Paar versiooni kuulsast Cafe Lindeni laulust.

Neegri Geisha

See juhtus Cafe Lindenis kord neegri-geishaga
kui armuvalu ajas mind Orgu trehvama
tema lumivalged lumilokid südant sütitas
ja musimagus pruntis mokad vere keema aas

aleraid (all right), geishaga armusime me
ei jõua aega oodata kui olen naisemees

Aeg tuli maa ja mere peal, silm mõnda seletas
ja geishake mind kodumaalt eemal peletas,
sest elemendid kahtlased on Eestis liikumas,
ameeriklased-inglased mööda Viru kiikumas

aleraid, geishale silmi teevad nad,
Orusse minu geishaga nad jalga lasevad

Kord oli ükskord ilus ilm, mul palga-maarja päev
ja geishake naerumulinal mul pihku pistis käe,
mul süda sulas lumena, kõik viha ununes
me kihlusime salaja ühes suuremas cafes

aleraid, kiiresti asi edenes,
kui kolmas päev sai õhtusse, mina olin naisemees

Kui vaevalt aasta mööda läind, mul geisha tõbine
ja aknast sisse vaatas kuu, kui vintis türklane
ma istsin valus voodisse ja nägin sellest und,
et geishakene maha sai ühe neegripoisiga

aleraid, hommikul avasin ma ust,
mul vastu astus ämmamoor, laps süles süsimust.

(20-dad kuni 40-dad aastad, kk. laulikust Tallinnast)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

VLÜ leitud-lauldud, teise viisiga kui meil:

Hihaa, Hiinamaa, ilus oled sa
Siidiga, niidiga, kuulus üle maa
Hihaa, Hiinamaa, kaugel oled sa
Lustiga, rõemuga, sulle laulan ma

See juhtus mul kord Tallinnas seal Eesti geishaga
Mind armuvalu tihti ajas orgu trehvama
Tal olid süsimustad lokid, mis mind kütkestas
Ja musupruntis naerul mokad vere keema aas

Ai raip hoolsasti, orus lusti lõin
Ja kirgliselt ta rinna najal musu magust jõin
Ai raip hoolsasti, orus lusti lõin
Ja kirgliselt ta rinna najal musu magust jõin

Aeg läks, ma tulin mere pealt, silm jälle seletas
Mind geishakese joobnud pea nii tihti peletas
Nüüd elemendid kahtlased on Eestis liikumas
Ameeriklased, hiinlased on ringi kõndimas

Ai raip, naeruga, silmi tegivad
Ja orust sealt mu geishaga nad jalga lasivad
Ai raip, naeruga, silmi tegivad
Ja orust sealt mu geishaga nad jalga lasivad

Siis tuli sügis, laeval oli raha makse päev
Kui geisha naerumulinal mul pihku pistis käe
Mul süda sulas lumena, kõik viha ununes
Me suudlesime salaja, käin suudlemas ma veel

Ai raip, ilusti asi edenes
Kui kolmas päev läks õhtusse ma olin naisemees
Ai raip, ilusti asi edenes
Kui kolmas päev läks õhtusse ma olin naisemees

Sai vaevalt aasta mööda läind, mul geisha tegi säärt
Ja aknast sisse hiilis ta kui vintis oli pää
Ja kui ma uinun magama, näen unes tihti ma
Et geishakene maha saanud neegipoisiga

Ai raip hommik noor mina lahti tegin ust
Mul vastu tuleb ämmamoor, laps süles süsimust
Ai raip hommik noor mina lahti tegin ust
Mul vastu tuleb ämmamoor, laps süles süsimust

Hihaa, Hiinamaa, ilus oled sa
Siidiga, niidiga, kuulus üle maa
Hihaa, Hiinamaa, kaugel oled sa
Lustiga, rõemuga, sulle laulan ma

[www.vly.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ümbertehtud sõnadega (kohati üsna päevakohane) kk-laulikust "Täiverelt" (tundukse väljamõeldud nimi):

Naljalaul

Ma tahan teile laulda siin üht väikest laulukest
Vabariigi valitsusest, asjadest ja muust
Juttudest, mis läbi läheb igast lihast-luust
Juutidest ja juudimeelsetest, täidest ja ka muust

All-right eestimaa võõra koorega
käo kombel käivad nad sinu pessa munemas

Eesti riiki õigusega võib küll võrrelda
Narva maantee ääres seisva kõrtsumajaga
igal ühel ulualust pead andma sa
tulgu harjusk kaubajuut või kõrilõikaja

All-right eestimaa nõu sul annan ma
kuidas vaevast lahti saad sa ühe hoobiga
All-right eestimaa, välja kihuta
kõik kes ilma tööta teisi paljaks koorivad

Mõned neiud meil nagu kõrtsitütred ka
iga vastutulejaga lõbustavad nad
inglismanni, soomepoega, neegri-son'iga
igaühega nad valmis voodit jagama

All-right neiukene mitme peiuga
igal omast armust jagad raasukese sa
All-right neiuke, sul sõjas peiuke
mida järel jätnud oled sina omale

Ristiisasid meil juba mitu tükki on;
inglismanni, soomepoega, taanlane ja vonn
ristimist käib segamas küll tibla, papp ja võmm
kuid viimati see takistus ka kõrvaldatud on

All-right eestimaa, iseseisev sa
teiste armu küll ei maksa enam oodata
All-right eestimaa, iseseisev sa
kõigest kitsikusest ruttu ennast vabasta

kõik eesti kangelased juba kaitsvad oma maad
mida aga tegi hall kuulus valge kaart;
varastas ja näpistas ja tsaarist nägi und
vahvast eesti sõdurist see polnud miski sund

All-right pane tähel, sibulate maa
oma kadund tsaariga ju kuulus olid sa
All-right vaene maa, tsaarist ilma sa
sest kalsan(?) kommunistega on uperkuutis ka

lehed iilgavad, et tõusmas juba marga hind
aga elu näitab et sell jutul puudub pind

All-right raha kukk haava oma nokk
sest ilma juusteta sa oled loll kui vana sokk
All-right *****(fraas puudub), ole nõnda tark
****(fraas puudub)

eesti valitsus nüüd tahab tappa omad täid
vene meestel pügada ei lasta enam päid
tappa oma täisid, vene mees küll võid
eesti valitsus ei saanud kätte teie täid

All-right koodi jaan nõu sul annan ma
kuidas täidest lahti saad sa ühe hoobiga
All-right tibla eestist välja kihuta
täi siis läheb välja oma armsa sõbraga

Eesti oma vaenlastega rahu teinud ju
tervel ilmal imestades ammuli jäi suu
küsiti et laps kuis tahad ilma loata
meie kõige vaenlastega rahu rääkida

All-right eestimaa ilma kordmata
kõige oma naabritega rahus ela sa
All-right eestimaa papist poiss pole sa
keda ainult teised võiksid nöörist tõmmata

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Cafe Linden:

Linden

Narva maanteega seoses oleks vale mööda vaadata kunagisest kohvikust Linden, mis tegutses aastatel 1917–1929 aadressil Narva mnt 4. Kunagise Lindeni piirkonnas kinnitasid üheksakümnendail kanda baar ja kauplus nimega Linden – nimi polnud juhuslik, tuletades kunagisi aegu meelde. Ammustel aegadel olevat Lindeni kohviku kohal olnud vana restoran Narva, Esimese maailmasõja ajal tegutses seal aga juba Lindeni kohvik.
1916. aastal avati maja teisel korrusel kohvik Empir, mis muudeti peagi Lindeniks. Kohvikus olevat olnud suured ruumid, pehmed vaibad, peeglid, tagaseinas mäletati loorberipuud. Esimestel tegutsemisaastatel oli Linden loomeinimeste kokkusaamiskohaks. Eriti populaarseks kojunes kohvik kirjanike ja luuletajate seas, alaliseks kliendiks oli seal poeet H. Visnapuu. Parimal ajal sai Lindenist õhtune kabaree. 1929. aastal tekkis sinna alkoholivaba kohvik, mis siiski üsna pea uksed kinni pani.
Kohvik-restoran Lindeni puhul ei tahaks mainimata jätta kohvikuorkestrit, kus osalesid tuntud muusikud Konstantin Paalse, Boris Jaanikosk jpt. Lindeni kohvikuhoone hävines märtsipommitamises.

[kultuur.elu.ee]


******

Kas "Oru" viitab mõnele tolleaegsele kohvikule/urkale või Kadriorule?


***

Viru - mis aastal sai Viru kohvik uue nime vana "Kuning" asemel?

****

"Kalsan" - "Püksin õitseb, kalsan kasvab, ülespoole karvendab, allapoole tolgendab? Pähkel"
[www.folklore.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Originaal "Meie Mats" nr. 24 1919 a. Autoriks Musumäe õppar August Brawó

Eesti „Geisha".
(Pilk tulewiku "abiellu".)

See oli "ükskord" Lindanisas,
Eesti „Geisha'ga" —
armu walu aina ajas,
"orgu" trehwama,
— tal olid linawalged «lakad"
mis mind kütkestas, —
ja musu-pruntis "maasik-mokad"
see "were" keema a'as!

„Holl-rait" — "orgus" ma
hoolsalt "flirti" lõin, —
kirgliselt, ta rinnala
musumagust jõin !
Aeg lendas, — maa ja mere peal,
silm "mõnda" seletas, —
mu „Geisha'kese" kogu' heal
mind tihti peletas,
— elementid kahtlased,
nüüd Eestis liikusid, —
"ameriklased, inglased",
mööda "Wirud" kiikusid!

„Holl-rait" — lauluga
silmi tegiwad,
"orusse" mu "Geisha'ga"
jalga lasiwad!

Kord õhtul imeilusal,
mull "palga Maarja päe" —
mu "Geisha" naeru mulinal,
mull pihku pistis käe,
— mu süda „sulas" lumena,
kõik wiha ununes,
siis "kihlasime" salaja
ühes suuremas „cafees"!

„Holl-rait" — kiireste,
asi edenes, —
kolmas päew, läks õhtusse
kui olin "naisemees"!

Aasta oli möödas ju,
mu "Geisha? — "tõbine" —
ja aknast hiilib sisse kuu,
kui wintis türklane,
— ma "walus" läksin woodi, — ai!
ja unes nägin ma,
et "Geisha'kene" maha "sai"
ühe "neegri-plikaga !"
"Holl-rait" — homik noor,
lahti tegin ust,
mull wastu tõttas ämmamoor,—
laps süles "süsimust!"

August Brawó.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

varulven kirjutas:
-------------------------------------------------------
>
> Kas "Oru" viitab mõnele tolleaegsele
> kohvikule/urkale või Kadriorule?
>

"Oru/Org" nimeline kohvik oli EW ajal Tallinnas olemas küll. Kui ma väga mööda ei mäleta, siis asuski vist Kadriorus.

"Wikmani poiste" üks kangelanna Virve kurdab seal muuseas selle üle, et Oru kohviku koogid on lihtsalt "mait-se-tud"


>
> ***
>
> Viru - mis aastal sai Viru kohvik uue nime vana
> "Kuning" asemel?
>

Kas pold mitte nii, et esimesel korrusel oli kohvik Viru ja teisel restoran Kuning?

Jah, mitmes Politseilehes ilmub kuulutus, 1938-1940:

T ä h e l e p a n u !
K a d r i o r u s Kohvik
Ka talvel a v a t u d ja p a k u b kvaliteetseid pagaritooteid
ja tuntud head kohvi Kadrioru külastajaile.

"ORG" Veizenbergi 27.
telef. 316 03.

Ning tuleb välja, et Org avati 1938 sept. ning juhatajas oli Ida Künkmann.

Aga ega arusaadavamaks see tõsiasi nüüd küll midagi ei teinud sest meie laulu originaal on ju 1919 aastal juba trükitud..

Ja siis tuleb veel välja, et "Viru" avati 1937 märtsis, omanikes Karl Lihn ja Aleksandra Lellep. 1940 sai Virust Kuning.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Võõrkeeltes ka -

Chin Chin Chinaman

[www.youtube.com]

ja

Kit-kit-kitai

[www.russian-records.com] (1902)

[www.russian-records.com] (1914)