Kuulsast Sõrve põua-ajast ning selle põhjuste väljaselgitamisest.

Päris tervet või algupärast laulu vist ei olegi veel välja kaevatud. Või kui on, siis mina seda ei tea, igaljuhul on see päriselt sündinud tõsilugu ning ka lugeda päris põnev, et mida seal siis toredat õigupoolest toimus:

Ühtlasi nõuaks kindlasti nii mõnigi seik ja väljend ses laulus seletust. Kui keegi on mees kommenteerima, andku aga tuld!

Põud ise oli Ülle Vinni (artikkel salmevald.ee's) andmetel aastal 1888?

Üks laul on jälle ilmumas,
mis minu käsi kirjutab.
Kes lugend Eesti Postimeest
on leidnud väikest tükikest,
see kuulutab me Sõrvemaast
ja nende neiulüpsmisest.
On juba mööda läinud sui
ja õnnetuseks juhtun meil -
See õnnetus on sellest tulnd,
et Sõrves vihmapuudus olnd.
Kõik vili põllal, rohi maas
on närtsind kanges palavas.
Sääl heinamaal ei kasvand rohi,
veiste suu on heintest tühi.
Kartulid, nisud võttis põud,
ning limpidest on tühjad suud.
Siis tulid kokku mitu meest,
nõu küsisid üksteise käest.
Neil targemad siis andsid nõu
see palav ilm ja kange põud
seepärast nõnda vaevab neid,
et tüdrukud ei kata päid!
Nad käivad, kõhud punnis ees
ei ükski kanna mütsi peas.
See paha patu mageniit
on vihmapilved viinud siit.
Siis käsk sai antud kohtu poolt,
las külakubjas kanda hoolt
tütarlastel anda valu
ja kokku aada koolielu.
On tarvis järel vaadata,
kes talvel prilland poistega.
Et nad sääl saab võetud visas, (?)
katsutud kas piim on nisas.
Käsk siis lendis üle valla,
neiud tulgu lüpsialla.
Kes ei täida kohtukäsku,
see saab litsinumbri tasku.
Nüüd hirmupärast igaüks
see, süda valus, sinna läks.
Kokku Lõopõllu koolielu,
ruttasid nad paljajalu. (?)
Kolmest külast aeti kokku,
niikui kärbsed törvarakku.
Kargasid kui lehmakari,
kõige ees oli Miku Mari.
Istus pinkis neli rida,
mõnel rinnus tuksus süda.
Kes see talvel lasknud pista,
kes see-eest nüüd jõuab kosta?
Siis toodi sinna vanamoor,
see rinnatiti revideer.
See neid vöttis läbi lüpsta,
titi pealt tuli kopik maksta.
Kohtumees ja veel üks teine,
vaatasid kui vana naine
pingi selgas piipu popsis,
sülgis piu ja jälle lüpsis.
Ma tunnen küll need neiud ka,
kes olid kõik sääl lüpsi all,
neid nime pärast ei jõua ma
siin kõiki üles kirjuta.
Siin laulus mõnda nimetan,
vaat, esmalt Suurepere Ann -
ta astus välja õige tasa,
kiskus välja oma nisa.
Vanaeit tuli tuanurgast,
kes õndus vähe persepõrgast, (?)
püüdis kinni Anne nappi,
hüüdis, isa, tule appi!
Oh sa vaene, oled eksind,
poisid talvel taha toksind!
Sa oled kõik need marjad maitsend,
mis on poistel püksis õitsend.
Katsu ennast parandada,
siis võid vaevast lahti saada.
Teiseks ütlend, Oeselg Mari,
vitt kui väike kiisajäri.
Kus kõik poisid käivad toosel, (?)
pühadel ja laubaöösel.
Ei sääl ole tarvis lotja,
ega pikka peenikst utja,
kellel hea ahingas,
see raiub neljakäpal maas.
Igaüks sääl kenne raius, (?)
kellel vähe värske maius.
Ma pööran ennast ümber nüüd,
ja mõistan kogu rahval süüd,
Oh te ebausu sambad,
rumalamad veel ku lambad.
Vaatke, jääras, väike loom,
kui raske on ta kotikraam.
keerab poolt ja kargab selga
see lääb pölga kahte jalga. (?)
Upsas saab ta oma lugu, (?)
ise teeb sääl vingus nägu.
Tosin põrssaid korraga,
kui vabrik valmis valab ta.
Mis siis ootab inimene,
tüdruk poiss või mees ja naine,
arvan järel igat moodi,
seks need asjad ilmal loodi.
Ühel pulk ja teisel pragu,
pimedas passivad end kokku.
Olgu noor vöi vana känd
kõigil tuttav on see lind.

(Sel Viljandi PMF-il laulis põualaulu ka Oliver Parrest, kes peaks otsaga nüüd seal Sõrvel olema, mis mind uuesti seda laulu välja kaevama innustas)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Juhan Smuul näeb seda asja aga sootuks põnevas valguses, 1953 a. ilmunud "Mina, kommunistlik noor"
(Ilmus ka 1949 a. "Loomingus") 4. jaos "Angerjate Paradiis"

Kolmest küljest murrab üle Sõrve
meretuulte vaibumatu jõud.
Merre sirutatud liivast sõrme
vanaks vaenlaseks on kurnav põud.
Vaatad juulis — nagu udusulis
kõrgeis pilvis taevas leegitseb.

Kuldne liiv on nagu elus tuli,
taldu põletab kui põrgutee.
Sada küla ootab pikisilmi
kallist vihma lõunast, Kura päält.
Aga noana lähenevaid pilvi
pooleks lõikab terav Sõrve säär.
Lainetele rohetava varju
heidab pilve mustav, niiske tiib.
Aga päikses janu pärast karjub
Sõrve vili, männid, leekiv liiv ...

(Ma tean vanu laule väga palju.
Aga kõige hirmsam on neist see,
mis meil' ausalt, ilutult ja valjult
„Sõrve suurest põuast" kõneleb.
Koik on selles: põuas põlev taevas,
orja viha, vaesus, nälg ja tusk.
Patt ja patu palk ja rahva vaevad,
pimedus ja vana ebausk.

... Nägus neiu oma pattu peitis,
lahus merel sõitvast armsamast.
Aga üle Sõrve põud end heitis
ajal, mil ta üsas kandis last.
Oli, keda kavalus ei võida,
näevad läbi südame ja rüü —
Sõrves elas mitu kuulsat nõida.
Selgeks sai, et põud on neiu süü.

Heitnud tavadele näkku kinda,
minnes armastuse kurba teed,
lapsega koos maksis hirmsat hinda
põua, pimeduse, kõige eest.
Veres pestud abi jäi vist hiljaks.
Kõvaks kõrbes maa kui kabjajälg.
Õitsemata kolletasid viljad.
Randa astus katk ja astus nälg...

Kole laul. Kuid läbi aastasaja,
läbi maharaspeldava aja
nüüdki sellest meie kõrvu kajab
sügav valu, sügav armastus...)

/../

(kogu teos sisaldab ka vihjeid muudele saarte kuulsatele lauludele)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Siin minu versioon "Sõrve põualaulust", mis pärineb saarlaste vanadest käsikirjalistest lauluvihikutest. Autoriks on mees hüüdnimega Läbara Vidrik, kus Läbara on küla nimi. Mul oli ka tema täisnimi kuskile kirjutatud, aga ma ei leia seda enam. Sõnaseletused -- "toosel käimine" tähendab Saaremaal sama, mis mandrirahval tulusel käimine; "ups" on saartel levinud nimetus isasele seale ehk siis kuldile.
Sõrve põualaul
Läbara Vidrik
Üks laul on jälle ilmumas
Mis minu käsi kirjutas
See kuulutab teil Saaremaast
Ja tüdrikute lüpsmisest
Mis juba möödaläinud suil
On õnnetuseks juhtund meil
See õnnetus oli sellest tulnd
Et Sõrves vihmapuudus olnd
Kõik vili põllal, rohi maas
Oli närtsind kanges palavas
Siis tulid kokku kirgu peal
Need suured palvemeeste pead
Nad pidasid kõiksugu nõud
Et palav ilm ja kange põud
Seepärast nõnda vaevab meid
Et tüdrikud ei kata päid
Nad käivad, kõhud punnis ees
Ei keegi kanna tanu pees
See paha patu maginiit
Kõik vihmapilved ajab siit
Siis anti käsku kohtu poolt
Las külakupjad kanda hoolt
Ja neiudele anda valu
Kõik kokku aada koolielu
Käsk siis lendas läbi valla
Neiud, tõtke lüpsi alla
Kes ei täida kohtu käsku
See saab litsinumbri tasku
Siis hirmu pärast igaüks
Ja süda valus sinna läks
Kohe lauba koolielu
Astusid nad palja jalu
Kôige rindas Miku Mari
Nii kui laadal lehmakari
Istus pinki terve rida
Mõnel rinnas põksus süda
Kes oli endal lasknud pista
Kas ta see eest jõuab kosta?
Siis toodi linnast vanamoor
Üks õppind titestividoor
See neid vôttis läbi lüpsa
Tissi pealt oli kopik maksa
Kohtumees ja veel üks teine
Vaatasid kui vana naine
Pingi otsal piipu popsis
Pihku sülitas ja lüpsis
Kargas kinni nisa nappi
Hüüdis Looja tule appi
Sa oled kôik need marjad maitsnud
Mis on poiste püksis õitsnud

Sa katsu ennast parandada
Ja sest patust lahti saada
Ära ole nagu teised
Valmis koolind poiste naised
Esmalt ütlen Oeselg Mari
Kellel v… kui Kiisa järi
Kus kôik poisid käivad toosel
Enamaste lauba öösel
Ei sinna pole tarvis lotja
Ega pikka peenet utja
Kellel on hea ahingas
See sopsib neljakäpul maas
Igaüks sealt kala raius
Kellel värske järgi maius
Jäägu nüüd see laululori
Ja see hullem Oeselg Mari
Ma pööran jutu ümber nüüd
Ja môistan ilmarahval süüd
Et oma tütreid hoidvad nad
ja poiste kaupa rikuvad
Mis peab siis tüdrik tegema
Kui voodis üksi magab ta
Tal lihahimud põlevad
Kas tussul andma kulakat
Sest see ei kõlba elades
Et inimene vaeva sees
Kas olgu vana naesenäss
Ikka veel tal mekib n…
Mis loodud ilma algusest
Ja juhtub igaühe käest
Sest pangem tähel lojuksed
Mis väljal liikumas sa näed
Eks nad tee ka nõndasama
Igaühel armas oma
Vat jääras on küll väike loom
Kuid raske on ta kotikoorm
Ta nilpsab keelt ja kargab selga
Ja sätib pukki kahte jalga
Ups see tõmbab ühtelugu
Ise teeb ta vingus nägu
Siis tosin põrsaid korraga
Vôib vabrik valmis valada
Mis siis ootab inimene
Tüdrik, poiss vôi mees ehk naene
Ûhel pulk ja teisel pragu
Pimes passivad need kogu
See noorte laste armastus
Käib ikka kõhuotsad koos
Sest see on rahval tühi jutt
Et k….mine kole patt
Mis loodud ilma algusest
See juhtub igaühe käest


Kes vannub, tapab, varastab
Ja riisub kust vaid kätte saab
Vôi ligimesel kurja teeb
See oma patu sisse jääb
Kes aga ühe juurde teeb
See sada pattu andeks saab!
Oh neiud, ärge naerge mind
Ma ütlen teile, hoidke end
Ma olen laulu valmis teind
Mis tükati on ropuks läind
Kui vahest rohkem aega saan
Siis need vead ma parandan
Ja kui ma ükskord ära suren
Siis on tüdrikute mure
Et nad mind siis maha matvad
Ja minu haua äärel nutvad
Palugu mu hingel armu
Aga m…id jätku mullapõrmu
Et nad neid sealt välja`p kisu
Nendest ei saa keegi kasu
Siis vaik ja rahus on mu haud
Ja tüdrikutel poiste põud.

Suured tänud!!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ega Sa, Uve, ei juhtu teadma, kas neiulüpsmisest siis kirjutati postimehes või ei?
Põhimõtteliselt on 1888 aasta postimees digiteeritult võrgus olemas..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Nagu näed, minu versioonis Postimehele viitav salm puudub. Vaevalt tol ajal saarte peal eriti keegi Postimeest tellis, oli oma leht Saarlane. Minu vanavanemad ütlesid lüpsmise fakti toimunud olevat hoopis 1907. või 1911.a.(kahjuks ei olnud nad selles asjas üksmeelsed, kuigi mõlemad olid selleks ajaks juba leerist läbi ja oleks pidanud täpsemalt mäletama). Igatahes mina võtan seda 1888.a. dateeringut skeptiliselt, juba keelekasutus on liiga kaasaegne nii varase aja kohta. Võttes võrdluseks esimese eesti rahvusest Muhu köstri (1825-1875) Freundlichi luuletused umbes samast ajast, on vahe ikka väga suur.

Eks neid põudasid on seal Sõrves vist pidevalt? Kuigi selline põud, mis aru peast võtab, peab ikka kuidagi ajalukku ja mällu või ehk kroonikapaberitele jääma.
Postimehe salm oli ka Saarlaste Laulikus, mis 1930 välja anti. Võib ka ju seda olla, et salm mõnel puhul sealilmunust üle võeti. Ja kui 1930-t arvesse võtta, siis on küll üsna ebatõenäoline et laul pea 50 aastat aktuaalne ja kasutusel oli, pigem tõesti vähem.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _