Ma isiklikult kahtleks selles vanas eestiaegsuses, ent selgub, et 1971 on salvestatud selline laul, helifaili saab kätte Kirjandusmuuseumist:
Kord kõndisin õitsva aasa peal,
üht imeilust neidu nägin seal,
ta noppis lilled õitsva aasa pealt,
ja punus pärga sinililledest.
Ma teretasin teda viisakalt,
ja laususin ta naerva pilgu all,
sest ära usu, mis ta rääkis mul
sest muidu närtsib sinu sinilill.
Me kahekesi maha istsime,
ja mahedasti juttu vestsime,
sest ära usu mis ta räägib sul,
sest muidu närtsib sinu sinilill.
RKM, Mgn. II 2196 f < Otepää, Otepää l. - V. Mandel < Jaan Loimu, 67 a. (1971). Lit.: E. Tampere 1991.
***
Võrdluseks:
[
www.cfe.ee]
Sinilill
Ma kõndisin kord halja aasa peal
üht imekaunist neidu nägin seal.
Ta noppis lilli imeilusaid
ja punus pärga sinililledest.
Siis teretasin teda viisakalt
ja kostsin talle õrna häälega.
Ei säärast lille teist ei leia ma
kui sinus peidus olev sinilill.
Me põõsa alla maha istsime
ja lõbusasti juttu vestsime.
Ta peake puhkas minu rinna naal
ja tema sinilille murdsin ma.
Kolmveerand aastat möödund sellest aast
ja asi ununenud oli taas.
kui aga äkki üllatati mind
mul koju toodi väike sinilill.
Seepärast armsad sõbrad ütlen ma,
te ärge laske juhust mööduda,
kui vahel murdub murdub väike lill,
siis on see ikka väike sinilill.
***
[
sasslantis.ee]
Kord kõndisin ma halja aasa peal,
üht imekaunist neidu nägin seal.
Ta noppis lilli imeilusaid
ja punus pärga sinililledest.
Ma teretasin teda viisakalt
ja kostsin talle õrna häälega:
Ei sellist lille teist ei leia ma,
kui sinus peidus olev sinilill!
Me põõsa alla maha istsime
ja magusasti juttu vestsime.
Ta peake puhkas minu rinna naal
ja tema sinilille murdsin ma.
Kolmveerand aastat möödund sellest aast
ja asi ununenud oli taas.
Kui ühel päeval üllatati mind
mul koju toodi väike piripill.
Seepärast, armsad sõbrad, ütlen ma,
te ärge laske juhust mööduda.
Kui kuskil murdub, murdub mõni lill
siis on see ikka väike sinilill.
***
Viisituvastus ei andnud erilisi tulemusi, tõenäoliselt on tegu eesti oma autorilauluga või siis on meloodia piisavalt "uus", võimalik, et ka mingi välismaa omaaegse ansambli poplaulu tõlge/töötlus. Võibolla Elgula Jansa oskaks öelda.
***
Kandlel võib 83-damast aastast lugu kuulata siin:
[
arhiiv.err.ee]
***
Motiivi, mis on kaunis stereotüüpne, et sinilill (ehk siis tõenäoliselt pigem meelespea, sakslastel rukkilill) on süütuse sümbol, mida annab piltlikult noppida, on kasutanud luuletajatest Marie Heiberg üsna mitut puhku, nt:
Sinilill
Üks suini hääbuv lilleke
wõis armastuseks asja anda.
Muu on kõik elus üürike,
kõik hädad jõuan naerdes kanda.
Kuid sinilille kaotades,
mis minu hinge ainus vara,
mul tarduks veri südames.
Hirm mõistusetaks teeb mu ara.
Mu meeles magus lille õhk,
mis noorusest ja õnnest mahe,
kui elus tume mure rõhk :
lill päiksest soe, ei hingel jahe.
Mu sinilillest — süütusest
ei tea armas inimene,
kust pärit ta, mis kevadest?
Ta elulill on igavene.
("Luule" 1913)
***
Väliseestlaste lauldud ning makilindile paljundatud muusikapalad vajaksid aga kohe päris uurimist - millisel aastal neid paljundati, kellelt, kus salvestati originaal jne.. Ilmus ju "väliseestis" küllalt vinüülplaate, ning need on täiesti otsitavad ja leitavad, puudub ent põlveotsa makilindi-salvestuste ülevaade, mis suure tõenäosusega oma originaalis ei näinud kunagi helistuudioseinu. Kui kellelgi on neid makilinte, kuulake läbi ja andke teada, mis lood seal peal on!
Siinkohal ka küsimus, et kui esimesed laiatarbe lintmakid ilmusid nõukogude inimesele müüki 1950-datel, siis millal nad nõukogude-eesti inimesele reaalselt kodudesse ilmusid?
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _