Hoi!

Võiks teha toreda päälehakkamise ja siia hunnikute viisi labajala-laule paisata.
Kui teab, kust pärit ja kui teab, määrane viis, võib ka üles susata.

..vaheldus ka uuemate laulude jadale.

teen ka algatust ja lisan siia tuntuid ja tundmatuid, mõni õige vürtsikas, aga noh.. ärge pange pahaks, olen kogunud põhiliselt meeste laule ikkagi..

siis: nooremad kui 18, kogu teksti lugemine on oma vastutusel.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

1

:,: King-kingupilli, käng-kängupilli, :,:
:,: näh-näh-näh, säh-säh-säh, :,:
säärluu, säärluu.
:,: Mis on sinu, see on minu, :,:
kena tupp ja riia vüö,
see on meitel mõlematel.

(Muhu)

2

:,: Alt Kaseküla Kase Mihkel :,:
:,: oli kekim mies. :,:
:,: Jalas olid temal nahkpüksid, :,:
:,: puupöörad ies. :,:
:,: Raudregi ja vasktallad, :,:
:,: nahknaelad sies. :,:

(Muhu)

3

Ilut-tilut-tilut-tips jalgadi,
Pun-lippadi, võinappadi.
Sigad sagad sagad sead lauta,
Ups lauta ja uks pulka.
Vat lupsadi, luusangadi,
Kõik nipsadi kuldkingadi.

(Muhu)

4

:,: Nüid algavad noodilood,
noodilood, noodilood.:,:
:,: Siit siiradi, läbi viiradi,
nahknaela, pahkpaela. :,:
Uh-tsah-tsa, lüö pilli,
kill-kolldi, tral-lilli,
Uh-tsah-tsa, pill üiab,
anda ääd mielt püiab.
:,: Poisid ja tütrukud,
tantsigem tuljakut. :,:

(Muhu)

5

Rongitants

Peened sõrmed lõid pilli,
kaval käsi lõi kannelt.
Mina ullu uskuma,
nõdra meelega nõtkuma,
läksi(n) tamme tantsima
ümarikult öörima
Pee puutus kuuske,
Tahm langes tanu peele
umbudu uie kuue peele
Kaste kaunis kapedile.
Uiht, uiht, uiht, tule meile,
meite eit tuleb oome teile!
Täna tantsime rootsi tantsi,
oome kahe kassi käpa tantsi,
viie viha lehe tantsi,
kuie kuivand kuuse tantsi.
Hiir hüppas ja kass kargas,
vana karu lõi trummi,
kerp aknast välja,
nahkpüksid jalga.
Olge terved tulemast
vaese rahva pulma!
Silku saite süia,
aput taari juua,
pika pütiga piima,
laia lakiga viina,
uie tölla tõrva,
vana ratta rasva.

(Mustjala)

6

Ai lipsu linnuksed,
Sel kukel kannuksed.
Kukulind oli kaasikus,
Laulurästas lepikus.
Siit-siiradi, paa-paaradi,
Nahk-pummadi, tibu-rulladi.
Ah suskadi, kanarasvadi,
Mats-kingadi, tuut-tuut!

(Kirbla khk.)

7

Limp-sumpadi suo Mihkel,
Mis sa muretsede mo mihkel.
Unt suo taga, ramp aa taga,
Siga see singub sepapaa taga.

(Muhu)

8

Eh tere Till, kus meie Lill,
Lill üle mäe, Tuudi poiste käe.
Ah-tsahkadi, maonahkadi,
Vana Kõrtsi-Kaie kõhunahk.
Vana nahkpüksi reis ja
vana kasuka käis ja
vana Aisapere võru ja
müts kuradi niru.

(Karuse khk.)

9

Tui-rui läks rukkise, rukkise, rukkise.
Mina teibaga järele, järele, järele.
Lõin tui-rui tuti pihta, tui-rui kukkus maha,
Sain ia raha, sain ia naha.

(Muhu)

10

Peretüdruk, peretüdruk pühkis tuba.
Ta leidis, ta leidis rebase saba.
See oli, see oli ilus ja kena,
see passis, see passis temale väga.

(Järva-Jaani)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

11

Ai tsuba luba, hea soe tuba
Mats puhu tuld, tuba pime juba

Hunt aia taga, sepapaja taga
Mats Maie taga, kivi vare taga
vana eit oli kalja tõrre taga
Teo Pert oli halli kivi taga

(Hiiumaa)

12

Üks ühe taga, teine teise taga
Mart Maril taga, kivi vare taga
hunt aia taga, saba aia vahel
vana koera kere, kesket [--]

(Saaremaa)

13

Oh Toru Jüri, võta Meie Mari
Sepa küla kari, see pea padi
üks tont oli kuuse otsas, teine karjanaise katusel

(Saaremaa)

14

Uht suht suba luba
Lutsu kala saba
Kalla Jüri naba
Lamba sitarada
Musta munni Mari
Kellakoti kari
Ani tutu kand
Võta jüri nuga
Lõika tükk türa
Pista perenaise persse
Heldeste kergeste
Seitse, kaheksa korda järjeste

(Tori)

11, 12, 13 kirjutatud üles Voldemar Lao käest

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

15

Üks ühe taga,
teine teise taga
Mart Mare taga,
kivi vare taga
tuul hoone taga,
vana rehe taga
meie tuhli tükid
puhas otsas, puhas otsas, puhas otsas
vana Mare jäi söömata, söömata, söömata
Mardil viis paari villapüksa
Marel kuus paari kurdus käisaid

(Hilja Laev, khk?)


16

Ai siu säu
sea pea luu
[--] vill, juba jalad all
Liiste lippu kand
Krumma koera händ
Vana Tooma Mare
Tema Mari vare
Vana küla Kärst
Külakonna sahk
vana Krumma Krõõt
Lörimetsa vaht
Vana hame Ann
Tema podi kann
Pölvest saadik pöll
Küüdu kuue all
Ai-tsuba-luba
Lutsu kala saba
Mis soe tuba
Katsu Anne naba
Kaitse oma kari
Vana sea kari
Vana Lutsu Jüri
Musta putso Mari

(Hiiumaa)

17

Ai tusba luba, lükka rege taga
Juku puhu tuld, juba Liisul taga
Ai tsuba luba, Lutsu kala saba
Pealt topi kogu [kokku], alt lase ligi
Naga vastu pragu, türa põiki magu
Tõsta küütu ja lase lüülu

(ka Hiiumaa?)

18

Kuule Liisukene, vaata miisukene
pilu pisukene, raha raasukene
kui ei mahu taha, ei ma maksa raha
eks me saame näha, heida sina maha
lase upakile, neljakäpakile
siis küljekile, pärast seljakile
mina ise ajan neljatöllakile
võtan püksist, ajan taha oma vile

(?)

19

Oh Toru Juri, võta meie Mari
Seljaküla kari, vana seasari
hapu taari [--] ree pea padi
Üks tont oli kuuse otsas
teine karjanaise katusel

(?)

20

Vana Lelu Peeter Kõpu külas
kõige toekam mees
ja vana Rõhu Juhani puurattad
kesk küla sees

(?)

21

Vana Vaimõisa vahe Peeter
kõige litsim mees
Nahk lapid ja puu pöörad
olid temal ees

(Aliide Jansen)

22

Alt sauna vana Luik Mihkel
kõige litsim mees
temal käis aga nahkpükstel
puu pöörad ees

(P.Puusepp)

23

Vana Emmaste küla Säin Peeter
kõige litsim [targem] mees
teeb Siimu Jaagul kangastelgi
sealauda sees

(Voldemar Lao, Tarvastu)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

24

Isa ernes ja ema kaeras
ja tütar türa pidi oa aedas
savi irr irr, savi urr urr,
tibu perse tegi kirr körr körr
sinul puts kui toober lai
ja minul türa nagu marra vai
savi irr irr..
vihma uss oli surnu aedas
ja putsi kondid olid rangiks kaelas
savi irr irr..
unt nikkus kurge
ja kure kael oli sirge
savi irr irr..
undi munn oli mure sees
sest kure vitt oli selle sees
savi irr irr..
tüdruk kukkus eila vette
ja karva tutt läks putsu ette
savi irr irr..
ise ahju peal ja kivi köhu peal
eit kerisel ja kell kaelas
savi irr irr..
Unt hulo taga, munn [--] taga
Mats Mare taga, kivi vare taga
savi irr irr..
Siga nikkus ja silm vilkus
koer kargas ja kell kölkus
savi irr irr..
vana Söru isa kukk nikkus
ja meie teo Reino titt sittus
savi irr irr..
kukk nikkus ja saba rippus
ja pool tilli oli kana pippus
savi irr irr..
löö lusti ja luu püsti
meie [--] poisil vai püsti
savi irr irr..
väike vitt aga palju karvu
tehti sakstel hambaharju
savi irr irr..
tüdruk röökis saksa köökis
kui kokk tema läbi tääkis
savi irr irr..

(Saaremaa?)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

25

Kurat Koogi kõrtsi reie otsas
teine tidi-vidi küüni otsas
kolmas Käsivere kivi otsas
keera ümber teisepidi

26

Jäin Jaaku ja metsa kooku
pudrul oli pütt, koogil oli kott
:,;meie vanaeidel varrud:,;

27

Issetru Irmetu
las neiu sei järmetu
sant Mart oli sahver ja
Karja Päärn oli tohver

(Vassili Okk, Hageri)

28

Vana Siimu Jüri
tema vikat oli nüri
ei võtnud rohtu
ainult kasetohtu
Mei koera nimi Oto
oli must kui kotu
läks Lehtmetsa lattu
tegi tuhat pattu
[Kitse] Tilga-Pendli Ingel
külapoiste kringel
triivis tükki "maada"
Ingli sisse a'ada
Tilga kambri nurgal
poisid suurel hulgal
pidasid seal aru
Kampo poiss sai säru

(Priidu Tänava, Pühalepa)

29

Uht-saht-sa, Uht-saht-sa
Püksata, mütsata
viis vaati vitsata
kuus pütti kaaneta
võipütt oli vitsata
kilepütt oli kaaneta

(Tori)

30

Uit-tuit-tuit-tull ja
kus mede lull ja
üle vesske mäe ja
Küla poste käe ja

(Tori)

31

Mede eit läks eina ja
pani sarved seina ja
mede taat läks tarna ja
pani püksid varna ja

(Tori)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

32

:,:Kuda iidlane maha kukkus,
nöndap saarlane tagant töukas ja:,:
:,:Kuda saarlane tagant töukas,
nöndap iidlane maha kukkus ja:,:

(Saaremaa?)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Emumäelt:
(kas need nüüd kõik on labajalad, ütleb mõni targem)

tiitut tiitut Tiiu'ga reied
karu oli kiskund Kaie reied
unt oli Anne ammustand
ja karu oli Kaie kannustand

Tiiu tie pial ja Viiu vie pial
ja Kadri käib aga kell kaelas
meie Mari tahab teda tagant tõsta
kahe tule argiga

mul oli rikas ristiisa
kinkis mulle kirju kitse
kits läks metsa "köki - mää"
varsti oli tema undi käe
unt sai kitse mina sain krapi
ma panin krapi naise kaela
sest naine oli kange tukkuma
aga krapp oli kange plaukuma

tuut tuut tuut tule meile
meie eit tuleb homme teile
toob pika pudeliga aput piima
suure pätsikese sooja leiba

tuut tuut tuut turu Mari õpetas
võta kaks siku sarve
pane mua sisse
vett täis
kuhu mustad murusipelgad
sisse lähevad
sial on kõikse parem laada ase

Kukk nikkus ja saba rippus
ja pool munni oli kanal vittus.
Kaks naist panid käed risti -
kuidas munn küll seisab püsti?

noh, kui juba sinnapoole minna, siis:

Taacittus, Coperniccus
pool päeva oli pilvittus.

J. X-us
potil istus
p'st kiskus
katekismust

(koolinoorerahva luule)



Muudetud 1 korda. Aeg: 09.07.08 09:45 kasutaja: Timo poolt.

vana hea:

41

Hiir hüppas ja
kass kargas ja
vana karu lõi trummi
(lõi trummi lõhki
sai vaevast lahti)
kirp aknast välja ja
nahkpüksid jalga

**

42

Hiir hüppas
kass kargas
kerp aknast väl'a
nahkpüksid jalga
tulge kokku pulmarahvas
minu pruut on ära surnud,
kulla-hõbedaga teine võetud

(Mari Kukk, Rakvere)

ja parodeeritud variant:

43

Ii rüüpas, jagas-kargas
va naga Ru leid-rummi
leid-rummi lõhki,
said va Eevast lahti.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

44

Kivikelder ja maamölder
tahtsid ümber minna ja
sage irr-irr, sage urr-urr
sage kriba-kraba kriuh-krauh-krauh

(Madli Sõster, Rakvere)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

45

Tere tibukene kõbujalakene
hella suukene puusaluukene
meie Marikene masajalakene
meie Marikene mine metsa
mine metsa ja too raagu
too raagu ja tee luuda
jäta ladva linnu laulda
pääsukesel peale minna
lõukesel lõõritada
käul kullal kukutada
muul linnul muidu laulda!

(Mai Raam, Rakvere)

46

Tere ibu-ibu, tere abu-abu,
tere värske väimees,
Madis oli vair, Madis oli vait,
ih-ih-ih til-til
Else helmed ja hõbeda kingad
Kuru kubja naise suured kullad
Else helmed ja hõbeda kingad ja
Kuru kubja naise suured kullad

(Pauline Vunderlich, Rakvere)

47

Paslusti paari
minu perenaine Mari
pani kapsaleent keema
tõi sealiha sisse
ise sõi pekki
ei mulle and mekki

48

viis vaati vitsata
kuus kannu kaaneta
meie perenaine põlleta

(Mai Aavik, Rakvere)

49

Kate pite pite kassi näu näu
kana kõht tegi kõrr kõrr
sabri err err sabri ärr ärr
sabri kiivadi kriuh krauh

(Liisu Kulp, Rakvere)

50

Oit-toit-toit toimes ja
kõik asi oli korras ja
vaim tiumies väljas ja
kott korrapärast kaasas
kook korrapärast kotis ja
kook korrapärast kotis

(Elisabet Vari, Rakvere)

51

Pill hüppas pinu taga
toru hüüdis toa taga
noorik nuttis nurga taga
peiu särk oli pesemata
teine kinnas tegemata
jookse jookse Jossikene
pane puida mulgu peale
ehk ma villuda venitan
ja siis katsun kapukaida

(Mari Neimann, Rakvere)

52

Uht-sah-tsah, uh tsah-tsah
viis vaati oli vitsata,
vana kapp oli kaaneta,
perenaine oli põlleta
vana ämber oli sangata
vana pada oli põhjata

(Joonas Luuk, Rakvere)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kuna sa oled laulude algupära täpsustanud, siis need Emumäe lood on 1961/2. aastal Otilie Kõiva ja Ingrid Rüütel Rakkes salvestanud Simuna kihelkonna Salla valla Kadiküla Andrese talu mehelt 64 aastaselt Viirmanni Villemilt. (Viirman ehk Viirmaa on sealkandis väga levinud perenimi.)
Mina sain need Tartust Kirjandusmuuseumist.

H II 16, 650 (19) < Keila khk. - Hans Melles (1889 ) rl/ul/tl
Singsongati Soo Mihkel,
Mis muretsed mo Mihkel.
Ärja ikkepuu, lehma lükepuu
Teil kaurad, meil naurad.
Kõigil külal oli keet kapsaid.
Siga aja taga,
Sepapaja taga,
Vanamoor kerisel,
Kell kõhu peal
Taat nurkas
Nui õlal.
Eit metskits, taat tubatäkk,
Tütar kambrikass, sulane suitsetkas*1,
Tüdruk tükitegija.
*1 sõna lõpp köite serva all

H II 16, 649/50 (18) < Keila khk. - Hans Melles (1889 ) Hiir hüppas rl/ul/tl
Hiir üppas ja kass kargas
Vana karu lõi trummi.
Kerp aknast välja,
pag. 650
Nahkpiksid jalga,
Istus alli selga,
Läks külasse kosja.
Aga küla väravad väätis
Ja uksed aakis,
Võti vanamoori taskus.

[haldjas.folklore.ee]

Tuleb välja, et minusugune majanduspõgenike järglane võib leida pulle laule ka oma praegusest kodukandist, mida seni pidasin rohkem kadakasakste pärusmaaks.

Tegelikult ütleb ka see vanamees ise, et:
"H II 16, 607/9 < Keila khk. - Hans Melles (1889 ) kiri
Austud ärra dr. Hurt!

Suure igatsusega olen teie igakordse aruande läbi lugenud, lootes kas ehk koa Keila kihelkonnast kedagi teie vanavara aita, aea-amma eest igaveseks aeaks varjule panna, on soadetud. Aga asjata! Viimsest aruandest leidsin küll koa kedagi, keda üks siin ligidal ja ses kihelgondas elaja A. Pallasma soatnud oli, aga seegi Muhu murdest. Sellepärast kartes, et ehk Keila kihelgond viimati aealoo tähtsusest ooletuse pärast ilma ei peaks jääma, viskan vikati varna ning võtan sule kätte, et oma püha kohot täitma isamoad ja esivanemate vaimuvarandust möödaniku sülest ning unustuse õlmast peastma. Suuremat asja pag. 608 ei ole mul küll mitte pakkuda, aga üht väikest pildikest siitsest keelemurrdest võib ehk sest pakutud anndest omiti soada. Ma katsun küll võimalikult siinses rahvakeeles kirjutada, aga siiski, et mol kirjakeel änam arjunud on, on mol kartus, et ehk palju vigasi teen. Aga pole viga, katsun omiti! Olen küll teiste sulest paremad oodand, aga ootus soab otsa ja kannatus lõpeb ära ning murretekogu ei leia änam kohta. Sellepärast, käsi adra külgi ja akka tööle!

Vanadest moodidest on ülemal nimetud kihelkond kaunis kehva, sest et aritud rahva kombed pidudel ja pulmade peal ikka änam ja änam pärdiklikult pruugiks saavad, kelle eest vanad isaisade moodid ning rahvalaulud põgenema ja neile moad andma peavad. Änam rahvakom- pag. 609 beid, kui jootudel, tuleb tähtpäävadel ette iseäranis uueoasta, vastlapääval, mihklipääval, mardipääval, kadrinapääval ja jõulu. Rahvausku s. o. äbausku on siin vanainimeste seas küllalt. Vanusõnu niisamuti. Kõige änam on aga vanu juttusi, keda siin "vanaviisi juttudeks" üütakse.


H II 16, 653/4 < Keila khk. - Hans Melles (1889 ) kiri
Austatud doktori ärra!

Sellega saadan oma väikse vanavara korjanduse ära. Teie panete kahklemata muidugi imeks, kui selle korjanduse akatust tähäle panete, sest seal seisab sõna "vikat", nimetatud, mis sel aeal tööriistaks pag. 654 kääs oli, kui ma oma vanavarakorjandust algasin ja nüüd ei ole see aeg änam ka mitte kaugel. Mõlemad jutud katsusin ma kuhases rahvakeeles üles tähändada. Teie leiate kül mõnes kohas kord "koa, soama, soatma" j.n.e. kord "kaa, saama, saatma" kirjutadud olevat, mis siin pool mõlemad pruugitavad on. Niipalju on siin tähändada, et üsna vanad inimesed "kaa" asemel "koa" j.n.e. selgest ütlevad. - Laulud on änamest Vääna vallast pärit paar laulu on ka Joalt ja nõnnasama pal´lu Humalust. Kui aeg jätkab, ehk saadan siis veel. Lõpeks sooviksin veel, et ka suures Keila kihelkondas vanavara allikad avatataks ja vana kannel kõlisema pandaks.

Austades Hans Melles, Kooliõpetaja Joal."

Tervitused kõigile tuttavatele Mellestele!

Ei ole jälle peris kindel, et kõik labajalad on, aga midagi sinnapoole.

H II 2, 660 (815) < Hageri khk., Kirnu k. - M. Ostrow & O. Kallas <
Natalie Baumann, 64 a.
(1889 ) tl/rl
Tantsulugu

Turu tuikene, meie Maiakene
Kulla Lienukene, Koordi Lienukene
Asja said sina, asja sain mina,
Asja saime me mõlemad.

H II 2, 661 (817) < Hageri khk., Kirnu k. - M. Ostrow & O. Kallas <
Natalie Baumann, 64 a.
(1889 ) tl/rl
Tantsu lugu

Ükskord oli ullu
Sie oli mullu
Läksin külasse kosja
Küla uksed olid lukkus
Kõik väravad olid väetis
Pruut magas kambris
Võti vanamoori taskus.

H II 2, 666 (822) < Hageri khk., Kirnu k. - M. Ostrow & O. Kallas <
Natalie Baumann, 64 a.
(1889 ) Neiu sõrmehaav rl/mngl
Mäng

Piits piile piits piile
Ele vitsa marja ja oksa
Kes sie eile sõrme lõikas
Et sie Lienu neitsikene
Kes sie mähkis tema sõrme
Et sie Juan aga poisikene
Tema mähkis Lienu sõrme
Kaelast võttis kaelast võttis kaela rätte
Vöölt võttis vöölt võttis vöö paela
Sidus kinni sidus kinni sirje ja särje
Mähkis kinni mähkis kinni mürje ja märje.

H II 2, 669 (826) < Hageri khk., Kirnu k. - M. Ostrow & O. Kallas <
Tiiu Küttwärk, 55 a.
(1889 ) Lori rl/ul/tl
Kui keegi tõise käest leiba palub, siis räägib ta järgmised sõnad:
Ut ut urva
Kanarpiku sarve
Võerad veiksed hangussarved
Kiimelkoogud kaamirauad
Alt oli Mardi libika liugu
Libika liugu, vilika tõugu
Tere tints ja parmu pints
Üle raja räime Mihkel
Sigadi-sagadi sauna Mihkel
Okaspuid ja ämma luid
Pässu pea jalad kõverad
Suu sul nõlpi nina tõlpi
Alumine mokk sul pikk
Siegi lieme limpsimine
Kabustate koristamine

H II 2, 669 (827) < Hageri khk., Kirnu k. - M. Ostrow & O. Kallas <
Tiiu Küttwärk, 55 a.
(1889 ) Lori rl/ll
Sekssamaks otstarbeks kui möödaläinud number.
Utin tatin tagaraga magaraga
Viidur väädur jännis tippu
Jännis tippu jällis koppi
Sügeline pügeline pookis suitsi
Ühte kahte liedu laadu
Kommadieri taari jalga
Lipsu kulda känsa vänsa
Paabalutsi palli paela

Järgnevate laulude labjalgsus on taas kaheldav, aga ikkagi:

[haldjas.folklore.ee]

H I 4, 171 (30) < Harju-Madise khk. - G. J. Treumann (1876 ) rl/ul/tl
Ükskord oli hullu
See oli mullu
Läksin Kloostre kosja
Kõik uksed olid lukkus
Kõik aknad haakis
Kõik väravad vaatis
Tütar kambris kappis
Võti vanamoori taskus
Tasku vanamoori pää all
Pää all ja padja all.

[haldjas.folklore.ee]

H I 4, 171 (33) < Harju-Madise khk. - G. J. Treumann (1876 ) rl/ul
Aidut-taidut takka pääle
Eks minu hall ei hakka pääle
Soost ja rabast rämpa pääle
Aru küünest heinu pääle
Laanest laia lehta pääle.

Torupilli labajalavalts, laulnud Ruudolf Tisler, Keina khk.

Luste lipu kand
Krumma koera händ
Vana Tõnu Mari
tema maki vare
Vana Kure Kersti
Külakonna sahk
Vana Krumma Kreet
Leerimetsa vaht
Vana Haaba Ann
Tema podi kann
Põlvestsaadik põll
Küüdu kuue all
Ait siratsuu
Sea pealuu
Iit idi rill
juba jalad all
Musta Miku Mari
Vana Uulu Jüri
Vana sea sari
Kaitse oma kari
Eest ee pääle
ree pää pääle
Vana hobu kroni
teed mööda roni
Vana pomm Peet
Tema jäme magu
Vana Toigu Toomas
tema kondi magu

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

ku aus olla, sis aas sie kuoliÕpetaja sial kua oma kiele poliitikad ja kijrutas uopis ninDa:

H II 16, 653/4 < Keila khk. - Hans Melles (1889) kiri

Auusdadud dokdori Ärra!

Sellega saadan oma väikse vanavara gorjanduse ära. Deie banete gahglematta muidugi imeks, gui selle gorjanduse akatust dähäle banete, sest seaal seisab sõna "vikat", nimetatud, mis sel aeal dööriisdaks gääs oli, kui ma oma vanavara gorjandust allgasin ja nüüd ei ole see aeeg änam gaa mitte gauugel. Mõlemad jutud gattsusin ma guhases rahhva geeles üles dähändada. Deie leiate gül mõnes gohas gorrd "goa, soaama, soaatma" j.n.e. gorrd "gaa, sāama, sāatma" girjutadud olevat, mis siin bool mõlemad bruugitavad on. Niiballju on siin dähändada, et üsna vanad inimesed "gaa" asemel "goa" j.n.e. selgest ütlevad. - Laulud on änamest Vääna vallast bärit; baar lauulu on gaa Joalt ja nõnna=sama ba´llu Humalust. Gui aeeg jätgab, ehg saadan siis veel. Lõpeks sooviksin veel, et gaa suures Keila gihelgonndas vanavara allikad avatataks ja vana gannel gõlisema banndaks.

Auusdades Hans Melles, Kooliõpetaja Joal.

H II 16, 651 (20) < Keila khk. - Hans Melles (1889) rl/ul/tl

XVI. laulu lisa.
Pulmalesi olid veel:

Gurrg oli gulldse saabasdega
Varrblane vas̄ke rijetega -
Pia gin̄ni beiuboiss,
Meie bruudil bissi äda.
Gõige dee olid dilgad daga,
Üle soo oli sohin daga,
Juba jooseb sorinal.
Iduridurit ja bruudi vit,
See oli sit ja ei bidand vet.
Beimel bahad bulmalised:
Naad seaadsid bingi bikali,
Naad seaadsid sängi sõrvakille,
Et minu auuk oli irvakile.

varulven kirjutas:
-------------------------------------------------------

> Ai lipsu linnuksed,
> Sel kukel kannuksed.
> Kukulind oli kaasikus,
> Laulurästas lepikus.
> Siit-siiradi, paa-paaradi,
> Nahk-pummadi, tibu-rulladi.
> Ah suskadi, kanarasvadi,
> Mats-kingadi, tuut-tuut!
>
> (Kirbla khk.)


ja tsenseerimata versioon, sama paik, sama laul:


Ai lipsu, linnuksed,
sel kukel(e) kannuksed,
Ai lipsu, linnuksed,
sel kukel kannuksed,
kukulind oli kaasikus,
lauluräästas lepikus.
Tsit-tsiiradi, pap-paabadi,
nahktrummadi tiburulladi,
at suskadi, kanapaskadi,
nahkkingadi tuu-truut

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

EÜS VI 38 (55) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Imed Toropilli lugu. (tants)
Ai sõidi tükku Türgümaada
natukese Narvamaada
Ka poolõ päiva Poolamaada
veidikese vennemaada
Muuda laula mull ei olõ,
muuda meelta ma ei mõista,
muud kui seda samma
Ma olõ nännü mittu imeht
Mittu nalja naarulista
Ei olõ nännü seda lugu
Mida näije naha külahn:
Mehe olli merihära,
Naise narva hõhvakõsõ,
Latsõ laia maoga.
Sääl tütrük tükke tükkü pääle
Poisi maadli põlvikalla
Ma aga astõ aia pääle
Astõ aia vitsa pääle.
Pini haugi persipäidi,
Tsiga sittõ sibulid
Lammas laikkiu pliinikesi.

Seda laulu lauldakse ka harmoonika mängul ühes kes oskavad sõnu ja lisavad sõnadeks juure mis aga suhu juhtub, kuni sõnad lõpevad, aetakse ainult joru: "ai, rai, rai, rai rai trai rai raa jne." Kuni laulja väsib ja pillid ikka edasi mängivad. lisatud noot

Kairi kirjutas:
-------------------------------------------------------
> EÜS VI 38 (55) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909)
/../
> lisatud noot


Lisame siis noodi:

[www.folklore.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

EÜS II 855/8 (2) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kiduspe k., Saralde t. - P. Süda & G. Lauri < Thoomas Põllu, 40 a. (1905)
labajalalaul
Kosjalugu.
Krants haukus õues
Külapoiss tuli meile.
"Ehk oli vahest asja?
Ehk tulid meile kosja?"
Tuli tuppa, müts silmis,
Tegi juttu Annest.
Läks nurka, habe itsis...
Pole kosilast kussel1
Vaata vett ja pese silmad,
Aja kulmud kortsu!
Loo niiti ja koo sukka,
Siis saab su'st naene.
Siis saab su'st naene,
Just kui mõni teine.
Tuleb külast ämmaeit
Toob tite saab lapse.
Pane talle nimi, Ann! -
Mis tal' sest viga on?
Ta'st saab üks naene,
Nii kui mõni teine! -
Ära naera naesemeest!
Naesemehel on mitu muret:
Laps kätkis kiiguta,
Naene kaendlas kaisuta.
Läksin ükskord kosja,
Läksin väravast välja.
Kop, kop, kop, Kopli,
Sealt ninapidi niiti,
Üle aia heinamaasse,
Tagaõue tänavasse.
Sealt karates kambri,
Pruudi juure sängi. -
x x x
Tuss, päss päss, tuss, päss päss,
Ühe pae pealt teise pae peale,
Viimaks lammaste lauda lae peale.
Lagi sisse ja lammas lõhki.
Tänu Jumalale, kes talle hoidis.
Talle elupäevad hakkavad...
Talle elupäevad hakkavad,
Vanalambal lõppevad. -
x x x
Ai jüga jüga, lüka rege taga! -
Peeter lükkab küll, perse pikal taga ...
Pill hüüab pisikeste.
Jalad tantsivad tasakeste.
Sead sinepis, kanad kanepis,
Sead Siimu Liisu taaritõrdes
Miina tule, tule turriga
Ema tuleb ahjuroobiga. -
x x x
Krimpsihkadi, krampsahkadi,
Tule ii Kreedu mei' Mart, Mart!
Üks ühe taga, teine teise taga
Kubja Mare taga, kivivare taga.
Hunt aia taga, raibe rea taga
Kriip, kriip kriba, kraap, kraap kraba.
Hiidlase ihu, saarlase saba
Muhulase munn tartlase taga. -
Ees tantsis hiidlane,
Taga tantsis tartlane,
Vahel väsin'd võmblane
Keskel kena soomlane.
Adiriitas, kiiskambas
Ellariitas puss seerkambas
Anna pisi kuti minule,
Mina sepist sinule
Tinatupp ja tölpnuga,
Piirupläts ja pussnuga,
Kiri kiis ja karust käpad...
Kutis ja Korell,
Naaskel ja Samuel.
Meil tapeti üks oinas ää. -
See pole küll tapet'...
Aga see ikka tapeta. -
Mei' isal hea soolakäi.
Ega tema seda ära müü
Kana pers' oli soola tüü
Kukk sinna pihta lõi
Kana karjus: "ai ai"! -
1 (kusagil)
vt. v. 2

Kui August Pulst (vanavara ja pärimusmuusika koguja ning rahvakultuuri populariseerija) 1922 aastal otsis külapillimehi ning -lauljaid oma korraldatavale rahvamuusika eeskavale, painas teda idee kasutada eeskavas ühe kihelkonna rahvamuusikuid. Kuna kõige populaarsem tolleagne rahvapillimees - kuulus Torupilli Juss, elas Hiiumaal, saatis hr. Pulst saadiku J. Jansi Hiiumaale enam muusikuid otsima. Viimane tõi aga Hiiust mitterahuldavaid sõnumeid. Ta väitis, et Hiiumaal laulavad ainult mehed: “On vaenulikke laule baptistide kohta. Emmastes laulsid mehed “torupilli tükka”, loralaule, isegi väga “soolaseid”. Leidnud ka teravmõttelisi nende hulgas, alliteratsioonis labajalavalsi viisidele jne.” J.Jans lõpetab oma aruande, et Hiiust pole kedagi tuua peale Torupilli Jussi. Samuti näitavat see, et kui Hiiu saarel töötanud teised muinasvara kogujad leidsid ainult ühe sobiva külamuusiku eeskavas esinemiseks, kelleks osutus Torupilli Juss, siis olid nemadki oma töö selles osas asjalikult läbi viinud.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

isegi tänapäeval arhiivi kuulates tuleb selle hinnanguga nõustuda. kardetavasti on see seotud just nimetatud vaenulike tegelastega