Autor
Sõnum
Telc









Sõnumeid:71
:: Tsiteeri ::
Teema: rms Oskar Vaheri klade
Üks hea inimene ostis endale Hallistes maja. Maja koristades leiti pööningult liiva seest kast kus sees oli piibel ja üks käsitsi kirjutatud laulude klade.

Laulud on kirja pannud reamees Oskar Vaher ajavahemikul 29 aprill kuni 1 detsember 1930, olles sel ajal Aegna komandantuuris siis ilmselt aega teenimas. Osadel lugudel on suisa juurde märgitud, et vahtkonnas olles ei tegelenud sõdur mitte vahtimise vaid laulude üleskirjutamisega.

Osa kladet on puudu, aga need lehed, mis mu kätte jõudsid, mõtlesin, et tähendan jupikaupa ja jõudumööda arvutiekraanilt loetava tekstina üles. Kokku on kirjapandud laule pealt saja, neist mõned päris igiteada, osad olid vähemalt mulle uued. Leidub ka Aegna sõduripoiste oma folkloori. Ümberkirjutamist olen teinud üsna täpselt sellises kirjapildis nagu algmaterjal. (Ebajärjekindel w ja v kasutamine, kaasaegse keelepruugi järgi kirjavead jne).
Aga esimene portsjon siis kohe tuleb.
30.07.13, 18:19
Telc









Sõnumeid:71
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: rms Oskar Vaheri klade
Hoiatuseks: Kladele.

Armas klade kuule sa
sõnu, mis sul ütlen ma.
Näha saad sa palju vaeva
selle üle ära kaeba.

Aegnasaarel täitan lehti
et sind seega vähe ehti,
Ja siis saadan välja sind
reisima, kas kuuled mind.

Sinu jäoks teen mina reeglid
kas küll igal ühel meeldib,
sa ei ole süüdi selles,
et su lehtis kirjutan sellest.

Esitiks sa vaata ette
Et sa ei satu plika kätte
Plikad need ei oska nalja
Kisuvad sinust lehed välja

Teiseks palun mitte loopi
Ega endal anda hoopi.
Sest see oop ei ole hea
Ja sind rikub ära pea

Ja siis kõige esmalt see
Näpud puhtaks endal tee,
Sest et musta näpuga
võid mind ära määrida.

Sest sa minu omadus
Aegna saare mälestus.

Aegnas 29 aprillil 1930a
sadamasilla vahtkonna ruumis
O.Vaher


Laul No 1.
Aegna hümn

Üks paadikene lainetel liigub
Ta sõuab Aegna pool
Ja õhtu vaikusel kõlab
Kena neiu laulu hääl

Refrai:
Oh jõuaks ma kord sinna,
Ei mujale taha ma minna
Aegnas on hea
Jõuaksin ma ma pea (Jõuaks sinna ma pea?)

Kuld ankur ja korsten ju paistab
Varsti ilmub ka poissmeeste loss,
Kuu taevast hõbedat paistab
Läen jala kui ei oota mind suss

Seal puhkab metsa vilus
Õhk selge ja magus kui viin
Iga poiss seal saarel on ilus
Rinnus kõigil on armu piin.

Seal Freimann on komandandiks
Kes juhib kõikide tööd
Ja Birken adjudandiks
Kes magab kõik päevad ja ööd

Majandus ülem, soliid on Miller
Tal vägi ja võimus on käes
Ja abiks Napp ja Jõgis
Seil seadus on kõigil peas

Kui õhtu kätte jõuab
Ja pimedus katab maad
Siis Brükkel voolukest jagab
Et oled saand ja pole ka saand

Seal Mey teeb tiblale kolli
Tall patarei vägev ja shikk
Ja mitu mitu tolli
On iga suurtükk pikk.

Kord oli üks patarei kuulus
Ainult poissmehed olid ta peal
Siis tuli üks neid ja võlus
Seda, kes oli ülemus seal

Ei karda ma hirmust Georgi
Ei puutu ta iialgi mind
Ta karvadega nahka sööb mehi
Ja jumaldab ilusad naist.

Sõua kiirem mu paadikene sinna
Sääl ootab mind lõbu ja viin
Lase tunnimees läbi mind minna,
Säh waata, sest luba on siin.

12.III.30.
O.Vaher
rms.


No 2. Valtser

Neiu, ma sinuga enam
Kuidagi läbi ei saa,
Oled küll kõikidest kenam
Kõikidest vallatum ka.

Räägin sul armastust, sa ei usu
Ammu ju armastan sind
Annan sul palavalt musu
Vastu ei suudle sa mind.

Kui lähen ma ära siit kaugele
Siis tervisi saadan ma sul,
Silmadest paistab sul läige
Kaebama ei hakka ma sul.

Neiu, mis ometi ihkad
Ütle seda tõesti sa mul,
Või mind koguni vihkad
Olen ma vahest koormaks sul.

Neiu siis avalikult kostis
Ammu ju armastan sind,
Vabanda kui küsida tohin
Millal sa koju mind viid.



No 3. Silva

Täna tahaksin ma laulda, kogu ilmale
Ilusam naine on antud minule.
Suudelda ja kallistada luba ennast veel
Lõhnavad lilled need õitsevad elu teel.

Tuhat väikest inglid laulvad armasta
Õrnalt südamesse hüüdvad armasta
Kindlalt sinust kinni hoidvad minu käed
Terve ilm võib hukka minna, mulle jääd.

Rindu tuikub armu värin, näeksin nagu und
Püha ja kallis mul olgu ikka see tund
Tänu sulle taevaisa kingituse eest
Teda nüüd armastan kõigest südamest.

Teeme pesa endale nagu pääsulind
Oled hää minule, armastan ka sind
Aga kui mind petad, saan kohe lahkuma
Lõunamaale lendan ma, teise pesasse

Meil ilmas palju õrnu naisi, aga unustad kõik teisi
Kui sul keegi leidub, keda jumaldad
Aga üks on sull see ainult õige
Keda hindad üle kõige teda jumaldad ja armastad

Aegnas
12. märtsil
1930a.


No 4. Lõpu eel

Maa lõi Jumal Esmaspäeval
Taeva juure Teisipäeval
Kolmapäeval võlvil nähti
Kuud ja päikest, taeva tähti
Neljapäewal palju loodi
Mees ja ahv siis ilmal toodi
Reedel roomas madu must
Laupäeval Eeva ilmus just.

Refrain.
Lõpu eel, lõpu eel
Loodi musi alles veel,
Siis kui vaiksel suwe ööl
Musu kallal oldi tööl.

Tehti katseid Eevaga, ah – ah – haa
Lõpu eel, lõpu eel, loodi musi alles veel.
Sellest ajast saadik just, igal ühel kange lust
Musu anda salaja.

Viimaks seitsmendamal päeval
Tuli lõpp kõik tööl ja vaeval
Küll siis alles püha peeti
Kellegil siis polnud mahti
Taga aeti musu jahti
Kokku sulasivad suud
Järjest maitsti musu uut.

Musu ootvad mehed, naised
Olgu nad kas rikkad vaesed
Kuigi maailm läheks hukka
Musutust ei jäädaks vakka,
Olgu maa, või linna plikka
Sest see maitseb kõigil ikka,


No 5 Aeg elus

Kui on jõudnud sügis
Kolletavad lehed
Sala tung siis vägisi
Aegna kannab mehed.

Rinnus tõuseb vägisi viis
Tuulest õhku kantud.
Talle vastu põld ja hiis
Ta on rõõmuks antud.

Pikk ja väsitav on tee
Mis viib Aegna saarele
Üle mitme mäe ja vee
Jõuab viimaks sinna.

Nukrus poeb rinnasse
Kurbus valdab meeli,
Ja siis läbi silma vee
Kuuled kurbi hääli.

Aga et tee käänu peal
Vallandab üks kogu
Varsti selgub silmale
Väikse neiu nägu.

Uuest rõõm siis rinnus keeb
Nukrus kaob ära
Sõdur jälle laulu teeb
Nõidund silma särast.

Juba jõuab Aegnasse
Kaugel kodu isa
Kaugel hella emake
Siin vaid kära kisa.

Siiski paik on ilmas
Kus wõib rõõmust wiisi
Lõbu ringi hulgas
Kuuled tuttvat viisi.


No 6. Sõduri elu.

Tahan teile sõduri elust natuke laulda
Palun teid seda siis kannatlikult kuulda,

Oh sa poiss, seda sa ei tea
Sõduri poiste elu polegi nii hea :,:

Räägitakse, et sõduritel palju vaba aega
Seda teen teil selgeks, siin mõne reaga,

Oh sa poiss, seda sa ei tea
Sõduri poiste elu polegi nii hea :,:

Räägitakse, et sõdurid saavad hästi süüa,
See on vale, ainult kokkad saavad süüa.

Oh sa poiss, seda sa ei tea
Tühja kõhuga õptust teha, polehi nii hea :,:

Räägitakse, et sõdurid lastakse linna,
Paariks tunniks kellegil, ei maksa sinna minna

Oh sa poiss, seda sa ei tea
Linna luba kätte saada polegi nii hea :,:

Unustad sa kogemata frensi nööbi lahti
Näeb seda ülemus, lendad peavahti.

Oh sa poiss, seda sa ei tea
Peavahtis istuda polegi nii hea :,:

Lähed ambulantsi, saad vaba päeva
Sunnitakse kohe sind kööki tööle jääma

Oh sa poiss, seda sa ei tea
Wabal ajal köökis olla polegi nii hea :,:


No 7 Kaugel merel

Sääl kaugel, kaugel merel
On purjetamas laev,
Ta kannab rasket koormad
Ei ole tal sest vaev.

Sääl rooli juures istub
Noor priske meremees,
Ta ratast käega keerab
Tal kompas seisab ees.

Ta julge käega juhib
Küll laeva edasi,
Tuul puhub purjedesse
Laev lendab rutuga.

Ja noormees vaatab üles
Kuu paistab selgesti
Ta mõtleb koidu poole (kodu?)
Kus peaks ta olema .

Oh jõua laev kord randa
Et saaksin sadama,
Kus jäänud kena neiu
Kord teda leinama

Kus jäänud isa, ema
Ja tutvad sõbrad ka,
Kus haljad metsad aasad
Ja laulvad linnud ka

Kus metsas tuhat lille
Jäid õitsma aasadel
Ja aedas, lehtpuude vilus
Oli ilus kõndida.

Kui lähed kena neiu
Sa õhtul kõndima,
Siis mõtle, kus su peiu
Peaks praegus olema

Ei saa ma sinuga tulla
Nüüd õhtul kõndima
Oh jõuaks laew kord randa
Et saaksin sadama.


No 8. Mina olin noor.

Mina olles noor ja iludus mul õitses.
Mina mõtlesin, minu oma oled jäädavalt,
Kuid kõik läks mööda, iludus mul kadus
Mind kallim unustas, jäi võeraks jäädavalt.

Ära saada mulle piinarikast pilku.
Mina saatusest olen ammu nuheldud,
Minu elu õnnetustega on kaetut
Mina rahvast põlatud, ka sinust unustud.

Kõik räägivad, et mina olen wangis olnud
Kõik räägivad, et sa mind ei armasta
Las räägivad, et mina vangis olen olnud
Kui armastad sa mind, siis armastan ka sind.

Ära mõtle meie lahkumise tundi
Ära mõtle meie endisi aegi.
Unusta kuidas ma sind armastasin
Kui unustad mind, siis unustan ka sind.


No 9. Mere waht.

Mere waht ja laente mõlle
Tormi puhang, maruhoog – vallerah,
Nende vooge sinihalle
Kannab laev meid sadama – vallerah.

Vaevalt oli antud otse
Saabus kalli neiu hääl – vallerah,
Lahked, julged meremehed
Kas mu peig ju saabunud – vallerah.

Kena neiu, võluv piiga
Hüüab vastu madrus noor – vallerah
Teie peig on teise leidnud
Armu küllust naudib seal – vallerah.

Hetkeks langes kena peake
Sini silmast vajus pärl – vallerah,
Neid ei tundnud kestwad leina
Warsti nautis armu uut – vallerah.

Selle laulu laulikuga
Kiindus armu mõllusse – vallerah,
Tundis meremehe armu
Mis kui meri tormine – vallerah.

Leidis tema truudust jälle
Mis kui meri muutlik on – vallerah
Mere mehel lõbu laialt
Saada igas sadamas – vallerah.


No 10. Enne weel.

Enne weel, kui tõuseb päike
Läen võitlusesse ma, --- vallerii, vallera
:,: Tulen tagasi sealt võitjana
wõi langen ma:,:

Kui ma peaksin täna langema
Olen homme surnud mees,--- valleri, vallera
:,:Minu sõbrad viivad hauda mind
Just koidu eel:,:

Kolm sinilille õitsewad
Mu haua künka pääl --- valleri, vallera
:,:Uhke ratsamees, kuid murrab nad
Seal õelal käel:,:

Käi põrgu, uhke ratsamees
Las lilled õitsevad, --- valleri, vallera
:,:Neid näha oleks ihkand
Mu neiu veel:,:


No 11. Tartu linn.

Suures uhkes Tartu linnas, palju uudist on
1,2,3,4, palju uudist on,
Tahad sa, ehk tahtmata, kuid andma pead sa
1,2,3,4, andma pead sa,
Kimnatsiska noor ja ilus, lapse ilmal tõi,
1,2,3,4, lapse ilmal tõi,
Ei tema tahtnud kasvatada, ainult armasta
1,2,3,4, ainult armasta,
Ei tema tahtnud muud kui musi, anda poisile
1,2,3,4, anda poisile,
Ei tema söötnud, ei tema jootnud, merde viskas ta
1,2,3,4, merde viskas ta,
Hommikul nii vara, vara, kellad hüüavad
1,2,3,4, kellad hüüavad,
Meie poisid kalamehed kala püüavad
1,2,3,4, kala püüavad,
Ei nad saanud ühte kala, lapse leidsiwad
1,2,3,4, lapse leidsivad,
Hommikul nii wara, wara, kellad hüüavad
1,2,3,4, kellad hüüavad,
Kimnatsiska noor ja ilus, kohtu viiakse
1,2,3,4, kohtu viiakse,
Seal ta peab aru andma omast armu tööst
1,2,3,4, oma armu tööst,
Hommikul nii wara, vara, kellad hüüavad
1,2,3,4, kellad hüüavad,
Kimnatsiska kümneks aastaks, vangi pannakse
1,2,3,4, vangi pannakse,
Wangimaja ukse taga nutab emake
1,2,3,4, nutab emake,
Nutab oma tütart taga, kes tal wangis on
1,2,3,4, kes tal vangis on.
30.07.13, 18:22
Telc









Sõnumeid:71
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: rms Oskar Vaheri klade
militaar.net foorumist sattus paar ligikaudu samal ajal Aegnal tehtud pilti silma alla - ei tea, et neil otseselt O. Vaheriga seost oleks, aga lustlikud pilli- ja pullimehed on ikka.

http://i114.photobucket.com/albums/n266/zzirk/AJALUGU/rulasedjamuud_0015.jpg
http://i114.photobucket.com/albums/n266/zzirk/AJALUGU/rulasedjamuud_0013.jpg
31.07.13, 09:25
Telc









Sõnumeid:71
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: rms Oskar Vaheri klade
No 12. Soov sõbrale

Sulle sõber soovin mina
Ilmas sõnu paremad,
Et kül võiksid olla sina
Targem leides kallimad.

Kui sa oled leidnud ühe
Kes sul avas inge ust,
Ära siis sa hakka kohe
Tunnistama armastust.

Õpi enne tundma teda
Kas ta truu ja õiglane
Siis vast märkad varsti seda
Kui tal süda kullane.

Pettust, valskust väga palju
Tuleb ette elu teel,
Kõik ei ole kindel kalju
Mis siin seisab silma ees.


No 13. Rannapatareis.

Nad jällegi olid kõik härrad
Kui saatus neid kokku viis
Oolles sõduri elust kord väljas
Tuju rõõmsaks tehakse siis
Nad rääkisid taevast ja põrgust
Ja kadunud noorusest,
Ka mainiti maailma uhkust
Kui algas üks nende seast.

Refrain.
Meil ranna patareis:,:
Tehtaks marss ja seis,
Mis tõstab tuju meis
Seal wuntsi püssisi
Ja lase kahurid – oi – oi – oi – oi -
Meil õppekompaniis:,:
Ei joondu ükski mees
Kes nõrk on haigustes,
Seal pole soovi teist
Kui kell on löönud üksteist
Poe voodi, just kui surm.

Siis hüüti hurra patareile
Kus mehest wast tehtakse mees,
Kes hirmu wõib teha
Nagu muiste tegi vägimees
Ja „joosep“ see tahtis ka kiita (joonep?)
Jalaväelaste elu ja head
Peab vaikima, aeg pole kiita
Sest kõlas ju ühendatud hääl.

Kui hommikul seltskond läind lahku
Kõigil meeles, mis loonud see öö,
Kaua kuuldi saarel seda laulu
Mida lauldud sai ju terve öö,
Seda laulu nüüd tunnevad palju
Ka patareis tuttav see viis
Ja rahvas jääb seisma kui kalju
Kui kõlas ju ühendatud hääl.

(Ni˛ni Novgorodi viis? - Telc)


No 14. Hans ja Manni!

Hans läks ükskord Mannikesega,
Karjamaale marju korjama
Manni läks tasa ja häbelikult ees
Hansuke talle kõneles.

Mis sa Manni häbened
Siis sa vanaks piigaks jääd,
Kui sa tahad mehele
Siis sa ära häbene.

Mannikene vähe seisatas
Waatas Hansu, ja siis punastas,
Aga Hans lõi suhu sigari,
Ja siis ütles Mannikesele.

Oh mu magus Mannike
Anna sa mulle üks musuke
Ja kui tahtis võtta ta
Hakkas Mann siis vastu rabelema.

Vastu rabelema Hansule
Hans see hakkas rohkem rabelema
Wiimaks kukkusid murule pikali
Ja siis sai ikka Hansuke

Wiimaks wõit jäi ikkagi Hansule
Kinkis marjad Mannikesele
Mann läks tasa, häbelikult ees
Hansule ta kõneles.

Mis sa tegid Hansuke
Nüüd sa seda ikka tead
Et mind naiseks võtma pead
Muidu kaeban mammale.

Aga Hans lõi suhu sigari
Ja siis kostis Mannikesel nii,
Mann sa ole vagusi
Ära kaeba mammale.

Siis sa teinekord ei saa,
Tulla marju korjama
Nii nad käisid marjul veel
Mitu korda, musutasid teel.

Siis seal juhtus häkitselt
Et jäi haigeks Mannike,
Hans lasi jalga, kaugele
Mannil sündis tilluke

Mannike teda kiigutas
Mamma käed olid rusikas
Ja kui hakkas mamma riidlema
Wastas Mann tal lauluga.

Miks mind minna lasid sa,
Üksi metsa Hansuga,
Hans see musu andis mul
Kohe nii, et aitas küll.

Asi sündis üsna kogemata
Ma ei saanud sellest arugi
Musud käisid üsna lugemata
Ei teadnud, et see asi lõppes nii.


No 15. Üks paigake.

Üks paigake, siin ilmas on
Kus kadund wabadus ja õnn,
Kõik noored mehed ilma peal
On kapsa suppi söönud seal.

Kas kroonu elu tunned sa
Kus piin ja mure lõpmata,
Siit wabaks saanud iga mees
Kes rahus elab ilma sees.

Kas sõja kuntsti tunned sa
Kes meid on pannud teenima,
See seisab koos auandmisest
Ja püssi õlal kandmisest.

Kas tärni mehi tunned sa
Kes meid on võtnud õpeta,
Kes söögi eest meil ära sööb
Ja leivatükist osa saab.

Kui õigust ilmas näha saad
See sõjameestel tundmata
Kui seda julged nõuda sa
Siis püss sind sunnib vaikima.

Kas õpepataljoni tunned sa
Kus meid on pandud teenima,
Meil seljas raske liiva kott
Ja püss on seljas nii kui kott.

Ei wõinud vabaduses ma
Küll seda mitte uskuda,
Et elu on nii armuta
Ja kapsa supp nii kõlbmata.


No 16. Adieu Mimmi

Mimi, wõrdlemata oled
Kuid ka meil on löönud tund
Näitavad nii mitmed märgid
Kaotan sind ja kaotad mind
Tuleb saatus karmi väega
Pühib õnne nagu käega,
Teadmata, mis ees me teel
Sest lahkum, kui aeg seks veel.

Refrain.
Adieu Mimmi, sa magus nõid, Mimmi
Et ma nüüd lähen, Mimmi
Sest süda kurb
Ela hästi Mimmi, vast alkohol Mimmi
Teeb kergemaks Mimmi, mu südant mul,
Good by Mimmi, sa vaiki jäe Mimi.
Ja truuks mul ka, Mimi,
Kui senini,
Adieu Mimi, ju täna veel, Mimi
Sind ootab ees, Mimi, üks teine mees.

Juhtub mul nüüd liiga rohkelt
Varsti lõpeb kannatus,
Tihti juba küsin endalt
Mis on süüdi nähtuses?
Vaivalt kallima ma leidnud
Mõned õndsad tunnid veetnud,
Nutes kaela langeb siis
Mind vaatab ta ja ütleb nii.

Refrai.
31.07.13, 14:26
Telc









Sõnumeid:71
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: rms Oskar Vaheri klade
Mimist veel:

Kuulamiseks: [youtu.be]

Ja siit saab selle loo noodi ka osta:
[www.antikvariaat.eu]
31.07.13, 14:36
Telc









Sõnumeid:71
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: rms Oskar Vaheri klade
Edasi läheb vahepeal suisa krehvtiseks. Naistel ja lastel lugeda ühe silmaga.

No 17. Vanapoisi laul.

Küll selle laia ilma sees,
näeb risti, vaeva iga mees,
Ei vaeva näe seal keegi muu,
Kui mina wana poisi luu.

Ma olen wanapoisi luu (puu? suu? kuu? - üle soditud)
Mul püksis seisab kõva luu
See seisab mul kui pukspill ees
Mis magnet on küll selle sees,
See on küll ime ilus pai
Läheb ihu sisse nii kui vai

Seda himmustavad neiud kõik
Ja kiitwad, et tal hea maik,
Ei seda asja tohi ma
Neil päeva ajal näidata.

Kui nad seda päevavalgel näeks
Siis oopis nende kätte jääks
Kui lõppenud on päeva töö,
Siis neidudega lulli löö.

Siis öösel pimeduse ajal
Selle asjaga võin mängida,
Oh selle eest nad kiitvad mind
Ma olla nii kui ööpik lind

Nad andvad mulle omast käest,
Mis peaksid hoidma kõigest väest
Ehk kellegil pole anda muud
See annab armastuses suud.

Kõige parem mulle, on küll vist
Mis kole karwane ja must,
Kui ilmamaa kõik hingavad
Siis kõnnin mina mööda maad.

Mina öösel käin kui salakoi
Tulen wara hommiku tamoi
Ei pea mind kinni ükski koht
Ei kõige suurem hädaoht.

Kui hommikul mind keegi näeb
Kui kodu tulles hiljaks jään
Oh neiud, wõite mõtelda
Mis vaeva ma pean nägema.

Teid aitan ihu häda sees
Kui unevoodis igamees
Et iga tulu külast öö
Ja päike tüki maad ülepää.

Siis silmad kinni ja teen tööd
Nii mokka lähvad kõik mu ööd,
Oh armas neiu, nii ei läe
Ma vanemaks läen igapäe.

Ja otsa lõpeb minu jõud
Nii kohe on meil musu püüd
Kui minu rammu otsa saab
Siis mõni, valus vingerdab.

Ei suuda ma neid aidata
Pean maapealt taewa minema
Mu habe juba kaunis pikk
Ja teile tuleb musu pakk.

Pea paljas mul kui perse, just
Kui otsima läen taeva ust.
Küll Peetrus kohkus ehmatas.
Pea, mõtles perse olevad.

Ta hüüdis, kulla külamees,
Sa tuled taewa perse ees
Kas sina siga, seda ei tea,
Et taeva tulles ees käib pea.

Kui Peetrus asjast aru sai
Ja nägi, et mul tubli vai,
Et mina olen just see mees
Kes aidand neidu häda sees.

Siis taeva ukse lahti teeb
Kus taevas neidudest ju keeb
Ta hüüab tasa häälega
Poiss kukku sa neid vuhtima.

Sind vaevas maapeal rist ja piin
Nüüd taeva õndust maitse siin
Need neiud kõik on sinu käes
On alati ja iga päev.

Nii vanapoistel viga sääl
Kus neiud aavad jalga pääl
Ei seal pole wiita une ööd
Teen päevapaistel oma tööd.

Kõik otsas on nüüd minu vaev,
Ja maa peal kange leina aeg.
Kus on minu keha püha paik
Seal nutavad ju neiud kõik.

Kas olgu noor, wõi vana känd,
Ta ikka taga nutab mind.
Mu haual nemad põlvili
Mind kisuks hauast tagasi.

Kus on see armas, kallis pai,
Mis mulle taha pandud sai
Minu hauale nad andvad suud
Ja niisutavad minu luid.

Aegnas: 15 märtsil 1930a.
O.Vaher


No 18. Kultuura

Wanasti elati ilmas,
Lõbusasti, nagu meil pulmas.
Haridust polnud neil sugu
Polnud sellest ka lugu.

Aga nüüd teadused suured
Suured ka kurjuse juured,
Igal pool tõkkeid ja piina
Rebane rauda võib surra.

Wanasti löödi ka tantsu
Liisike häbenes Hantsu.
Et ta küll sütte peal oli
Ei teinud see Hansule tüli.

Aga nüüd tango, tuusteppi,
Minu pärast wõta kas keppi
Daamid, need tikuvad ligi
Liituwad külge kui pigi.

Wanasti käidi ka riides
Sametis, sitsis ja siidis
Kõik vana mood saab jäätud
Üleliigne, saab seljast maha võetud.

Kleidid on õhukesed, häbi,
Õredad, paistavad läbi.
Rinnad on kõhuni paljad
Paljastud põlweni jalad.

Maksu eest saab nüüd musu
Usu, wõi ära sa usu.
See on nüüdne kultuura
Ööd läbi valjas sa luura.

16/III. 30a.
Oskar.
Aegnas.


No 19. Helde Jumal.

Helde Jumal, miks mul andsid
Armastaja südame,
Arm, miks sina rasket võitlust
Valmistad minu rinnale.

Wõta armastus mu rinnust
Muuda süda kiviseks,
Tee kõik, mis mina olen tunnud
Minu meelest unistuseks.

Ma ju väsind, appi hüüdes
Tule aita ometi,
Tule aita kunas tahad
Aga tule ometi.

Aga sina veel ei tule
Karik pole täidetud,
Veel mu keev ja uhke süda
Pole rusuks peksetud.

Weel ei saa ma palvetada
See on sinu tahtmine,
Oma igatsuse soovi
Panen ikka palvele.

Helde Jumal, miks sa sallid
Et nii kane (?) süda mul
Kas su kannatus ei lõpe
Imelikud teed on sul.




No 20. Väsinud päike.

Näe väsinud päike
Ju loodele waob,
Ta seltsis, mul hauda
Õnn rõõmuga kaob.

Kui werega taevast
Seal värvib ta veel
Kuis oled mul armas
Mu kullake sa.

Ma hommikul päikest
Küll kerkima näen,
Kuid, mis ma kord kaotand
Sest ilma ma jään.

Mu ees kõik tume
Kui tähteta öö
Kus õndsus ja valu
Must lahku ei löö.





No 21. Lind sügise ei laula.

Lind sügisel lõbusat viisi ei laula
Õis, armastus sosinad enam ei kuula
Tuul tuhistab, tühjades kõrbedes ruttes
Vihm kahetsus pisad pühendab nuttes.
Ja möllamas kolletand lehtede torm
Kui vikatid keerutad, närtsimas nurm

Nii mõtlete küngastel vanadus nutab
Ja väsinult eksides surmale ruttab,
Hing noorust ja õnne ja armastust kurdab
Rind murdunud tundmusi õnnesi kardab
Ja lõhkeb kord valudest leinaja rind
Siis vabaneb mullasse maja seest hing.

Lind sügisel lõbusad laulu ei laula
Hing nooruse unistust enam ei kuula.
Kui kolletand lehtedes sahistab surm
Kui igavest kustunud tunnete torm,
Siis rahu ja tardumus hingesse asub
Ja pettumus looduse võlad kõik tasub.





No 22. Lahkumisel

Kui kaugele viivad mind saatuse tiivad,
Ja maha jääb kodumaa pind.
Siis armsam sind jätan ja lahkudes nutan
Ma palun ka mäleta mind.

Kui kaugele maale, ja kaugele raale
On kannud mind saatuse sund,
Kas leian sääl walu, ehk rõõmu ja rahu
Ma siiski saan mälestama sind.

Üks ühendus pide on armastuse side
Tema hoitku mind, ja hoitku ka sind
Kus armastus meid peab, sääl elu on hea
Nüüd seisan ja mäletan sind.

Kirjutatud Aegnas 16 märtsil 1930a O.Vaher


No 23 Mäe otsas, kalju lossis.

Mäe otsas kalju lossis
Õõitseb mul üks lilleke
Lossi herra ainus tüttar
Oli minu armuke.

Wõtsin õhtul kandle kätte
Sammusin siis lossi pool,
Lossi akken seisis lahti
Minu kallim laulis seal.

Kurvad laulud lõi ta mulle
Kurvalt kuulsin ma ta häält
Aasta pärast läksin jälle
Seda sama tuttvad teed.

Lossi akken oli kinni
Armuke ei laulnud seal,
Surnu aialt kõlas mulle
Tumedalt üks tuttav hääl

Olen lahti ilma vaevast
Tule ka minu juure nüüd
Teiste armastus on magus
Meile valu karikas.




No 24. Joodiku minevik,

Olin noor ja tegin tükka,
Shampanjeris jooksis ojake
Aga nüüd, kus puudub, raha, rikkus,
Pole kuskilt saada kopikaid.

Olin noor ja käisin riides,
Must tsilinder, kübar peas.
Aga nüüd, kus tädi randa rändan
Ära ajavad, kus sa räbal läed.

Olin noor ja õppisin kuntsti
Tihti mängisin kandle peal
Nüüd minu kraamid vedelevad nurgas
Viiul, see on ilma poognata.

Oma naist ja oma lapsi
Võtsin hellast kaisuta,
Aga nüüd, kus viin mul kurku voolab
Ühtki tundmust rindus pole mul.

Kõik mu lauad ja mu toolid
Kõik on kolme jalaga,
Kapi uksed, need on ära lagund
Voodi, see on ilma põhjata.

Kui ma aknast välja vaatan
Uhke inimeste peal,
Taamid kübaraid peas kandvad
Herrad käivad, läikvad kepid käes

Kui ma ükskord ära suren
Vähe pattu kaasa viin,
Siis minu akna peale nutma jäävad
Minu vanad sõbrad, koer ja kass.


No 25. Nishni Nowgorod.

Nad istusid koos Bobi juures,
Neil kaardid grog ja naps.
Im Bakerel neelud nii suured
ja Tchang see kawal japs
Neil taevast ja põrgust jutt keerles
Ja kodumaast siis ka
Ning Ivan too, wenemees laskis
Siis wõimsalt kõlada.

Refrain:
Jah, Nishni Nowgorod
Jah, Nishni Nowgorod
Seal ela sa kui rott,
Ja maga sa kui kott
Ja väike naisuke
Antaks igale
Ja leiab ja saab
Jah, Nishni Nowgorod
Jah, Nishni Nowgorod
Seal pole musu patt
Ei kiusa nälja katk
Ja jõuab hommik koit
Ja jõuab õhtu loit
Ja magab igamees kui kott.

Küll rõkkas ruum siis laiast naerust
Ei jäänud enam wait
Ja Im krahmas piibu suust
Ning siis: Goudam! All right
Küll Jaapani mees siis naeris
Ja kuubalane siis.
See must oma banjo wõttis
Kõik laulsid, kui üks mees.

Refrain: Jah, Nishni Nowgorod, jne

Kui hommikul jällegi laeva
Kkõik noored läinud ju,
Siis nägid nad paljugi vaeva
Et õppi laulu uut
Ning varstigi laul oli tuntud
Kashurmist Friskoni
Ja kus juba paar meest on kogund
Seal lauldaks ikka wiit

Refrain: Jah, Nishni Nowgorod, jne



No 26. Suwe öö.

Oh mikspärast see öö
Oli nii magus ja hää,
Enam ei waluta rind
Kui sa suudlesid mind.

Meelest kõik ununes muu,
Sulle ligines suu,
Armastusest rääkisid sa
Vaikselt kuulasin ma

Väljas kahistas tuul
Sinule sosistas huul
Rõõmus hõiskas mu meel
Südamest ihkan sind veel.

Oh, miks oli see nii
Et sa armastasid mind
Ja miks petsid sa mind
Et küll armastasin sind

Oh miks-pärast see öö
Oli nii armas ja hää.
Miks nii lühike ta
Nüüd, nii õnnetu ma.
31.07.13, 18:59
Telc









Sõnumeid:71
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: rms Oskar Vaheri klade
Vahepeal unustasin oma seljakoti koos rüperaali ja samusegi lauliku ja mõne muu raamatuga kohvikusse. Sellest saaks ka maruda laulu, kuidas ma lõpuks politseist asjad kätte sain, aga natuke olen nüüd edasi ka toksinud.

No 27. Neiu ohkamine.

Miks viibid neiu mures
Ja ohkad üksinda,
Kas elu lained laiad
On riisund kallima.

Oh jäta mured, leina
Sa nägus neiuke,
Sest ära kuivand heina
Ei keegi haljaks tee.

Ei läe kõik iial nõnda
Mmis ette arvad sa
Kõik laevad ei saa randa
Mis merel sõuavad.

Ei jäädavalt jää õitsma
Ju ükski roosi puu
Ja terve elu aja
Ei kesta õie kuu.

Sest jäta muret leina
Sa ilus neiuke
Sest ära kuivand heina
Ei keegi haljaks tee.



No 28. Hauas.

Oh saja lumeke
Ja kata hellaste
See üksik, vaikne haud
Kus hiilgab rist ja laud.

Kui hingad hauassa
Siis lumi, saja ka
Ja varja vagusalt
Kus uinun jäädavalt

Mu kalmu künka pääl
Ei leina enam hääl, (peaks olema „ema“?)
Ei küsi isa ka
Kus olen jäänud ma.

Ei tule õieke (=õeke)
Küll minu hauale,
Ei leina armas vend
Ka iial taga mind.

Ja minu sõbrake
Jäeb hauast eemale
Ei küsi rändaja
Kes siin on hauassa.

Ka minu kallike
Ei tule hauale,
Ja nagu hiilija
Läeb hauast mööda ta.

Tõest see, kes oli mul
Veel kallim, kui kõik kuld
Ta minust mööda läeb
Ja teise omaks saab.




Lood 29 ja 30 on vahelt puudu. Kolmekümnendast on säilinud viimane salm:

Pea saavad kloostri kellad hüüdma,
Kui mind vaikselt hauda kantakse
Tuul saab nende häält sul kõrvu kandma
Ela hästi! Armas, armuke.


No 31. Kuplee.

Need meie aja naised on väga tigedad
Neil porgus oleks paras paik, sest kurjust täis on nad,
Mees higistab ja tehku tööd, et süüa mõlemal
Kuid naine tapleb päevad ööd, ei ole rahu tal.

Tal kodu unustud ja ihkab mõnda muud
Naised, naised teie pärast kadedaks lääb meel
Salamahti lipitsedes, meestest on teil vähe veel.

Kuid oled veidi vanaks jäänud, ja süda on sul hää,
Ja tunnil käid et rahulda, kuid tunned see ei läe,
Su üle naine hirvitab, ja wabsiks sõimab sind.
Ja sulle kõrvu sosistab, et valutab ta rind.

Siis tea, sul ütlen ma, noort arsti otsib ta,
Naised, naised teie pärast kadedaks lääb meel
Salamahti lipitsedes, meestest on teil vähe veel.



No 32. Kadriorus.

Meie armsas Kadriorus, ilus suve ööl,
Sest seal noored, puude vilus jalutavad veel,
Ja ka mõni pereisa, kellel igav kodupesa
Õige tihti satub sinna, külastuse teel.

Seal on noori vanu, kõik nad teevad mõnu
Sääl nääb rikast, sääl näeb vaest meest,
Rahvast igast seisusest, sääl näeb peeneid, pakse
Juudid linna saksu, sinna tõttab videvikus iga mees

Kadriorus, kadriorus, neidusid on tuhandeid,
Suveõhtul puude wilus, välja valida võib neid,
Ütleb üks sul, ma ei tule, siis sa kontsert aeda mine
Ja siis Rusalkani, mõni leiad ikkagi.

Koolist koju saanud tulla, vaevalt gümnasist,
Raamatud ta nurka viskab, mis seal õppimist.
Kadriorgu kohe tõtab, tahvel kawet kaasa võtab
Eks tal teada mõni poisu, sinna tõmbab ometi.

Teiste hulgas varsti siunab Karli arsti
Pingil istumas üksinda, tema juurde tõttab ta,
Veidikene mõtleb, musutab ja ütleb
Lähme muru peale, hundi ratast viskama.

Laua taga istub pappa, miskit kirjutab
Vaatab tihti kellaaega ise haigutab
Häkki muusik väljast kostab, tööle lõpp ja kohe pistab
Kadriorgu, ise haigeid jalgu taga veab.

Seal see vana tädi, tunneb juba kõdi, (tädi=tudi??)
Sest üks plika terane, silmi teeb tal pöörane.
Ei siis pappil mahti, hinges põrgu lahti
Kohe nooreks terveks, muutub kiusatuse teel.
13.08.13, 22:27
Wiking









Sõnumeid:171
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: rms Oskar Vaheri klade
Väga asjalik laulik!:)
21.11.13, 15:10
Telc









Sõnumeid:71
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: rms Oskar Vaheri klade
Läheb edasi ka, aga mul pole aega olnud toksida. Õnneks sain nüüd skanneri, saab hakata ka piltidena neid va laulikuid arvutisse tekitama.
21.11.13, 15:33
Postita
Sinu nimi:
Sinu epost:
Teema:
Message Body
Spam prevention:
Please, enter the code that you see below in the input field. This is for blocking bots that try to post this form automatically.
 **    **  ********  **    **   *******         ** 
 **   **      **     ***   **  **     **        ** 
 **  **       **     ****  **  **               ** 
 *****        **     ** ** **  ********         ** 
 **  **       **     **  ****  **     **  **    ** 
 **   **      **     **   ***  **     **  **    ** 
 **    **     **     **    **   *******    ******