See on siit juba läbi käinud teise nime all, aga kindlasti ei olnud lõpus kolhoosi-teemalisi salme.
Eesti leegioni sõduri elulugu
1943 Ära iialgi mammale kaeba,
et sôdur teeb südamel vaeva.
Ega enne see lôpe,
kui väikene “Puppe”
jääb ootama sõdurist isa.

1944 Meil ahtris on sini-must-valge
ja pudelis puskar meil selge.
Meil automaat paadis
ja paat täies laadis,
me sôit läheb Rootsimaa poole.

Seal Rootsimaa kaljude vilus
mind ootamas rootslanna ilus.
Ta hellasti kallistab,
õrnalt mind paitab
ja suudlusi kingib ta mulle.

1946 Kui Rootsist ma tagasi jôuan,
oma naisukest näha ma nôuan.
Minu naine on ära
ja beebi teeb kära,
aga Rootsi ma enam ei pääse!

On mererand vaikne ja vaga,
kôik paadid on traataia taga.
Las kommunist karjub,
küll sellega harjub
ja mullapind leiba peab andma.

1951 Meil nisu on hargneva peaga,
ja kartul on kärnase näoga.
Meil riisi ja maisi,
puhvaikades naisi,
kes käsklusi jagavad meile.

Ei sigalal katust pole tarvis,
kui vastu peab emise tervis.
Las sadada läbi,
kaob põrsastel tôbi,
ja areneb külmaveesiga!

Seda Rootsimaale-sõitu oleks nagu laulnud ansambel "Tuulelõõtsutajad"? Aga samal viisil käib ka üks tudengite laul:

Sina esimese kursuse tudeng,
kes elus nii vähe oli kogend,
said Tartusse tulla,
paar päeva siin olla --
professor sult süütuse röövis.

Saad teada anatoomia loengul,
mis tähtsus on daamide soengul.
Saad teada, miks penis
nii pikaks küll venis,
kui täkule hirnatas mära.

Seal Toomemäe pärnade vilus
mind kaisutas neiu nii ilus.
Ta minema tõttis
ja jäljed mul jättis --
kust, kurat, saaks penitsilliini?

Veab vahel ka tudengil vaesel,
kui igav on dotsendi naesel.
Ei aimagi vana,
et tema kodukana
on ühikas tudengi kaisus.

Stipp, teadagi, pole ju paha,
Ka 40 rubla on raha.
See imet võib teha
Ja kaunimgi keha
Võib terve öö kuuluda sulle.

Sina viimase kursuse tudeng,
Kes elus nii palju on kogend:
kuis võetakse napsi,
kuis tehakse lapsi
ja kuidas käib elu ülikoolis.

Tsiteeri:

Seda Rootsimaale-sõitu oleks nagu laulnud ansambel "Tuulelõõtsutajad"?

Margus on seda laulnud Untsakatega ja ilmselt ka ilma. Ka üliõpilaslaulkondades on kuulda olnud.

Puskariteema asemel olen ka kuulnud:

"Meil ahtris on sinimustvalge,
ja sõidusiht merele selge"

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ja Juhan Paju oma novellis "Sünnipäev" mäletab seda osa hoopiski:

"Meil ahtris on sini-must-valge,
ja neiul on õhetav palg"

..mis muidugi ei riimu.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Rootsimaale

Ameerikas elu on kole
seal normisid maksta ei tule
ela ilmas kui pulmas
seal teises maailmas
kus süüa võib saia ja vorsti
meil elus võib juhtuda mõnda
ja nüüd on juhtunud nõnda
et sakslane suri ja venelane tuli
ja mina pean lahkuma eestist
meil ahtris on sinimustvalge jne..

Ella Albert kkl 1948

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _