Pansoga seostus veel,

Margus, äkki avaldad ka selle teemaloo tagamaid kui Sa juhtud teadma. Olen kohanud seda ainult kolmes kohas; 50-date aastate käsikirjalaulikus põhjarannikult (hoopis teise, mitte nii poeetilise sõnastusega), Panso novellis "Näitleja Joller" (kus laulu kaht rida laulis Saaremaa kleenukesest jõumehest kraavihall Johannes kes võitis kõiki mehi käesurumises) ning Untsakate esituses.. Või teab keegi midagi lisaks pajatada?

1960 a. Virve Aruoja filmis "Näitleja Joller" kõlavad noodsamad kaks esimest laulurida paaril korral "Kitarre käes ja mantel üle õla" viisil (53.5-54 minut, kõrtsistseen), ilmselt teadis Panso seda laulu selsamal viisil, kuna tema novelli filmilavastuses mängis ta ju peaosa.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Saan seda veel lähemalt uurida, aga esimese hooga niipalju, et seda lugu laulis ühe mu sugulase isa, kes oli Kunda kandis piirituselaeva kapteniks. Küsin lähemalt järgi! Järeltulija veel elus.



Muudetud 1 korda. Aeg: 04.10.15 05:27 kasutaja: Wiking poolt.

Juutuubis on laulu mitmes esituses alates Toronto Eesti Majas salvestatud duetist kuni rahvapillimeesteni. Mulle tundub, et laulnud on ka 'Kiigelaulukuuik', aga videot ma ei leidnud. Aga mul leidusid ühed vanemad sõnad --
Gitarre kaenlas, igatsust täis süda,
nii sammusin ma neiu aknale,
et äratada õrnal laulul teda
ta roosilisest unest ülesse.

Ma laulan vaimustatult, siiski vaikselt,
et kuulda ainult sinu kõrvadel;
ma laulu toon nii ohvripuhta heales,
mis leegib armastuse altaril.

Ei taha, kaunis neiu, hirmutada
sind ilusamas unenägudes:
ma tahaks laulda ingli keeledega,
et õnnes naerataksid ärkades.

Vast ehk sa nüüd, kui minu laulu kuuled
ka mõtled aimates: ma aru saan,
vast ehk mul sosistavad sinu huuled:
“Ma õnneks, rõõmuks sind ka armastan!”

Täht, inglike, sa minu lahke päike,
kui minu mõtted, kallim, sinu peal;
mu silme ees su nägu õrn ja väike,
mu kõrvus heliseb su kuldne heal.

Enamasti peetakse seda vene rahvalauluks, mille sõnu kohendanud luuletaja V.Sologub ja viisi J. Prigozhi. Esmakordselt plaadistanud I. N. Bobrov 1908.a.
Слова В. Сологуба
Музыка народная, обработка Я. Пригожего

Накинув плащ, с гитарой под полою,
К ее окну приник в тиши ночной,
Не разбужу лъ я песней удалою
Роскошный сон красавицы младой.

Звезда любви, волшебница злaтая,
Я слышу тон и звук ее речей,
Любимых уст улыбка неземная,
И стройный стан, и чyдный шелк кудрей.

О, не страшись меня, младая дева!
Я не смущу твоих отрадных снов
Неистовством разгульного напева,
Чиста и песнь, когда чиста любовь.

Я здесь пою так тихо и смиренно,
Лишь для того, чтоб услыхала ты,
И песнь моя есть фимиам священный,
Пред алтарем богини красоты.

Ты, может быть, услышишь серенаду
И из нее хоть что-нибудь поймешь,
И, может быть, поющему в награду
„Люблю тебя“ сквозь сон произнесешь.

Enamasti peetakse jah, ainult et lätlased selle enamuse hulka ei kuulu. Nad väidavad, et see on nende patriootiline laul „Es dziedashu par tevi, tivu zeme (Ma sinust laulan, mu isamaa), meloodia autor J. Graubinsh, teksti kirjutanud poetess Tirzmaliete (kodanikunimega Minna Dzelzkalne, eluaastad 1876-1942).
Seda on Juutuubis laialt saadaval nii laulu kui instrumentaalesitusena.
Arvatavasti ongi eestikeelne „Olen noor ja ilmaelust väsind“ tõlgitud läti keelest. Laulnud Benno Hansen ja Tiina Talvik-Linna koos kunagise 'Peoleoga'.

Igaks juhuks panen ka need sõnad siia
Ma olen noor ja ilmaelust väsind,
mis saab veel siis, kui kannan halli pead.
Ma tahaks jätta kõik oma noore elu
ja külma hauda tahaks rännata.

Siin ilma peal ei maksa minu elu,
ei rõõmu leia siin maailma peal.
Ma olen üleliia kurvastanud
ja surm see võib mind üksnes rõõmusta.

Oh peiuke, miks oled truudust murdnud,
miks jätsid sa mind ilmas üksinda?
Kuis oli sinu silm ja hääl nii lahke,
ei need mul meelest iialgi ei läe.

Tänan, Uve, vanema kitarre eest. Aga merimeeste kõrts jääb praegu vist ikka katteloori-alla.

Sellest Lätlaste täiesti ebaloogilisest segadusest ja tavast kõik enda nimele kirjutada seoses mantliga üle õla, on meil kirjutatud juba siin:

[meestelaul.metsatoll.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Meremeeste kõrts

Ei keegi teadnud seda armulugu
ei kõrtsipapa ega keegi muu
miks tütarlaps seal meremeeste kõrtsis
armastas üht valjut meremeest

Tütarlapsel kõrtsis ruuged juuksed
ja punahuulil võluv naeratus
mille eest kõik pootsmanid ja jungad
olid valmis ohverdama end

Tütarlaps seal meremeeste kõrtsis
ootas seal ju oma kallimat
kuid seda teadis ainult vetejumal
miks peig ei ilmund kohtumisele

Tütarlaps sealt meremeeste kõrtsist
end alla heitis kõrgelt majakalt
ei keegi teadnud seda armulugu
ei kõrtsipapa ega keegi muu

anonüümne kkl, 60-70'ndad

***

Untsakad:

Tütarlaps merimeeste kõrtsist

Üks tütarlaps seal merimeeste kõrtsis,
ta armastab üht julget merimeest.
Sel tütarlapsel süütu vaade silmis
ja punahuultel võluv naeratus.

Sel päeval tormas, möllas hirmsalt meri
ja vastu kaljuid laineid purustas.
Kuid valge laev see täiel purjel sõitis
julge kipri juhatuse all.

Peig kingituseks kaasa oli toonud
Küll ehteid-asju kullast, hõbedast.
Ent tütarlaps see oma kiusutujus
tal vastu paiskas valje toorusi.

Peig lahkus toast püstipäi ja sirgelt,
ta vaade oli kinnine ja kalk.
Ja enne veel kui taevas puna koitis
Kajakana lendas valge laev.

Nüüd igal aastal kevadistel tuultel
neid ootab ikka oma armsamat.
Kuid seda teab vaid ainult vetejumal
miks peig ei tulnud iial tagasi.

Ei keegi teadnud nende loo põhjust,
ei kõrtsi papa ega keegi mu.
Miks tütarlaps sealt merimeste kõrtsist
alla heitis sealt kõrgelt majakalt.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Poolakatel on sama laul: Zapada zmrok- Panience na dobronoc. Autorit ei nimetata. Kasutatakse relioonilise lauluna.

Lätikeelses Wikipeedias on nõtke selgitus:

Tirzmaliete luuletus "Es dziedāšu par tevi, tēvu zeme" avaldati 1903. aastal ajakirjas „Austrums”. Jēkabs Graubiņš kohandas sellele tol ajal populaarse rahvaviisi, millel on sarnasus ka Poola kirikulaulu „Panience na dobranoc” ja Vene romansiga „Накинув плащ, с гитарой под полою”. Mitmetes 19. sajandi laulukogumikes on laulu autorina nimetatud Tšehhi helilooja Eduard Napravnik.

Ei tahaks väga targutada sõna "kohandama" tähenduse ega lätlaste loomingulisuse üle. Ega eestlasedki palju maha jää.

Ja muide, "Ma olen noor ja ilmaelust väsind" tekst ei ole tõlgitud läti keelest!!!

On teada, et venelaste gitarret lauldi juba enne 1830-daid ning kraf V. A. Gollubi luuletuse "Закинув плащ" romansiviisi laulmisel laenati juba olemasolevat meloodiat. Viis oli ilmselt ikka toosama, sest vaevalt et tudengid, kes romansi "üles korjasid" oleks lasknud mingil muul meloodial võimust saada - traditsioon maksab ka midagi.
Tolleaegsed heliloojad võivad vabalt olla ka lihtsalt seadjad, tolleaegne arusaam autorsusest ei ole päris see mis praegu, ei tekstis ega viisis/seades. Napravnik sündis muidugi 9 aastat pärast seda kui venemaal juba mantliviisi laudi, nii et vast siin ei ole küsimust..

"Ilmaelust.." on luuletus, ilmselt tõlge vene keelest, "jõelained, võtke mind nüüd vastu.."

gitarret on laulnud ka Poola juudid, ma avan millegipärast, et enne suurt populaarset šellakihullust võis vabalt viis Poola jõuda kõigepealt kaudu Odessa juutide, sest 19 saj. alul minu hinnangul tavaline poolakas oli üsna kinni omakultuuris, teised rütmid ja viisid tundusid veel suhteliselt kentsakad, läks veel 50 aastat enne kui asi käest ära läks.. noh, tundub nagu meil.

Tänud kaasa mõtlemast ja omi avastusi jagamast!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kui Sul, Joel, on mõni mõte või leid "Ma olen noor.." laulu sünnist, ära pelga jagada! Iga infokild võib kõik teooriad peapeale keerata. Ja samas - ega iga kildu saa ka tõena võtta, pigem võimalusena, ka neidsamu kilde, mida ma ise siin õhku heidan.
muuseas, meenus see, et vanimad teated selle "romansiviisi" laulmisest ei ole sugugi venemaalt, vaid hoopis 1830-date Tartust, nii et ma ei oleks ka kindel selle viisi vene algupäras, võib täiesti olla, et motiivid on laenatud mõnest teisest teosest.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ei, sedasorti kilde mul kahjuks :((( ei ole. Aga omal käel läti keele õppimisele on juurde tulnud huvi läti (ja eesti) rahvalise muusika vastu. Ja siis selle käigus tuleb mõni infokild ise vastu. Ehk on teistelegi veidi abiks...