Teema: ära iialgi mammale kaeba/ ahtris on sinimustvalge
See on siit juba läbi käinud teise nime all, aga kindlasti ei olnud lõpus kolhoosi-teemalisi salme.
Eesti leegioni sõduri elulugu
1943 Ära iialgi mammale kaeba,
et sôdur teeb südamel vaeva.
Ega enne see lôpe,
kui väikene “Puppe”
jääb ootama sõdurist isa.
1944 Meil ahtris on sini-must-valge
ja pudelis puskar meil selge.
Meil automaat paadis
ja paat täies laadis,
me sôit läheb Rootsimaa poole.
Seal Rootsimaa kaljude vilus
mind ootamas rootslanna ilus.
Ta hellasti kallistab,
õrnalt mind paitab
ja suudlusi kingib ta mulle.
1946 Kui Rootsist ma tagasi jôuan,
oma naisukest näha ma nôuan.
Minu naine on ära
ja beebi teeb kära,
aga Rootsi ma enam ei pääse!
On mererand vaikne ja vaga,
kôik paadid on traataia taga.
Las kommunist karjub,
küll sellega harjub
ja mullapind leiba peab andma.
1951 Meil nisu on hargneva peaga,
ja kartul on kärnase näoga.
Meil riisi ja maisi,
puhvaikades naisi,
kes käsklusi jagavad meile.
Ei sigalal katust pole tarvis,
kui vastu peab emise tervis.
Las sadada läbi,
kaob põrsastel tôbi,
ja areneb külmaveesiga!