:: Tsiteeri ::
Teema: Las mind minna
Las mind minna oma jeesu juurde sinna.. Sellest on valminud ohtralt laule ja laulukesi Baltimaa paradiisist jm.
Nt:
/: Las mind minna, :/
Baltimaale kilu linna,
Baltimaal on paradiis.
Saal võin näha
saksa matsi,
endist riigiisa Pätsi,
Tõnison see on ka seal.
Transman riigi
laeva tüüris,
kilulinna Linda üüris,
Trei ja Ots seab majad kõrda,
nii et keegi ei kuku mõrda.
Kaardilaual istub Joonas,
tema vastu võitleb Oinas,
isand Kukk see panka peab.
ja siis tõistel kaarte seab.
RKM, Mgn. II 2376 b < Valga raj., Kaagjärve k/n., Ala k. [Karula] - L. Briedis < Jaan Neuman, snd. 1897. a. (1975)
Las mind minna, las mind minna,
paariks tunniks Pelgulinna,
seal saab palju nalja näha,
mis ei sünni järgi teha,
ainult korraks vaadata.
Las ma lähen, las ma lähen,
sinna kus ma Ellit näen,
tema kuldsed kõrvarõngad,
keha ümber siidikangad,
pärlitega säravad.
Seal saan näha, seal saan näha,
kuidas Elli vaevab keha,
ennast keskelt kinni tirib,
nööridega kokku veab,
et saab vaevalt ingata.
Ühest küljest, teisest küljest,
tasu saab ta igast küljest,
pea prellil palge puna,
keha nii kui treitud muna
ja see kõik on tarvilik.
Läevad päevad, silmad näevad,
kuis kõik ajad mööda läevad,
kui ei jäta oma alpi,
küll siis teised teevad kolki,
oma vitsad peksavad.
Las mind minna, las mind minna,
Baltimaale kilulinna,
Lindal on seal pehme voodi,
võtab kaissu igat moodi,
Linda juures Paradiis.
Lindal käivad paljud võerad,
hullavad seal ööd ja päevad,
kaardimäng on ka seal moodis,
mõni vahepeal ka voodis,
Linda juures Paradiis.
Seal saab näha saksa matsi,
endist riigiisa Pätsi,
Tõnison s#e#e on ka seal,
ullab Linda voodi peal,
riigitegelased seal.
Kaardilauas istub Joonas,
tema vastas istub Oinas,
isand Pukk s#e#e peab panka,
teistele ei taha anda,
kaardimäng on täies hoos.
Hilda s#e#e peab majas korda,
et ei kukuks k#e#egi mõrda,
elu see ei ole nali,
kommunist on väga vali,
kukutab kõik riigiteod.
RKM, Mgn. II 2739 f < Pärnu raj., Tootsi al. [Vändra] - Ed. Maasik < Salme Martinson (Kell), snd. 1898. a. (1975).
Peavahi laul
las mind minna, las mind minna
pea vahti Narva linna
seal on pehmed narilauad
kus said saadetud need päevad
peavahtis paradiis
süüa saime mehe moodi
mis sealt jala vast (teine var: vahest) meil toodi
kahel päeval vett ja leiba
suppi polnud kuskilt leida
peavahis süüa ei saa (märkused juures: paradiis v päris nälg)
kolmas päev see kätte jõudis
kõht see ikka süüa nõudis
õigus suppi oleks saada
aga joo--b (??) ust ei ava (2 var: aga jooneb ust ei ava)
peavahis karauul
kui siis viimaks välja lasti
karauul kõik seisis püsti
võtsid valmis laske riista (d)
et sa mitte jooksu ei pista
pea vahis vali kord
Kokk see oli väga kuri
ütles siin jaos (siin ju) pole nali
supp see on ju ammu välja antud
kalla kaan (katla kaas) on kinni pandud
pea vahis suppi ei saa
nii need päevad lähvad mööda
sina mind (muud kui) kui täisi sööda
täid need aavad üksteist taga
sina muud kui kuula aga
peavahis murdvad (murdjad) täid
Oskar Adler kkl 1924-25
***
H?ljuti oli koguduseõpetajal R. koguduse Pääl olemise 25 aastane juubel Juubeli päewal olnud ka õpetaja wastased omi meeleavaldusi toime Pannud. Salkkond immesi ühes pasunapuhujatega olla aupauke lasknud ja isegi kusagil ülendawaS meeleolus laulnud: „Las' mind minna, las' mind minna, Suure-Jaamst Wändra linna jne." On see mi, siis naib. et võitlus koguduse ja hra R wahel ei ole raugenud vaid astjatesse walatakse uut õli juure.
[dea.digar.ee]#
***
Ega's eestlased sündinud ju waid selle neetud seitsmesaja aasta wältel siia maaynmale. Kahjatsen huiga, et niisugust kurba wiisi, kui loodud laulule „Õitse maa ja müha meril" propageeritakse. Pigem oleks wöidud see ilusate sõnadega laul kohendada wiisilc: „Las' mind minna, las' mind minnal" Nii et, komponistid, wahest leidub teie hulgas ka mõni jõululaulude Rõuget de Lislc?
Jutuleht, nr. 52, 22 detsember 1936
***
Eesti Vabariigi riigivanemad ja teised poliitikud esinevad paljude laulude ja anekdootide objektina. Üheks sagedasti tsenseeritud laulutüübiks on „Kilulinnas“164, mis algab variatsiooniga ridadest „Las mind minna, las mind minna / Baltimaale kilulinna...“165 Laulus on loetletud suurem osa 1930. aastate olulisematest poliitikutest: enamasti Konstantin Päts, Jaan Tõnisson, Otto Strandman, August Rei, Aleksander Oinas, Juhan Kukk, aga ka Karl Ast, Aleksander Hellat ja Viktor King(is)sepp, kes laulus ühe naise juurde koondatakse. Kõige sagedamini tsenseeritud isikute hulka kuuluvadki Konstantin Päts (26 tekstis) ja Jaan Tõnisson (14 tekstis), Johan Laidoner (9 tekstis).
[www.ut.ee]
***
Alus:
[www.volksliederarchiv.de]
Ilmunud ka Baltischer Liederkranz'is
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Nt:
/: Las mind minna, :/
Baltimaale kilu linna,
Baltimaal on paradiis.
Saal võin näha
saksa matsi,
endist riigiisa Pätsi,
Tõnison see on ka seal.
Transman riigi
laeva tüüris,
kilulinna Linda üüris,
Trei ja Ots seab majad kõrda,
nii et keegi ei kuku mõrda.
Kaardilaual istub Joonas,
tema vastu võitleb Oinas,
isand Kukk see panka peab.
ja siis tõistel kaarte seab.
RKM, Mgn. II 2376 b < Valga raj., Kaagjärve k/n., Ala k. [Karula] - L. Briedis < Jaan Neuman, snd. 1897. a. (1975)
Las mind minna, las mind minna,
paariks tunniks Pelgulinna,
seal saab palju nalja näha,
mis ei sünni järgi teha,
ainult korraks vaadata.
Las ma lähen, las ma lähen,
sinna kus ma Ellit näen,
tema kuldsed kõrvarõngad,
keha ümber siidikangad,
pärlitega säravad.
Seal saan näha, seal saan näha,
kuidas Elli vaevab keha,
ennast keskelt kinni tirib,
nööridega kokku veab,
et saab vaevalt ingata.
Ühest küljest, teisest küljest,
tasu saab ta igast küljest,
pea prellil palge puna,
keha nii kui treitud muna
ja see kõik on tarvilik.
Läevad päevad, silmad näevad,
kuis kõik ajad mööda läevad,
kui ei jäta oma alpi,
küll siis teised teevad kolki,
oma vitsad peksavad.
Las mind minna, las mind minna,
Baltimaale kilulinna,
Lindal on seal pehme voodi,
võtab kaissu igat moodi,
Linda juures Paradiis.
Lindal käivad paljud võerad,
hullavad seal ööd ja päevad,
kaardimäng on ka seal moodis,
mõni vahepeal ka voodis,
Linda juures Paradiis.
Seal saab näha saksa matsi,
endist riigiisa Pätsi,
Tõnison s#e#e on ka seal,
ullab Linda voodi peal,
riigitegelased seal.
Kaardilauas istub Joonas,
tema vastas istub Oinas,
isand Pukk s#e#e peab panka,
teistele ei taha anda,
kaardimäng on täies hoos.
Hilda s#e#e peab majas korda,
et ei kukuks k#e#egi mõrda,
elu see ei ole nali,
kommunist on väga vali,
kukutab kõik riigiteod.
RKM, Mgn. II 2739 f < Pärnu raj., Tootsi al. [Vändra] - Ed. Maasik < Salme Martinson (Kell), snd. 1898. a. (1975).
Peavahi laul
las mind minna, las mind minna
pea vahti Narva linna
seal on pehmed narilauad
kus said saadetud need päevad
peavahtis paradiis
süüa saime mehe moodi
mis sealt jala vast (teine var: vahest) meil toodi
kahel päeval vett ja leiba
suppi polnud kuskilt leida
peavahis süüa ei saa (märkused juures: paradiis v päris nälg)
kolmas päev see kätte jõudis
kõht see ikka süüa nõudis
õigus suppi oleks saada
aga joo--b (??) ust ei ava (2 var: aga jooneb ust ei ava)
peavahis karauul
kui siis viimaks välja lasti
karauul kõik seisis püsti
võtsid valmis laske riista (d)
et sa mitte jooksu ei pista
pea vahis vali kord
Kokk see oli väga kuri
ütles siin jaos (siin ju) pole nali
supp see on ju ammu välja antud
kalla kaan (katla kaas) on kinni pandud
pea vahis suppi ei saa
nii need päevad lähvad mööda
sina mind (muud kui) kui täisi sööda
täid need aavad üksteist taga
sina muud kui kuula aga
peavahis murdvad (murdjad) täid
Oskar Adler kkl 1924-25
***
H?ljuti oli koguduseõpetajal R. koguduse Pääl olemise 25 aastane juubel Juubeli päewal olnud ka õpetaja wastased omi meeleavaldusi toime Pannud. Salkkond immesi ühes pasunapuhujatega olla aupauke lasknud ja isegi kusagil ülendawaS meeleolus laulnud: „Las' mind minna, las' mind minna, Suure-Jaamst Wändra linna jne." On see mi, siis naib. et võitlus koguduse ja hra R wahel ei ole raugenud vaid astjatesse walatakse uut õli juure.
[dea.digar.ee]#
***
Ega's eestlased sündinud ju waid selle neetud seitsmesaja aasta wältel siia maaynmale. Kahjatsen huiga, et niisugust kurba wiisi, kui loodud laulule „Õitse maa ja müha meril" propageeritakse. Pigem oleks wöidud see ilusate sõnadega laul kohendada wiisilc: „Las' mind minna, las' mind minnal" Nii et, komponistid, wahest leidub teie hulgas ka mõni jõululaulude Rõuget de Lislc?
Jutuleht, nr. 52, 22 detsember 1936
***
Eesti Vabariigi riigivanemad ja teised poliitikud esinevad paljude laulude ja anekdootide objektina. Üheks sagedasti tsenseeritud laulutüübiks on „Kilulinnas“164, mis algab variatsiooniga ridadest „Las mind minna, las mind minna / Baltimaale kilulinna...“165 Laulus on loetletud suurem osa 1930. aastate olulisematest poliitikutest: enamasti Konstantin Päts, Jaan Tõnisson, Otto Strandman, August Rei, Aleksander Oinas, Juhan Kukk, aga ka Karl Ast, Aleksander Hellat ja Viktor King(is)sepp, kes laulus ühe naise juurde koondatakse. Kõige sagedamini tsenseeritud isikute hulka kuuluvadki Konstantin Päts (26 tekstis) ja Jaan Tõnisson (14 tekstis), Johan Laidoner (9 tekstis).
[www.ut.ee]
***
Alus:
[www.volksliederarchiv.de]
Ilmunud ka Baltischer Liederkranz'is
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
Postita
