Kord linnatänaval
ma üksi kõndisin
ja igat vastutulijat
ma hästi silmasin.
Ma tahtsin omal leida,
kes võiks mul aega viita
ja igavuse-tundidel
võiks rõõmustada mind.
Ref:
:,: Jää jumalaga neiu,
ei ole ma su peiu,
sest ilmas on leida
neid tuhandeid. :,:
Üht neidu nägin ma
seal üksi kõndimas
ning minu meelest
ütlemata ilus oli ta.
Ma teda ingliks hüüdsin
ja läheneda püüdsin
ja peagi seal juttu
mina vestsin temaga.
Päev veeres metsa taha
ja kergel sammul mina
siis kallima poole mina
kiirelt ruttasin.
Ja peagi ma taad leidsin
ja tema rinnal heitsin
ja armujoovastuses
mina teda suudlesin.
See väike laululind
nii võrku võttis mind
ja päevalgi ei saanud
enam rahu minu rind.
Oh, millal algab aega,
mil võiksin ma taad leida
ja kergemalt hingata
võiks jälle minu rind.
Aeg muutus õige pea,
mul teada anti ka,
et isamaad eest pidin
mina välja astuma.
See teade oli mulle
nii kohutav kui kõue
ja kallimast pidin
mina ära lahkuma.
Ei olnud parata,
ma pidin minema
ja kallim ka ühes
ei võind tulla minuga.
Ta vaksali mind saatis
ja mulle järel vaatis
ja ojana voolas seal pisarad.
Siis vedur vilistas,
mind ära sõidutas,
ja kallimast mind mõneks ajaks
ära lahutas.
Kõik kurbtused ma heitsin
ja aru saada püüdsin,
et isamaa on tuhat korda
armsam minule.
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _