Tõnissonil on märge, et laulda viisil: "Kui seisan pikal pimel ööl", mis on Friedrich Silcheri viis ja Wilhelm Hauffi tekst: "Steh ich in finstrer Mitternacht" ("Treue Liebe", 1826, töötlus rahvalaulust, avaldatud: "Zwölf Volkslieder für vier Männerstimmen"). Meil lauldud ka kui: "Nüüd hüüdja hääl käib heledast", ehk soome "Hämäläisten laulu".
Tõnissoni tekst:
Setukeste lugu.
(Wiisil: Kui seisan Pikal Pimel üöl.)
See juhtus külmal Küinla-kuul,
Kui puhus tubli põhjatuul,
Et sõitsin Setukeste teel,
Kus pisut Pihkwa piiri weel.
2. Kui külas kinni pidasin
Ja hobust talli widasin,
Et sööta sõidu-ruunakest
Ja kosutada kondikest.
3. Seal nägin palju nooremaid
Ja lusti-mängu mängijaid,
Kuis nemad tempa tegiwad,
Mis nägu kõik nad oliwad:
4. Üks oli kahwatand, kui surm —
Tal waewaks olnud sala-arm.
Ja teine suur, kui Surju kokk,
Tal pikem alumine mokk.
5. Waat', k o l m a s oli jäme, paks,
Kui mätas-karu, meite saks;
Noh, neljas nii kui tuku-nui,
Ma nägin teda mullu sui.
6. Suurt wiga polnud w i i e n d a l ,
Kell silmad, nii kui sihtijal.
Kõik minu peale wahtisid,
Mind omaks armuks arwasid.
7. Ma hüitsin: ärge arwake,
Ei mina teid ei armasta!
Mu pruut on üsna kaugel siit,
Kakssada wersta, kümme wiit.
Rahwa suust: M. Tõnisson.
Õpetus: Poiss on nii kaua üksi ringi keskel, kui neljat
salmi laulma hakatakse. Siis wõtab ta iga paari sõna laulmise
ajal ühe neiu ringisse, tansib temaga ja saadab jälle wälja.
Seitsmenda salmi laulab poiss üksi ja lähäb siis mängijate seast ära.
Sama Matsi märgitud saksa viisiga on lauldud nii Anna kui Põlva khk.
"Steh ich in finstrer Mitternacht" tõlge koos noodiga ilmus 1876: "Laulud kahe ja kolme häälega ja kaanonid. 2. jagu" (107), autor Jaan Jung.
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _