Tüüptekst:

Mäe otsas kaljulossis
õitses mul üks õieke,
:,: Lossihärra ainus tütar
oli minu armuke. :,:

Võtsin õhtul kandle kätte,
sammusin siis lossi pool'.
Lossi aken seisis lahti,
minu kallim laulis sääl.

Kurvad laulud lõi ta mulle,
kurvalt kuulsin ma ta häält.
Aasta pärast läksin jälle
sedasama tut'vat teed.

Lossi aken oli kinni,
armuke ei laulnud sääl.
Surnuaialt kostis mulle
tumedalt üks tuttav hääl:

"Olen lahti ilma vaevast,
tule ka mu juurde sa,
teistel armastus on magus,
meile vihakarikas!"

***

Saanud sellisena tuntuks põhiliselt 1901 a. "Armastuse laulikust", sealne viimane sõnapaar on aga "surma karikas". "Wihakarikas" on suures osas juba al. 1904 laulikutes; Tütarlaste rõõmu laulik, Taaralaste lusti laulik, Uus neidude laulik jne..

"surma karikas" oli ilmselt meile tundmatu väljend, "vihakarikas" aga kristlikust kirjandusest tuttav sõnapaar mille tähendust ei pidanudki teadma..

***

Mais, 1930 plaadistati ühes teiste rahvalike lauludega Compe seades:

"VISMANN, PÕLLUAAS, ARDER, ZVETKOV, RUNGE, JUURIKSON w/The Murphy Band"


[charm.rhul.ac.uk]

Composer: Arr V Compe, Work: Mäe otsas kaljulossis arr V Compe
In the castle on the mountaintop,
Performer: SEKSTETT (ARNOLD VISMANN, NIKOLAI PÖLLUAAS, ALEXSANDER ARDER, A ZVETKOV, MARTA RUNGE, HELLA JUURIKSON), THE MURPHY BAND,
Date: -5-30
Catalogue: Kelly, Russian HMV
Performer: SEKSTETT (ARNOLD VISMANN, NIKOLAI PÖLLUAAS, ALEXSANDER ARDER, A ZVETKOV, MARTA RUNGE, HELLA JUURIKSON), THE MURPHY BAND
Conductor: V COMPE
CatNum: 30-4728
Num: BE2536-2▲
Date: -5-30
Title: Mäe otsas kaljulossis
Composer: arr V Compe
Trans: In the castle on the mountaintop
Note: EK 1051

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kuldnok, ehk, Teine "Pärnu laulik" : noorerahwale südame äratamiseks, röömuks ja öpetuseks

1875

Önnetu armastus.

Mäe otsas lossis öitses,
Öitses mull' üks öieke.
Lossi härra ainus tütar
Oli minu armuke.

Kui köik une rahu maits'id
- Tähed armsast' hiilgasid,
Wötsin mina kandle kätte,
Läksin wana tut'wad teed.

Lossi aken tehti lahti, -
Armukene laulis säält:
"Kurwad laulud tood sa mulle,
"Kurwalt kuulen ma su häält.

"Teistel armastus on magus,
"Meile walu karikas.
"Surma andsid mulle -
"Surmab mind su armastus!"

Möne aea pärast jälle
Laulsin lossi akna all;
Aga aken seisis kinni,
Ei säält laulnud ükski hääl.

Surnu-aiast kölas mulle
Tumedaste tuttaw hääl:
"Olen pääsnud wangist lahti,
" - Tule nüüd mu juure kaa!"

J.L.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

J.L. on arvatud tavaliselt olema J.Leilov (Lelov?) (vt. ka I.Rüütel "Eesti uuemad laulumängud"), suuresti ilmselt tänu Karl August Hermanni raamatule: "Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest meie ajani" 1898, kus ta kirjutab:
"J. Leilow Pärnust studeeris Tartus 1875 ja 1878 kodukoolijaks Wenemaale, kuid suri sellel reisil. Ta oli juba gymnasiumis Pärnus käies luuldeid loonud, mis "Pärnu Laulikus" ja teistes ilmusiwad. Aastal 1877 kirjutas ta raamatu "Türklaste hirmsad teod Bulgaarias." Raamat trükiti 1879 teist korda."

(Türklaste hirmsad teud Bulgaria maal Türgi-Serbia sõja ajal aastal 1876 / Ümber pannud J. Leilov)

"Pärnu laulikus" on nimelt päris mitmel laulul autorimärge J.L.

Niisiis, suri J. Leilow/ Leilov teel Venemaale 1878..

Põige "Ester" andmebaasi ning kontrolli vastavatest koorikogumikest tuleb välja, et J. Leilow on sama, kes Joh. Leilov ning Johann Leilow - kaks kuulsamat laulusõnastamist tal ongi: "Hommikul" (viis K.A.H. 1875, välja antud 1883 ja 1877) ja "Õhtu laul" (viis Grindel, välja antud K.A.H. poolt 1877).

***

Ilmselt Leilovi viimne ettekanne (kui on tegu sama Leilowiga):

Eesti Postimees ehk Näddalaleht : ma- ja linnarahvale, nr. 17, 26 aprill 1878

Kuulutus:
Eesti kirjameeste seltsi koosolek

9. Mail s. a. Tartus „Wanemuise" seltsi majas. Hakatus Pärast lõunat kellu 4. Kõned:
1) Inimese sugu edenemisest. Tülk, ülem kooliõpet.
3) Knida inimene ilmu ja maapinda wöib muuta. Leilov, stud phil.
3) - ? - Lipp, stud. theol.
4) Uueste trükitud piiblest ja mõnest muust raamatust Dr. M. Weske, lektor. Eestseisus.


***

1886 õhkab Ed Wöhrmann Postimehes:

Meie kallis kadunud lauluisa õttnis Dr, Friedrich Reinhold Kreutzwald suigutas oma kullase toaimu musta murule ja läks kõrgele Taara kodadesse elu õhtut puhkama ja oma päewa töödest õnnelikku rahti nõudma; —' aga tema kuldse kaimu kandli kõlisewad keeled sumisesiwad meile weelgi . . . ja saawad wast kaugele, kaugele tulewiku tumedasse warjule jäädawaks tänuks ja kiituseks igaweste elama Samuti ka mitmed teised, meie wähemad pärlite kogujad laululinnud, nagu õnnis Karl Robert Linnutaja (Jakobson), Dr. Fr R. Säbelmann, Fr. Russow ja wähem tuttawad grahw Manteuffel, von Wahl, Joh. Leilow ja weel mõned teised, kes päewade õhtul on puhkama läinud.

(Palwe Eesti laululoojatele.
Paljude Eesti „al õhkajate" nimel: Ed. L, Wöhrmann.
Eesti Postimees 1886 nr 19, 7 mai)

***

1933 aga juba sarjatakse Ridalat Leilowi ja muu kõntsa mainimise eest kirjandusajaloos:

arvustus: V. R i d a 1 a: Eesti kirjanduse ajalugu III. Noor-Eesti Kiijastus Tartu* 1929—1932. 335 lk. Hind 4 kr. 25 s.
/../
V. Ridala aga ei lähene oma ainematerjalile kindla kriteeriumiga. Tema serveerib kõik teosed, olgu need siis kirjanduslikud või ebakirjanduslikud resp. vähese kirjandusliku väärtusega. Viimaste hulka kuulub näiteks suur hulk Jakob Tamm'e ilaule, ballaade, P. Jakobson'! teosed jne. Peatükk „Muud luuletajad" (lk. 115—129) oleks võinud pea täielikult ära jääda. See on naljategemine eesti kirjanduslooga, kui seal analüüsitakse Mats Tõnisson'i, kellegi K. Kikajon', A. Petersell'i, J. Leilov'i ja J. Rosenberg'i luulet. Need on nimed, mida kuulevad paljud kirjanduslikudki inimesed esimest korda, rääkimata võhilkuist. Neile nimedele võiks lisada veel terve rea teisi, mis on igale tõsisele kirjandusloole ainult ballastiks.

***

..siiski edasi tekib ainult küsimus, kas Leilow oli ülepeakaela olemas? Või kui, siis kes ta säärane oli? Sest tõepoolest ei õnnestunud leida ühtki üldtuntud kogumikku või luulevihikut, kust K.A.H. ning teised oleksid saanud nad avastada.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Edasi ilmub pealt Leilowi surma talt trobikond parandatud (parandatud ei ole ühtegi mõtetut ülakoma ja kriipsu, see-eest aga sõnu) luuletusi ajalehtedes:

Perno Postimees ehk Näddalileht, nr. 25, 20 juuli 1884

"Pärnu Laulikus" ilmunud J.L. Luuletus "Niidu laul" (Läh'me ruttu heinamaale, wennad, õed, hulgani..") Allikirjata.
Parandatud Pärnu lauliku "mees kes teistest ette saub" on tehtud "mees kes teistest ette saab". (saub-saob, heinategu, heinasaad/ saoline jne.. jutt käib nimelt heinateoast)

***

Postimees 1885, 24 mail. Nr21

"Pärnu Laulikus" ilmunud J.L. Luuletus "Kena, aga tühine lootus" (Käisin kena aasa peal). Allkirjata. (pisimuudatused - wõsudikust on saanud wõsastikus peal - pääl jne)

***

Postimees 1885, 21 juuni. Nr25

"Pärnu Laulikus" ilmunud J.L. Luuletus "Kõik muudetud" (Kus paist'wad tähed heledast' seal kõrge taewa all.) Luuletuse all on allkiri all "-s."
(muudetud, orig. "Tiiu" naeratus, lehes on: "neiu" armastus. Armastus lehes paks kiri ja laiendatud trükk.

PS. Säilinud on sõna "wõsandikus" (vrdl. eelmisega).

***

Saarlane 1893, 14 Sept. Nr37

..ilmub pikk luuletus "Meele tuletuseks", mis sisaldab muuseas salme:

Siis sull meele tuli tinti
Tuua laual' sulega,
Jalge alla seadsid pinki,
Kirjutasid rahuga:

"Teistel armastus on magus,
"Meile walu karikas;
"Surma andsid sina mulle,
"Surnud on so armastus!"

Allkiri all: "Carl I. L—ardt."

***

Viimase allkirja taga peitub Leppardt, Carl J.
[www2.kirmus.ee]

kriips-s-punktid siin:
[www2.kirmus.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _