Kas selle laulul on ka mingi lugu? st. ööbik ära laula sa minu akna all, Meelika Hainsoo laulab nt.

Jõudu! Ning tänud huvi tundmast.

"Lemmiklaulud 6" 1940:

Ööbik ära laula

Ööbik ära laula
minu akna all
mine parem laula
minu kallimal

kanna tervitusi
kaugelt temale
ütle, et need saatis
talle kallike

kallike kaugel
ütle ta ihkab sind
igavest tuksub
sulle tema rind

sõua üle mere
üle metsade
hüüa ööbik sinna
kus mul kallike

küsi, ööbik küsi
kui vast nutab ta
ütle väike neiu
keda leinad sa

Laula, ööbik laula
õitsva õnne aast
õrnast suve ilust
kenast kallimast

Ööbik ära laula
minu akna all
mine parem laula
minu kallimal

**

Ööpik ära laula

Ööpik ära laula
minu akna all
mine parem laula
minu kallimal

lenda üle mere
üle metsade
lenda ööpik sinna
kus mu kallike

kanna tervitusi
kaugelt temale
ütle, et neid saatis
talle kallike

küsi, ööbik küsi
kui vast nutab ta
ütle: väike neiu
mida leinad sa?

kallike(ne - taaralaste ll*) kaugel
oh ta ihkab sind
igaveste tuksub
sulle tema rind

Laula, ööbik laula
õitsva armu aast
õrnast suveilust
kenast kallimast

Ööpik ära laula
minu akna all
mine, laula wõõrsil
minu kallimal

Neidude laulik 1912 ja Taaralaste Lustilaulik 1908

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Laul jõudis meile tõenäoliselt Vene-Jaapani sõja ajal 1904-1905, võimalik, et viisilähe mõjutatuna omakorda mingist teisest laulust.

Varaseimat vene plaadistust üldviisist saab kuulata siit:



[a-pesni.org]

***



***

Teksti tõlkija/luuletaja/valmistaja aga on aga teadmata vähemalt mulle. Teema on ka kaunis stereotüüpne (vt. nt. [www.russian-records.com] ) ning isegi kui leiduks pea täpne muukeelne koopia ei oleks kindel, kes kelle pealt võttis mõtte/värsi jne..
Võib olla vabalt, et luuletus on ilmunud mõnes nädala/kuulehes/kalendris ning siis pandud sobivusel viis juurde.

Tähele võib panna seda, et sõnad ei lähe täpselt viisipeale, laulu peab hakkama fraashaaval laulma, jättes vahele pause. Mis võib viidata sellele, et tekst pole sündinud kohe viisi peale ega vastupidi. Usun, et need on kaks eri asja kokkupandud.

Võib võrrelda teist teksi, olgu ta ka siis siin, mis on kindlasti tehtud tolle viisi peale:

Mu süda tuksub sulle,
sa väikene Pärnu linn,
:,: kus sees minu õnn oli varjul,
mis lapsepõlves jäi. :,:

Ma nuttes õhkan ja kaeban
ja käsi sirutan.
Ei tule päästjat mulle,
kes vangist päästaks mind.

Mul sai täna täis kolm aastat
siin raudus kõndides.
Kõin käed kord omal pähe,
pool pead mul paljaks jäi.*

Mind saadetaks veel kohtu,
mis ütleb süda sees -
näen valetunnistajaid,
seal seismas kohtu ees.

Seal näen mina oma armsat -
nii valge-kahvatu,
kui surmavari seisab,
üks valge õis tal käes.

Ta hüüab minu nime:
"Minu armas peiuke,
meil armastus on murtud,
ja süda lõhkeb sees.

Oh oleksid mul tiivad
sinu juurde lennata,
sest ilma südameta
on raske elada.

Ja ilma lootuseta
ei või ma armasta.
Jään leinama ma kurvalt,
su järel ootama.

"Oma südame ma saadan
sul kaasa reisima!"
Ma püüdsin teda veel tröösti'
ja ütlesin siis tal:

"Oh ära karda sellest,
mis juhtund eluteel,
kui on, et õnn veel õitseb
ja priius jälle käes.

Siis unustan kõik vaeva
oma neiu rinna naal.
Veel ükskord saan teid näha,
kui kord mina koju saan."


* Teine variant: "lõin käekesi pähe, pool pead mul paljas ka" - ilmselt vihje tolleaegsele kombele sunnitöölistel pool pead paljaks ajada. Vt nt: [photochronograph.ru]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _