Küla kuuleb, et mina lõpen,
ise mina arvan, et vast hakkan:
koju jättin kotitäie,
maha mina mattin matitäie,
kaasa võttin karbitäie,
põue peitin põlletäie.
Regi jäi takka tulemaie,
regi on sõnuda täisi,
reelauad laulusida.
Regi laulab Riia keeli,
reetallad Tartu keeli,
reepakud Paide keeli,
reekaustad Kura keeli,
sebavitsad Soome keeli,
regi ise Hiiu keeli.
Küla kuuleb, et mina lõpen,
ise mina arvan, et vast hakkan.
Laulu keskne motiiv on Tormisel "Küla kuuleb", alliteratsioon ja nõrk assonants. Tormis (ja ilmselt Tedre on muutnud mõnda värssi, alguses murdeline "luuleb", juba Tedre on millegipärast selle asendanud. Tegelikult on ju "luuleb" tähenduses "arvab". Algusvärss on muutunud seetõttu imelikuks - keegi kuuleb, et juba lõpetan. Arvan, et Tormis oleks praegu teisiti teinud ja pöördunud autentsema peale. Murdeline "ottin" on asendatud "võttin", mis tegelikult on murdekeeleliselt halb - seal ei kõneldud "Õ" häälikut. Ent kuna on ka asendatud algusvärsis "lõpen" vs murdeline "lopen", siis võib ehk lugeda seda ühtlustuseks ning silma kinni pigistada.
Värss "enese südame pääle" on asendatud Koeru värsiga. Oh, kuidas mulle meeldib tegelikult too "võtsin laulud südame peale" värss.
Värss "regi on sõnuda täisi" on õnnestunud, ilusam kui "lugusi täisi", mis muudab värsirütmi. "Sebivitsad selja keeli" - siin on ilus häälikuriim - E E EE. Ent ka "Soome" on ilus. Karula ja Kura - ka siin läheb assonants kaduma kahjuks..
nn "keel" on lihtsalt ülbe ja vägivallatsev haritlasmurre.
ma arvan, et see on isegi hea, et lauljad ei solgi rannamurret, mille foneetikat nad nii kui nii ei tunne ja laulavad maamurdes, millega nad saavad rahuldavalt hakkama
mina mingeid häirivaid vastuolusid Põhja-Eesti keskmurdega ei leia. (Võigemast "Tões ja Õiguses" häiris mind tõsiselt)
loomulik (kaasa, ree jne) diftongeerimine käiks neile üle jõu.