Ilmselt on see piisavalt vana algega ning nõnda stereotüüpsete osadega, et päris kindlat originaali ei ole, pigem on kaks osa eraldi ühte loosse saanud (vrdl nt laulu: "kui minu papa seda teaks, kuidas linnas lõbu lüüaks, lätlaste "Jēcīšu polka", leedukate "Kalvelis", laulumängu "Ilus poiss küll olen ma" viisi, erinevate "tsimmai-jaa" refräänide viise jm)
Meie a ja b osa koos esineb nt 20-ndatel kellegi Kirillovi seades (seadis ka Eesti potpurii) mandoliinioprkestrile, refrääni laulis Alfred Sällik ja akordionisoolot kuulus Robert Salong, sama seade ilmselt aluseks ka Kulli seadele grammofonil.
1927 oli kuplee Karl Kaasiku repertuaaris, küll ilma tekstiautorita. Karl tegi ise tekste küll, ent tõenäoliselt on see rahvalik.
1927 ilmus lugu ka grammofoniplaadil, salvestati oktoobris Kopenhaagenis Raimund Kulli seades.
Rahvalikud tekstid on erinevad, laudi ka lihtsalt "tõmba-ga tõmba-jüri jne..) võimalik et mõned sõnad on kupleeteksti ainetel (ei leidnud hetkel kohe Kaasiku vihikut üles, ent see peaks tema kupleede kolmas osa olema), nt:
Plikad juttu teevad reas
Ülikooli mütsid peas
Aga mehele kui saab
Supi põhja kõrvetab
Varemalt on lauldud regilaule sarnastel motiividel, nt: vistelikku vastelikku, Väike-Maarjas.
"Tõmba" siinjuures on ilmselt tuletatud viisi hoogsast käigust ent kindlasti pillitõmbamise-pillimängu tähenduses. Mida kõike muud saab tõmmata ja mis sellega kaasneb on ilmselt fantaasia vili.. kuni sinnani välja, et naljahambad tegid ka paberossid "Tõmba Jüri"..
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _