Kunagi olnud selline laul, mida vanavanaema oli laulnud. Esimesed sõnad olid noorus aal kolm lille noppisin. Rohkem kahjuks ei mäleta, ehk oskaks keegi aidata, aitäh.

Tõenäoliselt:

Noorusraalt kolm lille noppisin,
eluteed kui algasin,
igaüks neist lahkelt naeratas,
hädas troosti tõotas.

Tabas mind siis raskeim elutorm,
tahtis murda saatus karm,
põuest võtsin sõbra lillekse...
Leidsin, et ju närtsind see.

Elu nüüd on tuimaks teinud mind,
pettunud mu väsind rind,
õitseb vaid üksainus lilleke -
see, mis kinkis emake.

"Laulusõber 1" 1940

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Teine tõlge poolakeelsest laulust on varasem, Andres Rennitilt, luulekogus "Nurmelt ja niidult" 1894:

Kolm lille

Kolm lille noorus' nurmelt kaasa võtsin,
kui tormilise eluteele tõtsin:
Üht kinkis kallim, teine sõbra käsi,
ja kolmat helde emakene isi. -
Ma ütlesin: kui andja süda truu,
ta lilleke nii kaua õitsegu! -

Pea õnn ja rõõm mul pisaratel uppus
ja lootus' ununägu kust'ma kippus.
Sääl närtsis esiti siis sõbra õis;
ka armsakese and see järel käis.
Kuid haljaks jäi mu ema õiekene,
ju tema arm siis ainult igavene!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Peak siis olema too laul:

Na drogę życia dostałem dwa kwiatki:
Od przyjaciela i rodzonej matki.
Więc myślę sobie: mam dwa kwiatki świeże,
Teraz się dowiem, kto mnie kocha szczerze.

Dla moich kwiatkķw rķwną dam opiekę,
Czyj wpierw uwiędnie, to z tego orzekę,
Kto wpierw zapomniał o tym, co przyrzekał.
Chyba niedługo będę na to czekał.

Najpierw uwiędły kwiatki przyjaciela,
Potem uwiędły dwie gałązki ziela.
Kwiatki mej matki pozostały świeże,
Bo tylko matka kochała mnie szczerze.

Długom wędrował, toczył bķj o życie,
Gasły nade mną gwiazdy na błękicie.
Kwiatki mej matki pozostały świeże,
Bo tylko matka umie kochać szczerze.

Või siis:

Na drogę życia dostałam trzy kwiatki,
od przyjaciela, kochanej i matki;
I myślę sobie-mam trzy kwiatki świeże,
teraz się dowiem kto mnie kocha szczerze.

Najpierw uwiędły kwiatki przyjaciela,
potem uwiędły trzy gałązki ziela,
a kwiatki matki pozostały świeże,
bo tylko matka kochać może szczerze.

Bo miłość matki jest jak głębia morza,
czystsza niż kryształ, jaśniejsza niż zorza;
tak czysta, że jej nikt pojąć nie może,
jakaż być musi Twoja miłość, Boże".

[docs5.chomikuj.pl]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Selle laulu meloodia on loonud läti helilooja Alfreds Vinters. Sama mees kes on loonud Viljandi pasfimehe. Laulu on kirjutanud Vinters oma esimese abikaasa mälestuseks

Ei ole Vinters, too on hoopis teine lugu, "Trīs Vītušas Rozes".

[www.youtube.com]

Aga seda legendi, et Rinne "Kolm Lille" on Vintersi laulu tõlge, olen varemgi kuulnud.

Rinne laulu sõnad on Lauri esimese variandi järgi. Mu vanaema laulis rohkem teist varianti, vist veidi pikemalt.

Läti: [www.youtube.com]
Eesti: [www.youtube.com]

Kuna ma lätikeelt ei mõista, ei oska ma midagi sõnade kohta öelda. 1930-ndatel juhtus tihti nõnda, et samad laulud salvestati Bellaccord Orkestri poolt nii läti- kui eestikeelsena. Mõnikord kasutati erinevaid tekste, mõnikord tõlgiti-tõlgendati lood käigupealt ning juurde ei märgitud algteksti autorit, vaid, kui üldse, siis tõlgendaja. Sama juhtus näiteks Läti ja Eesti Pas D Espagne'ga. Algteksti loojat Anna Haavat ei ole kummalgi märgitud, ent selgelt on läti tekst võetud eestikeelest üle. Mõnikord läheb "lappama" ka helilooja ja seadja. Mõlemad ülalolevad valsid salvestati 1936.

Ma eeldan, et Vinters tõenäoliselt kohandas juba kellegi valmis teksti. See vajab muidugi tõestust, ent mul pole kuskilt Vintersi "originaalteksti" võtta..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Vintersi laulusõnad on ümbertehtud, nagu eeldasin, Andrievs Niedra (meil teisigi tema tuntud asju läti-eesti liinil) luuletusest, kuula siin Alfrēds Kalniņš'i versiooni Niedra tekstiga (Jau aiz kalniem, jau aiz.. ei tohiks olla raske nii ühed kui teised sõnad leida):

Latvijas koncertzālēs
Inga Kalna (soprāns) un Diāna Ketlere (klavieres) Dzintaru Mazajā zālē, 2016
Alfrēds Kalniņš. Dziesmas "Jau aiz kalniem, jau aiz birzīm", (Andrieva Niedras dzeja), "Jūras vaidi un "Efeja vija" (Raiņa dzeja)

[latvijasradio.lsm.lv]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Lätikeelne variant Ceļinieks (Rändur) räägib rändajast võõral maal, kus ta otsib oma imelille. Ei leia ja siis tuleb meelde, et seda peaks otsima ikka kodumaalt. Nii et selge, tekstid ei ole tõlgitud. Lauril jälle suurepärane leid, ma ei olnud seda varianti kuulnud ja teksti päritolu ka ei teadnud.

Tuli meelde, kust ma seda 23.11.24 09:43 nimetu kommenteerija versiooni olen varem kuulnud. Seda rääkis Valter Ojakäär raadiosaates Alfrēds Vintersist. Õige ja hariv jutt, ainult 3:02 juures läheb lappama. Tõde on ainult see, et mõlemat lugu on Vintersi orkester plaadistanud.Et Ceļinieks'i ehk Kolm Lille viis Vintersi oma on, ei ole kindel.

[arhiiv.err.ee]

Jaa, ei ole sugugi kindel, et omaaegsed autorid, kes märgitud plaatidele ja kataloogidesse, on autorid meie praeguses mõttes. Oleme harjunud, et on koopia ja originaal, me võtame seda praegu teisiti kui omaaegsed autorid.. On imeväärne, et on tõlgitsejaid, kes on oma lähte ära toonud ja kõigile teada andnud. Noh, Niedra võis ka mingil muul põhjusel välja jääda muidugi, ent meil on rahvalikeks lauludeks saanud näiteks Heinrich Heine laule, tõlgitud ja tõlgendatud juba tõlgetestki. Või kuulus Koidula "Aiaäärne tänavas" ei ole ju sugugi Koidula algtekst jne..

Või kui 30-ndatest veelkord vaadata, siis ehedaid näiteid leidub rohkelt - kes üldse teadis, kust need viisid ja sõnad võetud on kui seade oli uhke. Ning mõnikord seati veel olemasolev muusika üle ja kirja läks uus seadja.

Nt. kuulus "Kui kurblik on poissmehe elu", mis igati tundub asjalik Eesti laul, on salvestatud samuti samaaegselt Lätis lätslastega, pealkirjaks ja sisuks hoopis: Vecmãmulas valsa dziesma" ja "autoriks" Alfreds Porins. Võiks ju arvata, et kuulus Compe oma sekstetiga tõlgendas Läti varianti (no aga võrrelge salvestuskuupäevi kel viitsimist!) - vanatüdrukust sai vanapoiss. Aga poissmehe elu tekst on meil juba ammugi varem kirja pandud (1883).
Seda enam, kui kuulata rahvalikke viise ja uut seadet, siis need on täiesti erinevad (siit foorumist leiad) (kui väljaarvata grammofoniplaadi mõjud hiljem).
Aga viis on hoopis Heine tekstiga lauldud "Du hast Diamanten und Perlen", mis ilmselt põhineb samuti saksa viisikesel ja on seadnud Konstantin Julius Becker (1811 - 1859) ,"Lied", op.7

Nüüd on siit varnast võtta küsimus - miks nad ei märkinud autoreid?

[www.youtube.com]
[www.youtube.com]
[www.youtube.com]
[www.youtube.com]

Saksa Georg Stiegele aranzeeringutele ei ole samuti algautorit lisatud, võta siis välja kust tahad, õnneks on olemas õnnelikud juhused kui lappad Heine tõlkeid.. :)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

..kurblik on.. laul on siin: [meestelaul.metsatoll.ee]
Juhin tähelepanu sellele, et kõigi laulude juurde on palju enam infot panna kui keegi sinna kunagi on pannud (kaasaarvatud ma ise), samuti on Uve vihje ebatäpne.

Seetõttu olen ka väga tänulik kõigile, kes mõne sõna mõne laulu juures kaasa ütlevad ja mõtlevad, sest iga kild võib olla tähtis. Kõike on võimatu teada, mitu pead on mitu pead ning mõnikord tuleb tõde (või siis uus tahk) päevavalgele hoopis ootamatust kohast..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

kaasa muliseda võin nii palju, et nagu Sa ise väga hästi tead, on eestimaises traditsioonis autori tähtsustamine ning viisi seotus kindlate sõnadega väga hiline nähtus

mistõttu sõnade üleskirjutamisest ei saa teha kindlaid järeldusi viisi kohta

ka ei olnud rahval sügavat huvi selle vastu, kelle viisi või sõnu nad laulavad

pealegi võis nii viisi kui sõnu alati kohendada





PS

"vecmāmuļa" on vist siiski vanaema (https://en.wiktionary.org/wiki/sirmmatains#Adjective)

Nojaa.. suur vahe on selles, kas uurida mingit nähtust, arvamust sellest nähtusest või nende nähtuste mõjutusi ja kulgemist ajas, olgu mood, religioon, või kaunid kunstid, võimalusi on sadu. Nagu Sa isegi hästi tead.

Minu meelest on väga põnev avastada eesti rahvaluulest Heine ja Goethe tõlkeid, Taaveti nutulaulust rääkimata. Loomulikult ei saa eeldada, et meie laulikud oleks Goethega kursis, ent selle leviku ja võimaliku põlvnemisliini hüpoteeside õhkupaiskamine on "hallidele ajurakkudele" meeleolukas. Tihtigi tundub, et säärased mustrid üksikute juhtumite puhul moodustavad teatud süsteemi, mida järgides on võimalik leida ka tänapäevase ühiskonna liikumissuuna, kultuurilugude universaalid.. noh, vähemalt mis puudutab meie pisikest ühiskonda siin.. "Meie" laieneb muidugi pidevalt..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _