00 Jañlug er Mouel (Bretooni) ja Ütsiotsõ - kontsert

4. november 2011

Viljandi, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia (Posti 1, ruum 206):

16:00 Jañlug er Mouel (bretooni) - õpituba

Viljandi, Eesti Pärimusmuusika Keskus (Tasuja pst 6):

19:00 Jañlug er Mouel (bretooni), Õie ja Maarja Sarv - kontsert

5. november 2011

Tallinna Vanalinna Muusikamaja (Uus 16c):

14:00 Veljo Tormise "Regilaulu luukamber" - õpituba
15:30 Saucējas (läti) "Eesti lõunanaabrite laulud" - õpituba
18:00 Jañlug er Mouel (bretooni) - kontsert
20:00 Janika Oras ja Väikse Hellero naised ning Saucējas (Läti) - kontsert
22:00 Öölaul „Harju Meestega” - laulutuba

6. november 2011

Võrumaa, Kaika koolimaja (Kaika küla):

18:00 Laulu- ja tantsuõhtu videvikuaja jätkuks. Saucējas, Ütsiotsõ, Õie Sarv ning teised.

NB! Kõik kontserdid on kuulajaile-vaatajaile tasuta!

Esinejatest:
 

Jañlug er Mouel:

Jañlug Er Mouel on Plouay vallast pärit bretooni rahvamuusik, keda võib tihti kohata laulmas ja mängimas kohalikel Fest-noz'idel ehk bretooni rahvuslikes tantsuklubides. Tema laulu on kodumaal peetud mitme auhinna vääriliseks ning tema muusikalist panust on kuulda vähemalt tosinal audioplaadil.
Jañlug on kogunud rahvalaule juba teismelise-põlvest, kui ta avastas enda jaoks saateta bretooni laulude poeesia ja ilu. Tema laulustiil on tugevaid mõjutusi saanud kohtumistest kohalike traditsioonikandjate-laulikutega, kust pärineb ka karuosa tema laulupargist. Olles professionaalse muusikuna mänginud koos erinevaid stiile viljelevate ansamblitega (jazz, bossa nova, rock..) on ta oma sõnade järgi taibanud rahvalaulu erilisust tänapäeva muusika valguses. Selletõttu on ta nüüd juba aastaid pühendunud eranditult bretooni pärimuslikele lauludele ning -muusikale, vedades eest õpitubasid muusikakoolides ning tutvustades bretooni laule nii kodus kui võõrsil.

http://www.myspace.com/janlug

Saucējas:
 


Saucējas on, nagu nad ise end nimetavad, oma parimas eas naisansambel Lätimaalt. Nende põhieesmärk on autentsus - laulda traditsioonilisi pärimuslikke laule nii nagu neid laulsid neiud ja naised läti külades siis kui laul oli nende noorte igapäevase elu lahutamatu osa.
Saucējase põhikoosseisus on kaheksa liiget, keda juhendab folklorist Iveta Tāle, laulud õpitakse arhiivilintidelt ning elavailt pärimuse kandjailt.

„Saucējas” on:

Marianna Auliciema
Kristīne Jansone
Indra Mētra
Zane Pērkone
Signe Pujāte
Vineta Romāne
Iveta Tāle
Vija Veinberga
 
http://www.saucejas.lv

Ütsiotsõ:

Ütsiotsõ on 4 setu meeskoori Liinats´urade liiget, kellele peale rahvalaulu meeldib ka vanamuusika. Need on Urmas Kalla, Andreas Kalkun, Lauri Sommer ja Kaspar Kolk. Ütsiotsõ kutsus 2005 kevadel Põlva rahvalaulu töötluste festivaliks kokku Urmas. Eks oli laulud ennegi ja mõne Lõuna-Eesti viisiga on tunne, et selle laulmise juures on mingeid vaiksemaid ja vanamuusikalisi võimalusi - mitte, et seda päris ära sättida - vana keel ja külakõla on samamoodi olulised - aga laulda ja vaadata, mis tekib. Et arhailises meestelaulus oleks rohkem võimalikke maailmu.

„Ütsiotsõ” on:

Urmas Kalla
Lauri Sommer
Andreas Kalkun
Kaspar Kolk

 http://www.myspace.com/ytsiotso

Õie ja Maarja Sarv:



Põline muusika püsib kindlana seni, kuni ta liigub perekondade kaudu ega otsi välist sära. Tänaseks on selliseid perekondi, kus koos lauldakse või musitseeritakse, väga vähe. Õie ja tema tütar Maarja on koos laulnud, tantsinud ja tegutsenud varsti 30 aastat. Seto laul pole Õie ja Maarja jaoks pelgalt rahvalaul, ega saa seda ka mõne teise taolise mõistega tähistada - see on oma ja loomulik, lihtsalt jutustamise viis, koos ja üksi olemise võimalus.

Janika Oras:



Janika on rahvalaule laulnud ja õpetanud üle paarikümne aasta, kõige pikemalt Väikses Helleros, viimastel aastatel ka Tallinna ja Viljandi pärimusmuusikatudengitele. Janika peamisteks õpetajateks on laulikud, kelle esitusi saab kuulata vanadelt vaharullidelt, plaatidelt ja lintidelt. Ta otsib seda, mis teeb regilaulust regilaulu - mis on traditsioonilises laulus erilist ja teistsugust võrreldes tänapäeva muusikaga. Ta on kogenud, et kui vanadesse lauludesse süveneda, hakkavad need kõnelema üllatavaid asju mitte ainult minevikust, vaid ka meist endist siin ja praegu. Janika Oras laulab festivalil koos Väikse Hellero naistega, kelle seas on ka tema enda tütred.
 

Harju Mehed:



Harju Mehed laulab põhiliselt regilaule Põhja-Eestist ning uuemaid rahvalaule üle kogu kodumaa. Nende repertuaaris on valdavalt muidugi meestelaul. Laulupark, räägitakse, ulatub neil ligi tuhande lauluni, võibolla isegi rohkem. Harju Meeste liikmed olid „Arhailise Meestelaulu Seltsi” asutajaks – koos on tehtud õpitubasid ja lauluõhtuid tuhandetele meestele ja naistele Eestis ja väljaspoolgi. Siiski eelistavad nad mitte esineda, vaid laulda ühiselt – loomulikult ja lihtsalt, nagu eesti mehele kohane.

„Harju Mehed” on:

Tiit Saare
Siim Sarv
Jaan Sarv
Jako Reinaste
Lauri Õunapuu
Timo Kalmu

 http://www.myspace.com/harjumehed

Korraldaja: Arhailise Meestelaulu Selts

Toetavad:
Eesti Kultuurkapital
Tallinna Vanalinna Muusikamaja
Eesti Pärimusmuusika Keskus
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
Männiku Metsatalu
Aleksandri hotell

Suured tänud kaaskorraldamast ning abistamast: Meelika Hainsoo, Laura Barbo, Leanne Barbo, Harju Mehed

Plagu ->