ma-i tia, mis enne juhtus, aga laulu lõpp on nisukkeine:

Sohvi isa väga kuri
Sohvi sahvri kinni pani

kui Sohvi pääses sahvrist lahti
kohe algas armu jahti

....


kell oli 6 kui Sohvi tuli
pea oli märg ja väsind oli

kurat võtaks armu jahti
pea on märg ja kõht on lahti


vms

kuuldud 1940-ndatel Emumäe külas

Sutlema vallas Puntsu talus
elas Sohvi noor ja ilus.
Isa tõi linnast sarjakere,
ütles, tütar hüppa üle.
Ta kehast oli paks ja puusakas
ja näost oli heleroosakas.
Vaevalt sai tema leerist lahti,
juba pidas poiste jahti.
Sohvi isa kuri oli
Sohvi sahvri kinni pani.
Tal oli peigmees igas vallas,
mõni sõitis saksa tõllas.
Igal pool teda poisid vahtsid,
Rapla köster ka teda tahtis.
Karja poisse kaasa võttis
ja siis tammikusse tõttis.
Seal siis algas armutöö,
mis seal kestis terve öö.
Sohvi isa hommik vara
juba uni läinud ära.
Ümber toa tema ringi vahtis,
rukkirehte peksa tahtis.
Kell oli seitse Sohvi tuli,
pea oli märg ja väsind oli.
Tal kaela peal oli suudlusemärk
ja seljas lõhkikistud särk.
Pagan võtaks armujahti,
pea tal märg ja kõht oli lahti.
Sohvi ümber naisteturg,
tulemas oli toonekurg.
Siis kahtlus langes minule,
suur vinn oli kasvand ninale.
Ei mul muud siis üle jää,
muud kui võta Sohvi ää.
Nüüd suudlen Sohvit iga päe
ja teisi naisi ma ei näe.

Seda laulu lauldi Hageris vanasti kah aastatel 1920. - 1930. Ja mina seda Sohvit ei mäleta, aga minu isa rääkis, et see Puntsu Sohvi olevat tõesti olnud üks neiu sääl vanasti.

RKM, Mgn. II 1964 f < Tallinn < Hageri - I. Rüütel ja E. Tampere < Laine Mesikäpp, 54 a. (1971)

Laul ise on küll tüüpvärsse täis, neid on tulnud lauludes ette küll ja küll, mahlasemad neist korduvad ka täiesti teise sisuga tekstideski.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

väga äge. sellest on siis lausa helisalvestus. mina enam isa suust mingit arusaadavat viisi välja pigistada ei saanud.

mis se "sarjakere" on?

..tont teab mis seal on, Mesikäpp laulab sulaselgelt "Sarjakere", kas see on vahetunud miskist asjast või tundmata ümberütlemine, ei tea. Kummaline tundub küll kui seal on lihtsalt ühe sarja kere (vt. etnograafiline sõnaraamat)

Leidsin veel ühe teksti käsikirjalisest Kuusalust:

Sutlepas seal Punsu talus
elas neiu noor ja ilus
et tal armastus oli vali
mis ei rõhund raske tali

ükskord jälle laupa õhta
pääsis kodust salamahti
siis ta poissa kaasa võttis
kiirelt männimetsa tõttis

kus siis algas armutöö
mis kestis pika suise öö
Sohvi kinnitas veel ruttu
et sa poiss ei räägiks juttu

Pagan see teeb peavalu
kust tuleb võtta viinavaru
Punsu isal hommik vara
juba läinud uni ära

sest ta tütart koju ootis
armujahist osa lootis
kell lõi seitse tütar tuli
ja ka jahist väsind oli

Isa jahi asjast märkas
südames tal viha tärkas
võttis varnast nahkse piitsa
kuivatas seal tütre riista

Pagan võtaks armujahti
perse märg ja raha pole ühti
küll siis tütar isat palus
selles suures piitsavalus

Unustas kõik öösist headust
maitses Arentrehi seadust
aga see ei kestnud kaua
iga asi nõuab haua

Sohvi on nii virk ja kena
madal paks kui munnimuna

1925

(viis 1069) Eduard Viik
Kuusalu

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Huvitav, kas Hageri Laine Mesikäpp on kuulus LAINE MESIKÄPP või tema nimekaim nimekaim? Sünniaasta on tiba nihkes küll..

mh. vaata ka "Riidaja polka"

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

mina kuulsin salvestuselt

Isa tõi linnast härjakere,
ütles, tütar hüppa üle.