AMS - kõigile laulumeestele!
 

Värsked uudised:
 

  

Ütsiotsõ - raske on laulmist lõpetada

 

Ütsiotsõ, see on Võro-eesti sõnaraamatu järgi järjest; vahetpidamata, pidevalt, kogu aeg; rassõ om ütsiotsõ kõvva tüüd tetäq: raske on vahetpidamata kõvasti töötada. Meie lauljate kohta maksab see, et laulmist on raske lõpetada, laulud aina tulevad üksteisele otsa..

Ütsiotsõ on 4 seto meeskoori Liinats´urade liiget, kellele peale rahvalaulu meeldib ka vanamuusika. Need on Urmas Kalla, Andreas Kalkun, Lauri Sommer ja Kaspar Kolk. Kamba kutsus 2005 kevadel Põlva rahvalaulu töötluste festivaliks kokku Urmas. Seal oli seni ainuke kontsert. Eks oli laulud ennegi ja mõne Lõuna-Eesti viisiga on tunne, et selle laulmise juures on mingeid vaiksemaid ja vanamuusikalisi võimalusi - mitte, et seda päris ära sättida - vana keel ja kylakõla on samamoodi olulised - aga laulda ja vaadata, mis tekib. Et arhailises meestelaulus oleks rohkem võimalikke maailmu.

Las laulud räägivad enda eest:

 
- Lõikajate istmed
Urmas: Karula viis ja sõnad Tampere järgi (Eesti rahvalaule viisidega I). Ei teagi, ja võite ise mõelda, kas need laulus öeldud pingid või asemed tähendavad istumis- või magamisasemeid. Nii et polegi selge, kas töölised tahavad tulla pärast tööd aega veetma või magama. Ja eks need "iluhelmed" näita, et seegi on õieti naiste laul.
- Mari kulda
Lauri: See on Lõuna-Eesti trubaduurilyyrika - neiu abieluõnn on justkui seotud puude õnnistusega. Õunapuu ja naise viljakad ja õitsevad seosed ulatuvad õuna-Eestis kuhugi aegade hämarasse, sinna, kus need puud siia maale tulid. Eeva ja õuna motiivi võib kah siia põimida, aga naise and ja andumine pole mingi patt, vaid kink. Ja peiu on "hele roos", nagu prantsuse keskaja fin´amori aegadelgi.
Urmas: Räpinä (täpsemalt Veriora valla) viis; teisend laulust "Kuldne noorik" (rohkem tuntud Setumaal, vist ka piirneval Võrumaal); kasutasimegi mujalt pärit sõnu, sest Räpinä üleskirjutuses oli antud ainult üks rida.
- Töölt tulek
Urmas: Sellise pealkirja all on laul Jakob Hurda "Vana Kandle" Põlva köites. Olen sealt sõnad võtnud. Ka viis pärineb Põlva khk, on 1930ndail aastail salvestatud ja lauldud on samu sõnu.
- Õtak tulõ
Urmas: Algne viis ja osa sõnu pärit samalt lauljalt kui eelminegi, lauldes muudan viisi oma tunde järgi; sõnad on Põlva ja Räpinä khk-s sarnased.
- Tõuse päev
Urmas: Sõnad ja viis pärit Kodavere khk Kavastu vallast, lõunaeesti keele põhjarajalt (kaugemal põhjapool on ka Kodavere murrak juba idamurdeline); samast kandist on pärit ka teine, tutavam viis, mida enamasti lauldakse sõnadega "Veere,veere, päevakene", kuid sobib samuti ka päeva tervitamiseks.
- Venna sõttaminek
Urmas: Viis salvestatud 1930ndail Räpinä khk Meeksi (Miiksi) vallast; "Venna sõjaloo" sõnad on Lõuna-Eestis laialt tuntud ja küllalt sarnased; siinsed sõnad võtsin Hurda "Setukeste lauludest I"; ka need on Räpinä khk-st; eriline on, et välja on arendatud just sõttaminek ja jumalagajätt ning et sellega laul lõpebki
- Valge neiu
Urmas: Viis Võnnu khkst (ainult noodikirjas); sealt on ka sõnu üles kirjutatud, aga eks mul ole siin mitme kandi sõnad segunenud; näib, et Võnnu kandis oli see üldse üks viimaseid vanemaid rahvalaule (peale märdi- ja kadrilaulude), mida 70 aasta eest veel mäletati; sarnaste viisidega on lauldud mujalgi Lõuna-Eestis, aga Võnnu on üks mu kodukihelkondi, sellepärast laulan nii.
- Kitsõ kirmas
Lauri: Seto kylapeo lugu, kuhu poisid ikka ilusaid tydrukuid kaema tulid - vankritega Kitsõ kylla, eetripudel kaasas ja mõni väike kingitus taskus. Kenakesi on seal palju, nad on "nagu oa õiekesed" ja kui veab, siis mõni tuleb kaissu ka. Harmoonia on puhtalt vanapärane, lisatud on ainult yks torrõkäik.
Urmas: laulud on saadud ühehäälsetena, kogu mitmehäälsus on meie välja pakutud.
 
Ütsiotsõst, lauludest ja nende päritolust rääkisid Sommeri Lauri ja Kalla Urmas.
 
 

Lauri: Seda kvartetti tahaks väga edasi teha, täie andumusega, tuleb ainult laulda ennast yleni sinna yhtsesse kanalisse, lasta lauludel julgelt ennast kanda - olen ikka tundnud, et paljud asjad jäävad poolele teele, sest inimesed ei viitsi tööd teha või pole neil aega syveneda - lauludes on nii palju ja laulik olla on kõigil aegadel väärikas ja aulik elukutse. See avalikkuse ja isiklikkuse kysimus on alati õhus, mul endalgi, sest mu oma laulud on põhiliselt "hääled tagatubadest". aga laiemalt eriti siis, kui muusikutest tehakse celebrity´d - mis oleks nagu mingitsorti yhiskonna liigutus, et nad valutult ära seedida, sest kui midagi on sildistatud "lahe" ja "omapärane", kui nende pilte on mitmel pool nähtud,lugusi käiatud, juttu kuuldud jne., siis on nad mõnede jaoks paigas ja pole vaja edasi mõelda. Aga kui laulja syda on puhas, kui ta ei esine, kenitle, ylba ja pateetikat ei pane, siis inimesed saavad sellest midagi ja ei loe enam koht ja aeg, ei loe ykski tendents, sest lavagi on ainult võimalus kommunikatsiooniks ja kui kandumine käib, pole muul enam tähtsust...