..ma küll ei tea, kust see tekst on meil alguse saanud, kui keegi teab, andke teada, ent lauldakse seda umbes nii:

Minu isa oli kuldimuna lõikaja
:,:ja lõikaja:,:
Tema lõikas ikka kaks muna korraga
ja korraga, juhhei!

Minu isa oli kuldimuna lõikaja
Ja mina olin jahu peale viskaja.

Üks läks minema, üks läks minema,
teised jäid aia peale (lolli näoga)
vahtima

***

Teine tekstivariant:

Suska tädile, suska tädile,
suska kasvõi vägisi.
(Või tema paneb supi sisse sibulaid)

Või kolmas:

Litsu pääle, litsu pääle,
mis sa kavvõst küünütäd!
(Litsu Juula kõhu pääle)

(viimane ka refräänina "kui naane minno pahandas" viisil)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Alged:

"Im Grunewald ist Holzauktion"
Saksa rahvav.

[de.wikipedia.org]

[www.russian-records.com]

(Vene: "В Грюнвальдском лесу ")

Sõnad: Berlin 1890 Otto Teich
Viis: Franz Meißner 1892

[books.google.ee]

Im Grunewald, im Grunewald ist Holzauktion,
Ist Holzauktion, ist Holzauktion,
Im Grunewald, im Grunewald ist Holzauktion,
Ist Holzauktion.

|: Links um die Ecke rum,
Rechts um die Ecke rum,
Überall ist große Holzauktion. :|

Der ganze Klafter Süßholz kost'nen Taler,
'nen Taler, 'nen Taler.
Der ganze Klafter Süßholz kost 'nen Taler,
'nen Taler kost er nur.

Der Förster schießt dabei zwei große Böcke
Für'n Taler, für'n Taler,
Und sieht drauf in der linken rechten Ecke
Für'n Taler, Taler nur.

Der Forstgehilfe küßt des Försters Tochter
Für'n Taler, für'n Taler,
Der Förster auf den Forstgehilfen pocht er
Für'n Taler, Taler nur.

Beim Vollmond, da kamen alte Weiber
Für'n Taler, für'n Taler,
Die mausten Holz wie echte rechte Räuber
Für'n Taler, Taler nur.

Die Polizei kam leise wie auf Strümpfen
Für'n Taler, für'n Taler,
Und arretierte, ach, die alten Nymphen
Für'n Taler, Taler nur

***

"Buffalo Gals"

Ameerika trad. avaldatud esimest korda 1844 John Hodges'i poolt pealkirja all "Lubly Fan".

(http://www.originals.be/en/originals.php?id=759)

As I was lumb'ring down de street
down de street
down de street
A pretty girl I chanc'd to meet
O she was fair to view

R:
Den lubly Fan will you cum out to night,
will you cum out to night,
will you cum out to night,
Den lubly Fan will you cum out to night,
An dance by de lite ob de moon.

I stopt her an I had some talk,
Had some talk,
Had some talk,
But her foot covered up de whole side walk
And left no room for me.

She's de prettiest gal ibe seen in my life,
Seen in my life,
Seen in my life,
An I wish to de Lord she was my wife,
Den we would part no more.

I lub to taste dem lubly libs,
Lubly lips,
Lubly lips,
Oh den I sure would lose my wits,
An drop down on de floor.

Her lips are like de oyster plant,
De oyster plant,
De oyster plant,
I try to kiss dem but I cant,
Dey am so berry large.

Oh make haste Fan dont make me wait,
Make me wait,
Make me wait,
I fear you've kept me now too late,
Yes dare's de ebening gun.

Yes lubly Fan will you cum out to night,
Cum out to night,
Cum out to night,
Yes lubly Fan will you cum out to night,
And dance by de light ob de moon.

Lubly Fan is cumming out to night
Cumming out to night
Cumming out to night
[Lubly Fan is cumming out to night]
Far to dance by de lite of de moon.

"Buffalo Gals"

As I was lumb'ring down the street,
Down the street, down the street,
A handsome gal I chanc'd to meet;
Oh! she was fair to view.

R:
Buffalo gals, can't you come out to night?
Can't you come out to night?
Can't you come out to night?
And dance by de light ob de moon.

I ax'd her would she hab some talk,
Hab some talk, hab some talk,
Her feet cover'd up de whole sidewalk,
As she stood close by me.

I ax'd her would she hab a dance,
Hab a dance, hab a dance,
I taught dat I might get a chance,
To shake a foot wid her.

I'd like to make that gal my wife,
Gal my wife, gal my wife,
I'd be happy all my life,
If I had her by me.

[www.youtube.com]
[www.youtube.com]

***

Inglise/ Šoti "Pray, pretty Miss" (võimalik, et eelmiste eellane)

[books.google.ee]

Priperty Miss, will you come out,
Will you come out, will you come out?
Priperty Miss, will you come out
To help us with our dancing ?

No!

The naughty girl, she won't come out,
She won't come out, she won't come out;
The naughty girl, she won't come out
To help us with our dancing.

Priperty Miss, will you come out,
Will you come out, will you come out ?
Priperty Miss, will you come out
To help us with our dancing ?

Yes!

Now we've got another girl,
Another girl, another girl;
Now we've got another girl
To help us with our dancing.

***

Pray, pretty Miss, will you come out
to help us in our dancing ?
No!
Oh, then you are a naughty Miss,
won't help us with our dancing.
Pray, pretty Miss, will you come out
to help us in our dancing ?
Yes!
Now we've got our jolly old lass
to help us with our dancing.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Siinkohal ei tasu muidugi unustada ka telelavastuse "Kuulsuste narrid" lõpulaulu :P

Lisaks Soome "Pikkupoika posteljooni" ja Rootsi "Två små röda luvor"

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Seda kuldimuna lõikamise teksti asja võiksid Jaak Tuksami käest küsida; mulle on väidetud, et see olevat flaami laul, aga nende väidetega on nii, nagu on :)

Suskamise laulu laulis ülikooli ajal praegune ajakirjanik Raimo Hanson refräänina mingi teise laulu vahele. Minu mäletamise järgi käisid sõnad nii:

Suskame tädile, kas või poolvägisi,
ema pani supi sisse sibulaid.
Suskame tädile, kas või poolvägisi,
ema pani supi sisse sibulaid.

Ja siis tuli teine viis ja asi läks joomise peale:
Me joome veel - jne (jne sellepärast, et ei mäleta; olen seda laulu nii umbes 40 aastat tagasi ainult paar korda kuulnud)

Seda suskamist olen käsikirjalaulikutes kohanud. Salvestisi kirmusest ka. Küll ilma sibulateta. Ent kuldimunasid ei ole siin ega seal trehvanud, võib olla küll uuem leiutis.

See "joome veel", kas sellele järgnes too tüüpiline "et rõõmsaks muutuks meie meel"

Kas see oli ka kuulsa "väliseestlaste" lindi peal mis tont_teab_mitmes järelkoopia vähemalt igas eestimeelses peres kasseti või lintmaikirullil olemas oli?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Just, edasi tuli "et rõõmsaks muutuks meel". Väliseestlaste lindist ei tea ma midagi, seda pole ma kuulnud.

Kuldimuna laul on minuni jõudnud puhtalt Jaak Tuksami ja Riho Sibula kaudu.

Gerry Jones - Liverpool Musician
Folk Songs from Europe

Me joome veel
(Rahvalik joomalaul)

Refrain:
Me joome veel,( me joome veel, me joome veel)
et rõõmsaks muutuks meie meel,
et pehmeks muutuks meie keel
seepärast joome veel

Tsus-kami-tadile Kaspoi pool vagise
Tema daneb supi-sisse sibulaid
Tsus-kami-tadile Kas poi pool vagise
Tema daneb supi-sisse sibulaid
Refrain:
Aga rüüpame õlut veel, aga rüüpame õlut veel
kuniks õlut jätkub meil toobrisse
Aga rüüpame õlut veel, aga rüüpame õlut veel
kuniks õlut jätkub meil toobrisse
Refrain:
Aga õlu on üks mehe jook, aga õlu on üks mehe jook
suurte meeste armastatud lemmikjook
Aga õlu on üks mehe jook, aga õlu on üks mehe jook
suurte meeste armastatud lemmikjook
Refrain:
Aga õlu elu kauniks teeb, õlu elu kauniks teeb
õlu meie tuju kaunilt rõõmsaks teeb
Aga õlu elu kauniks teeb, õlu elu kauniks teeb
õlu meie tuju kaunilt rõõmsaks teeb
Refrain:

[www.google.ee]

Rääkimata sellest, et Viljandi mehed on laulnud kuldi muna lõikamisest "Pohjolan poikien polokka" viisil.

Minu isa oli kuldimuna lõikaja
Iga kuldimuna eest sai tema kopika
ja kopika, juhhei!

flaamist ja belgiast jälge ei leidnud, pigem läheb sinna saksa- ja hollandipoole ikka, ja, tuleb välja, ka prantsusesse:

[www.free-notes.net]

Aga eks mõned rütmid ja viisiosad on ikka liiga stereotüüpsed et mingit järedust teha:
[www.youtube.com]

Üks asi on kindel, meloodis on kindlasti varem tuntud kui mõne moodsa ansambli töötlus sellest.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

See Grünewaldi metsa(oksjoni) laul on ju rohkem popurrii, seal kõlas ka "Wir versaufen unser Oma ihr klein Häuschen" ehk Joome maha selle ämmamoori maja.

[www.volksliederarchiv.de]

"Text: Franz Meißner 1892 , wahrscheinlich vom Berliner Adolf-Ernst-Theater verbreitet, verschiedene coupletartige Textfassungen , später gebräuchliche Version von Otto Teich -
Musik: anonym - Rheinländer (Tanz)
in Mutter der Mann mit dem Koks ist da (1977)"

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Vello Orumets laulis eesti Raadios: --Me joome veel

Tudengilaul 60-ndatest aastatest

:,:Vini vinni vinni vinni, vana vanna vanna vanna,
See on me joodikute laul.:,:
Me joome veel, me joome veel,
et rõõmsaks muutuks meie meel,
et pehmeks muutuks meie keel,
seepärast joome veel.
:,:Aga rüüpame õlut veel, aga rüüpame õlut veel
kuniks õlut jätkub meil toobrisse.:,:
Me joome veel…
:,:Aga õlu on üks mehe jook, aga õlu on üks mehe jook
suurte meeste armastatud lemmikjook.:,:
Me joome veel...
:,:Aga õlu elu kauniks teeb, õlu elu kauniks teeb
õlu meie tuju kaunilt rõõmsaks teeb.:,:
Me joome veel...

Vini-vini-vini-laulu päritolu ja lühike ajalugu -- 1958.a plaadistas Yves Roche USA-s ansambliga Terorotua & His Tahitians laulu „Vini Vini“, laulsid naishääled polüneesia keeles. Laul paistis jäävat erilise menuta, kuni 4 aastat hiljem levis Prantsusmaal Tahiti kõhutantsu tamouré (tõlkes - ahvatluse tants) vaimustus, saatemuusikaks oli valida kahe Pariisis ilmunud plaadi vahel:
--„Tamouré Vini Vini“ (1962), esitaja ja autorite kohta andmed puuduvad.
--„Vini Vini“, esitajaks Charly Mann & Roche’s Tahitians (1963).
Samal 1963.aastal tehti siin tsiteeritud itaaliakeelne variant, mis Itaalias sai tõeliseks hitiks.
Järgmiseks võib pidada alltoodud Die Tahiti Tamoures saksakeelset versiooni (1963).
Nüüd tegi saksofonimängijast orkestrijuhiks ja arranzheerijaks tõusnud Bill „Raunchy“ Justis USAs 1963.a plaadi „Tamouré“, laulsid The Stephen Scott Singers inglise keeles, autoritena loetletud Heinz Hellmer/Wolf Petersen/Margie Singleton/Bill Everette. Singleton on ilmselt teinud inglisekeelsed sõnad saksakeelse variandi alusel, Everette roll jääb segaseks. Sellel plaadil oli juba korralik suur tiraazh, kuid päris edetabeli esinumbriks pääses laul ainult Autraalias.
Veel esitajaid: Chris Barber (1963), Ria Valk (1963 Holland), Sweet Sixteen (1963), Dick & Dee Dee (1964), Arthur Lyman (1964), Two Man Sound (1973 Brasiilia), Ernst Neger (1976 Saksamaa), Babaloo (1984), Heino (1993 Saksamaa), Jane Sward (?? Saksamaa), Funky Mary’s (2005 Saksamaa).

"Kuldimuna" on väidetavalt pärit Hollandist -- ansambli 'The Spitfires' laul "Links van Varsseveld". Sellest tegi juttu Jaan Elgula oma saates "Originaal ja koopia" 13.apr.2012.a. (saade #49). Kõik senised saated on järelkuulatavad Vikerraadio kodulehel arhiivis.

[www.youtube.com]


Alates minutitest 26:59 oleks nagu sama lugu?

Tsiteeri:

Alates minutitest 26:59 oleks nagu sama lugu?

No aga kuula mis nad enne räägivad, teavad suurepäraselt et kõik teavad seda meloodiat, mainivad isegi Grünenwaldi. Refräänil ja salmimeloodial on kaks eri lähet. Kuula "päritud laulu" vastavat osa, seal on veidi, siiski muidugi mitte kogu infot, näpuotsaga. Otsi ka varasemat tantsumeloodiat zwiefacher'ile, nt. "Le Porcher"

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _