Võibolla pakub veel huvi või arutlust:

Tekkis vahepeal küsimus seoses tolle lauluga, mis on ka "labajalavalsside" sektsioonis:

[meestelaul.metsatoll.ee]

Alt Kaseküla Kase Mihkel,
alt Kaseküla Kase Mihkel.
Oli kiekim mies,
oli kiekim mies.
Jalas olid temal nahkpüksid,
jalas olid temal nahpüksid.
Puupöörad ees,
puupöörad ees.
Raudregi ja vask tallad,
raud regi ja vask tallad.
Nahknaelad sees,
nahknaelad sees.

Ilmselt seoses selle artikliga:
[elutark.delfi.ee]

Küsimus oli allikates.

Üldiselt on laulumotiiv muidugi mitmel pool tuntud, variantides mitmetes ka Muhus, nt:

Alt teo toa töö Mihkel
kõigi litsim mees,
tal luu regi ja puutallad,
nahk naelad sees.

RKM, Mgn. II 2652 b < Kingissepa raj., Lalli k., Tähvena t. [Muhu] - K. Salve < Eleena Mölder, 67 a. (1974). Lit: E. Tampere 1991.

Kõneall olev laul on:

Kaseküla laul - EKRK, Fon 105a, 27
Muhu, Simisti k. U. Oras 1983, Ludmilla Luht, s. 1908

Kekk, tuntud murdekaarti vaadates nii lääne-eestis kui Saaremaal, kekkima, tuntud Muhus. Ilmselt on mõtekas küsida mõne vanema muhulase käest, mida tema arvates see sõna tähendab ning kas ta kuulnud on, siis ehk saaks rohkem tõtt teada, kõike sõnu ju keeleteadlased pole jõudnud kirja panna kindlasti, seda on muudegi laulude puhul üldlevinult välja tulnud. Ent kohalikud veel teavad ning mäletavad..

[kivike.kirmus.ee]

See, kas on märgitud "mees", "mies", "ies" jne.. see rõõm jääb keeleteadlastele, millal on e pehmem või kõvem ning kuidas seda märkida täpselt.

[ylo.rehepapp.com]

[www.eki.ee]

vt: "kekk", Pöide nt. Võimalik, et laul on Hanila Kaseküla ning Pöide vaheline variant, ehk siis Muhu on sellejaoks täiesti paras paik..

[eki.ee]

Võib ju küll öelda, et teatud sõnu ei ole kuskil kohalikus keeles ent kui informant ehk laulja kunagi nõnda laulis või ütles, siis oleks ju jabur öelda, et "põle old". Ent arutlemisekoht on siin muidugi, hää kui on inimesi, kes mõtlevadki!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Lisaks: [keeleabi.eki.ee]



Tervitused Ikele!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Mida veel võiks arvata kiiruga..

Lugesin kunagi ühest tööst kus kirjeldati õpetamismetoodikat lastele, antud laul oli ka materjalis, kuidas siis visualiseeriti uhket Kaseküla meest kel oli kõige uhkem regi mis säras nagu kuld.
Labajalavalsi sõnad aga tihtipeale, eriti veel saartel, ütlevad paljude asjade kohta kenasti viltu väikese ümberütlemise või vimkaga. Suguelundid muutuvad karvamütsideks, kasuka käiseks, rippuvateks, kõvadeks ja karvasteks esemeteks jne.. toredad küla värvikad tegelased saavad päris pilkealuseks ja veel nõnda, et pilkealustel endilgi on suu kõrvuni..

antud laulu paralleele piiludes tundub samuti mulle, et laulu sattunu on pigem pilkealune; nt:


J. Liiv: Sellel olid sõnad ka:
%%
Vana Vaimõisa vahi Peeter,
kõige litsim mees,
kõnnib regi tal r#e#etallal,
nahknaelad sees.
%
Ma ei tea. Vana, vana laul. Väga vana. Vana kõrtsu raidu õieti.
%%

RKM, Mgn. II 1481 e < Haapsalu raj., Uue-Kasari kolh. Kesküla /Kirbla/ - I. Rüütel < Johannes Liiv, 60 a. (1968). Lit. E. Tampere 1988.

Pigem on Mihkel, olgu ta siis mis külast tahes, vaene sell, kellel on luuregi nahknaeltega ja puujalased all - kondid, nahk ja puukotad? "Litsim" siinjuures ei pruugi tähendada kerglasi elukombeid vaid lihtsalt santi. Või kuis teile tundub?

Puupöörad püksi ees satuvad samuti naerualuseks "Saunamees Antsu" ning "Meie Err" lauludes, samuti vanemates pilkelauludes:

E 7725/6 (4) < Ambla khk. - J. Ekemann < Mai Lingert (1893)
tüübinimed kontrollimata
Kolm aita
Laulud kodust ja lapsepõlvest
Noored mehed, ellad vennad,
Mis te tühja kiitelete
pag. 7726
Üle liiga oopelete,
Mis on teila rikastella?
Üks on aita õuessagi
See aita lina luista.
Mis on sealla aidassagi?
Üks on kerstu aidassagi,
Mis oli sealla kerstussagi?
Vanad püksid kerstussagi.
Mitu nuppu pükste eessa?
Üks oli nuppu pükste eessa.
Seegi puu pöörastagi
See oli teila rikastella.
Tule meile vennikene,
Tule meile vaatamaie,
Mis on meilla neidudella.
Kolm on aita õuessagi
Üks oli aita kulda harja,
Teine aita hõbeda harja,
Kolmas aita vaski harja.
Mis on aita kulda harja?
See on noorte neitsikeste.
Mis on aita hõbeda harja?
Seep on noorte naiste aita.
Mis on aita vaski harja?
Seep on noorte meeste aita.
Mis on meila neiu aidas?
Ait on täide kastisida
Kastid täide siidisida,
Kasti nurgad taalerida.
Mis on meila naiste aidas?
Ait on täida kerstusida,
Kerstud täide kangaida,
Nagid täide riideida.
Mis on meila meeste aidas?
Ait on täide salvesida,
Salved täida nisuda
Salve nurgad raksuvad rahada.


***

E 16859 (6) < Kroonlinn < Vaivara khk. - D. F. Roosipuu (1895)
uuem rahvalaul
Priiks saanud teo mehe õiskamine.
Ma olin enne mõisa mees
Puu pöör oli püksi ees,
Nüüd aga olen linna mees
Hõbe nööp mull püksi ees
Enne mina olin mõisa mees
Nina tahmas mulla sees
Nüüd olen lin̄a mees
Keik mull puhtad, mis mull ees.


***

EÜS IX 296/7 (46) < Tarvastu khk., Vana-Suislepi v., Vooru k. - Jaan Müür < Elts Kaigas, 45 a. (1912)
tüübinimed kontrollimata
Lauliku sõim
Laulud laulust
Kaasitused.
Mis sa laulad, lampi lõuga,
Mis sa kõõrutad, nõna kõver;
Sul ei ole häälta häste laulda,
Ega viisi veeretada.
Suu sul viltu viina pool,
Nõna kõver kõrtsi pool;
Suu sul soolika limaga,
Keele pera kesvi täis.
pag. 297
Istud kõrtsi ukse ees,
Puu pöör püksi ees,
Tati rida rinna ees.
Mine meie maie pääle,
Noorte meeste nurme pääle,
Sääl võta äkle häälesse,
Adra kurge kurgusse,
Reha varsi rinnusse,
Siis tule vastu laulemaie,
Laulemaie, luulemaie.


***

H II 17, 68 (78) < Märjamaa khk., Tolli m. - M. Siedermann (1889)
siirdevormiline laul
tüübinimed kontrollimata
Ants oli aus saunamees
Lüroeepilised laulud
Ants oli väike sauna mees
Saun oli suure laane sees
Undid karud käisid sees
Rebane sittus katusel
Antsu katus lagunes
Antsu malgad mädanesid
Ants läks mõisa kaevama
Seitse siga saani ees
Vana kult ta'l kutsariks
Piibu togi on ta'l suus
Sea sit tal togi sees
Tati rida rinde ees
Puu pöörad pükste ees
Laudi roikad lapi ees. -


jne..

teisalt nahkpüksid on muidugi jõukuse, isegi priiskava kentsaka jõukuse sümbol

[www.folklore.ee]

(vt ka "kirp aknast välja, nahkpüksid jalga)

aga pigem on need nahkpüksid võibolla hiljem tulnud nahknaelte asemel? nahkpükstes käima võib tähendada ka suisa alastust ent sel puhul jääks va pöörad ära..

"rikas" võib ka üle vindi keeratud pilge olla:

Vaat see on rikas mees, kellel on tatirida rinna ees, seitse siga tõlla ees, puupöör püksi ees.

[www.folklore.ee]

Kas nahknael võib olla raudnaela vaste? "Kõva kui raudnael"
[www.folklore.ee]


võib mõtiskella mõnel mõistlikumal kellaajal vist..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tsiteeri:

J. Liiv: Sellel olid sõnad ka:
%%
Vana Vaimõisa vahi Peeter,
kõige litsim mees,
kõnnib regi tal r#e#etallal,
nahknaelad sees.
%
Ma ei tea. Vana, vana laul. Väga vana. Vana kõrtsu raidu õieti.
%%

RKM, Mgn. II 1481 e < Haapsalu raj., Uue-Kasari kolh. Kesküla /Kirbla/ - I. Rüütel < Johannes Liiv, 60 a. (1968). Lit. E. Tampere 1988.

Märkus - see litereering on võssa litereeritud, kolmas värss on umbes: "puuregi tallu tallab". Enne litereeringuosa parandab mitut puhku Vaipere't Vaimõisaks ja tagasi.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"Kekk" on siiski Muhus tuntud olnud, oleks ka imelik, kui ei oleks - mõlemal pool saart on aga Muhus mitte, ei usu.

Vähemalt laulus:

H II 54, 505 (193) < Muhu khk., Igaküla, Uietoa t. - Hans Laipmann < Jüri Lipp, 72 a. (1896)

tüübinimed kontrollimata
Laisk ketraja
Töölaulud

Eit mind käskis e'etada,
Taat mind takku nokutada:
Ma läksi nurka ja nurisi,
Takutordiga torisi;
Sealt mind parssile konisi,
Sealt mina kella kõngutasi,
Kella varta vangutasi.
Neidisid alta kikitsid.
Mõni mõtles: rebase käppa,
Mõni: hullu hundi hända,
Või jänku jänese jalga -
See olli kekki kellike!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

H III 12, 585 (12) < (?) Tallinn, (?) Ambla khk. - J. Tannenthal (1893)
uuem rahvalaul
tüübinimed kontrollimata
Ants oli aus saunamees
Lüroeepilised laulud
Hans oli veike saunamees
Saun oli suure metsa sees
Hundid karud käisid sees
Rebane situs katukse peale.
Katus ära lagunes
Roovi ridva mädanes.
Siis sai Aans aus tuba.
Härra käskind Hansule
Oli käskind vallale:
"Koristage kotid kokku
Sõidame siis Illile"
Pärast ütleb naestele:
"Kus need naesed lapsed jäevad,
Sinna jäeb maailm ka."



Miskit olen poole kõrvaga kuulnud selle saunamehe looga olla, et kui kodund ära, siis käinud teised kuldid kodus tal müramas aga kas ta nii just oli seda ei tea, veel. Sihuke mõte, seda lugedes.

Parimat

Urmo, kuidas see nüüd algteemaga ühtib? Kui aga tahad teada rohkem saunamees Antsu laulust, soovitan Sul kindlasti lugeda Ülo Tedre vastavat artiklit raamatus "Eesti mees ja tema sugu". Sääl artiklis ei tooda küll veel vanimat üleskirjutust millegipärast, ent alati saab uurimusega edasi minna. Saunamees Ants oli ilmselt reaalselt eksisteerinud tegelane, kellega juhtunud loo põhitegevuslin käib mõisa viljavaraste, viljavoorimehe Antsu, kauba niisutajate (kaalu/ mahu kasv), Antsu karistamise ning põhisüüdlase väljaselgitamise ümber.

[www.folklore.ee]

Otsi ka www.folklore.ee/regilaul 1826 a. Pärnu khk. kirjapandud "Laul sauna mehest". Kui leiad miskit põnevat, võiksid ju uue teema algatada Saunamees Antsust.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ei algteemaga ei ühti, egas ma tahtnud teemat risustada siiski oli tunne, et võiks ju välja kirjutada mis lugedes keerlema hakkas.
Hea mõte, seda artiklit pole saanud lugeda.



Hääd

Parimat

Selles laulus pidavat olema nakknaelad

[www.eki.ee]

nakk : naki : nakki 'koonilise peaga nael; väike (sala)kinnituspulk;

ahaa!

Pigem siis saapatikk - murdesõnaraamatust:

nakk "<saapatikk varn vistrik
Jäm Khk Mus Kaa Krj Vll Jaa Pöi Muh Emm Käi Rid Mar Vig Kse Han Var Mih Tõs Khn Aud Pär PJg Tor Hää Saa JõeK Plt Pil Trv Hls Ran San Krl kaart

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

siin veel:
[www.folklore.ee]

[www.eki.ee]

Ehk see võib olla kunagi ka tähenduses "kõik". Kus on aga see "kõik" tähenduses nahk ja naelad - kus ja kuhu lüüakse nii nahk kui naelad (kasvõi puitnaelad või noodsamad nakknaelad) ja siis on "kõik mis vaja". Saapad-kingad/ nahaga ülelöödud ese (kilp nt.) Võiks ka olla ühepuupaat, ent kahtlen, kas nahka veega kokkupuutes kasutati..

Kui see on mingitsorti pilkelaul eputaja kohta, võib regi ja nahk/puutallad ka viidata äkki ülekantud tähenduses jalamehele - riided uhked aga korralikku sõidumasinat pole..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _