Arhailise Meestelaulu Selts. Nõnda nimetas end seltsike, kes ühel heal päeval oma pea pööningukambrite ja saunauste vahelt välja pistis
ning pärast aastaid omasoodu jõuramist mõtteni jõudis, et võiks ehk äkki
kuidagimoodi, ühiselt. Äkki läheb kuidagimoodi, noh, teate küll - eesti mehe
moodi. Ent see selts - eks see on ikkagi ainult kest, mille varju on end hea
peita, kui liigne tähelepanu muret teeb. Ja muidugi ka selline "meeste oma
asi". Vahele saab siis vanavanematest jäänud laule laulda. Ja muidugi
teistelt õppida ning kunagi ka edasi õpetada - pakkuda, mis endale südame
ligi.
|