Olen ise ka otsinud, ei ole leidnud.
Count Basiel on lugu nimega "My friend Willie".. aga see on täiesti teine lugu.
Käsikirjalaulikuis ja Jaan Kuuse 53 aasta Stockholmis väljaantud "Minu Lauluvaras" (sisaldab ka nooti) on säärane variant, mis õigupoolest nagu eriti ei erinegi, ent esimeses värsis on "selli" asemel sõna "sõpra", mis võib otsingu lihtsamaks teha, kui pealkiri on esimese laulurea järgi pandud.
Me oleme kaks lõbusamat sõpra,
mu sõber Villi ja ma ka.
Me sarnast teist ei kuskil ilmas leidu,
kui sõber Villi ja ma ka.
Me hakkasime ühte neidu tundma,
mu sõber Villi ja ma ka
me õppisime teda armastama,
mu sõber Villi ja ma ka.
Neiu sini-silmist tõusis meile tuju,
mu sõbral Villil ja mul ka
ja kallistades andis Villil musi
ja vahel suudles ta mind ka.
See lugu hoopis ununenud oli,
mu sõbral Villil ja mul ka,
kui Villil kiri koju tuli kiri
ja teise kirja sain ma ka.
Neiu kirjutas, et asjalugu paha
on sõbral Villil ja mul ka,
et meelituste eest peab maksma raha,
mu sõber Villi või ma ka.
Nüüd kaks poissi löövad kohtusaalis pilli
ja kohtuotsust ootavad,
Üks näeb välja nagu Villi
ja teine punkti pealt kui ma.
Me kohtuotsus selline siis oli,
mu sõbral Villil ja mul ka -
et lapsed jäävad Villil kasvatada
ja naist pean toitma ma.
Kuna seda laulu kohta on ka juba üsna mitu korda küsitud, panen ka selle info siia, ehk läheb veel kellelgi vaja;
Laul on praegu kindlasti enim tuntud VLÜ esituses ning ka just selle esituse sõnadega. Aga pole ju üllatus kellelegi, et tekst võib rahva seas muutuda ning leida uusi ja paremaid (mitte alati) riime, rütme jne..
Kaks lõbusamat kirjutas 1912 aastal rootslane, kupletist ja näitleja, Erik Gustav Fonandern (1880-1960).
Laulu originaalpealkiri (pühendusega sõbrale ametivennale August Svenssonile?) "Min vän Svensson och jag". Laul ilmus küll 1913 "Fem nya och glada visor" märkega loomiskuupäevast 1 juuni 1913.
Ent kui laul poleks varem valmis olnud, oleks olnud kaunis raske seda juba 28 augustil 1912 Gustavil salvestada.
Laulu tõlkis kuulus Soome kupletist Johan Alfred ”Affu” Tanner aga laulis ja salvestas seda esimesena soomes 1913 jaanuaris hoopis Theodor Weissman (Rootsi andmete järgi on aga soomekeelse teksti autoriks Weissman), ega muidu ei oleks ka saanud laul soomekeeles kõlada "Ystäväni Affu Tanner ja ma", oleks imelik kui Tanner oleks enese kohta nii laulnud. Imelik imelikuks, ent aasta hiljem ta juba seda nii tegigi.
Kas Fonandern kasutas juba olemasolevat viisi (mis kupleede puhul oli üsna tavaline) on teadmata. Soome ja Rootsi kuulsatel kupletistidel oli aga väga palju häid originaalviise, nii et võib täisti ka olla, et Fonandern on ka viisilooja - vägemasti need mõned teised lood mis olen kuulanud, on küll kindlasti originaalid.
Kes tõlkis laulu eesti keelde, on teadmata. Kui peaks pimesi pakkuma, siis ütleks, et ehk Leo Hansen ja keegi kohendas hiljem.
Eestis on kuulda olnud ka legend, et viis on kindlasti tulnud eestisse mingist saksa viisist. Ent eelnev vast kummuab selle arvamuse, eestis praegu kultiveritav viis küll meenutab üht toredat saksa joogilaulu, ent Rootsi viis on oma alges olnud veidi teistsuguse käiguga. Õnneks on meil võimalik soome plaadistusi kuulata ka:
YSTÄVÄNI TANNER JA MA, Theodor Weissman pianon säestyksellä 28.1.1913:
KAKSI KAVERUSTA (MIN VÄN SVENSSON OCH JAG), J Alfred Tanner pianon säestyksellä v.1914: