sihuke laul mul mälunurgas pakitamas, poolikuvõitu teine, ja ega ma tea ka kas autentne vana laul või eelmise sajandi 80 nendate omalooming-- kolefüüsik Joogaonu ikka laulis seda...

:,:Teomees tuli töölta koju:,:
:,:Heitis parsil puhkamaie:,:
:,:Jättis riista ripakile:,:
:,: Peretütar noorukene:,:
:,:Hakkas riista uurimaie:,:

Oli see nüüd hundi händ või karukäpp või misasi...

:,:See on teome töökas türa:,:
Oli vist viimane salm.



Muudetud 1 korda. Aeg: 22.12.06 21:38 kasutaja: varulven poolt.

Ma mäletan Sassi juures laulis seda, või midagi samateemalist, õnnis Sarve Ain, aga sõnu küll rohkem ei mäleta, igatahes sisaldas umbes seda, et kui tüdruk aru sai misasjaga tegemist hakkas paluma: "kukku mulle kubemesse, ... karga mulle karvadesse" või midagi taolist.

Igor laulis ka kord säärast laulu, kuidas teomees parsile puhkama viskas ja siis sealt riist ripakile jäi ja kuis peretütar seda uurima läks.. mäletan, et mõned neiud ik seda laulu kuuldes punastades jalga lasid.. küsin Igori käest noid sõnu.. aga vat toda "viimast" salmi mai mäleta, et oleks olnud..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Mul on kodus üks kasseti pealt .mp3-ks tehtud lindistus, kus ansambel "Folk-klassik huuligan bänd" sarnast laulu laulab. (Ansambli nime kirjakuju on mul tõenäoliselt vale - laulavad ja pilli mängivad seal vist Jüri Aarma, Rein Oja ja Lauri Nebel).
Sõnad on järgmised (kõik read ikka kordustega ja seal, kus tühi rida vahel on, on viisi ja tempo muutus - kahjuks ei oska öelda, mis rahvalaulude viisidega on tegu):

Teomees tuli töölta koju
heitis parsile puhkamaie
kui puhunus vähe välja
risti üle teise reie

Kas see oli hundi hända udiridiralla
karu kõrva kõvera-he udiridiralla
jänesekäppa karvase udiridiralla
Pereema tarka naisi udiridiralla
tütrekesi õpetama udiridiralla
see ei ole hundi hända udiridiralla
karu kõrva kõvera-he udiridiralla
jänesekäppa umparalumpa udiridiralla

See on teomehe töökas toru
naesterahva nallariista
talutütre tembutaja.
Teomees tõrjus poisi peitu
et ei tõuseks tühjast tüli.

vat siis :) vpmf'i alguseks ujus välja..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

H III 15, 721 (4) < Viljandi - Jakob Hurt

Naljasõna



Nussi noorele kuule
Paina palvereediella
Sest tuleva poja punase
Tütre nii imeilusa.




H III 15, 722 (5) < Viljandi - Jakob Hurt

Halva kuulsusega neiu



Enne võis munn mul mulda künda
Kella kesa kangutada,
Kara kõrta kõigutada,
Riista rihte mul rabada.
Enne ma pistas punnikale,
Tõukas vana Töösikule
Enne kui siksis sitta neiu,
Kel om manna maa-aisu
Suu manna surma-aisu
Käte manna kärna-aisu.


[haldjas.folklore.ee]

No lihtsalt juhtus ette ja ei saa vaka alla jätta.

Sõni on heinamaa ilusa
kut on heina niitemata
sõni on kuhja kobeda
kut on kuhja katkumata
katkumata kaevamata
sõni on neidu ilusa
kut on poisi puutumata
saab see poiss teda puutunud
ja see uss teda hammustand
altpoolt vööd ja pealtpoolt põlve
kahe kammitsa vahelta
siis ta näost kaob jumedus
ja ta kehast kaob kenadus
siis viiakse vilu elusse
ja pannakse põrand palama
kivid aga kõrva kõrbemaie
siis tuli külast vanu naisi
neida noori neidusida
pudrupütid peale puusa
õlleklaasid alla hõlma
või aga karbid kainelussa
siis hakati joota tegema
ja hakati pulmi pidama
pillid aga hüüdsid, neiud tantsid
kell oli kerge kohkuma
kell aga kargas katusele
neiud alta paluma
hüppa maha mu kellikene
kellikene, rõngaskaela
hüppa minu ümberikku
karga minu karvade vahele
pista mind ja torka mind
pista mind pere-emaksi
torka tite toitijaksi

Joosep Tuust

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Teomehe tillike
¤
Eit ja taat läksid einamaale,
Mina aga parsile pagasin,
Seal aga kella kóngutama,
Kella varta vansutama.
Neiud alta uatelesid,
On see ullu undiända
Vói on see järve jänesse jalga?
See póle ullu undiända,
See póle järve jänesse jalga,
See oo teopoisi tillikene,
Kuku maha, kellikejne,
Kuku minu kubemese,
Silksa minu siilikuse,
Üppa minu ümbrikuse,
pag. 510 -Pista minu punapilu paose,
Pista mind pereminiaksi,
Torka laste toitijaksi!
Sai see matakas seal pannud,
Uss seda Anne ammustanud,
Siis viidi käsud külase,
Pitkad jutud peredese,
Siis tulli palju vanu naisa,
Ärjapólve poisikesi
Ja tuli palju tüdrukume:
Kóik olid valmis vaarupoisid,
Kis selle tite kirgul viisid.
Siis see ing sai ilma teada
Ja vaim sai kóige valla teada.
$
(Noorest peast kuuldud juba, Päälda külas. Meeste laul ta on.)
$$

ERA II 298, 509/10 (4) < Muhu khk., Suure-móisa II k. - R. Viidalepp < Mihkel Vaga, 67 a. (1938)

salvestukse suate Kirmuksest.
inda tiate jo isegi.

Aitimal neiuvenda,
neiuvenda, peiuvenda,
moole andi andemasta,
moole kella kinkimasta!
%
Nii laulis pulmalaulik, kui pruudivend andis talle laulm. ajal "meesterahva riista".
%%
%
Ja edasi veel:
%%
Ke(r)ki, keki, kellikene,
kena siniallikene!
Miks sa tullid meie maale,
meie maale, meie raale,
meeste pinna rikkujaksa,
pag. 280 naiste sugu raiskajaksa.
Kell ep tee muidu kedaid,
munn ep tee muidu midaid,
kui põle meesta meistariksa,
naista nõu andemasa
ega põle niudid nikutamas,
kotid takka kokutamas.

ERA II 191, 279/80 (6) < Muhu, Muhu v., Suuremõisa II k. - R. Viidalepp < Mihkel Vaga, 67 a., Raiissa Vaga, 66 a. (1938).

mida ne muhulaised sial pulmas täpselt tegivad, seda tuleb mõne muhuMe kääst küsida.

EÜS IV 1375/6 (95) < Muhu khk., Muhu Suurvald, Rootsivere k. - V. Grünthal & M. Pehka < Mihkli Juri Riste, 60 a. (1907)
pl
Aitüma titte andemasta
Ma ise tite tegija
Ise kodra kutkutaja
Kui mina titte kasvatasin
Ehitasin epitasin
Tinutasin tite kuube
Niikui kassi kasvatasin
pag. 1376
Viisi sõrme mool peossa
Kaksi kätta kätkidessa
Ei lõpnud tuli toasta
Süsi sängi sambaasta
Mitu ööd olin uneta
Mitu omingud osata
Mitu lõunat lõunaata



///////////////////////////////////


H II 6, 398/9 (52) < Muhu khk. - Gustaw Seen < Mari Veskimeister, 58 a. (1890)
pulmalaul
Aitimal, aitimal, neiu venda,
Aitimal, auu kübara,
Mu iest muret kandimasta!
Sa pole liikund linnu kaudu,
Sa köind küla koldit kaudu,
Otsind kustund süssisid ja,
Neid sina pannud papri sisse,
Pistnud lauliki piuse.....
Aitimal, aitimal, neiu venda,
Aitimal andi andimasta!
Ma pole marju sult palunud,
Ma köisi eile suures suosa,
Nopsin nee marjad muasta,
Puolgad puola mättaasta.....
Aitimal, aitimal neiu venda,
Aitimal andi andemasta,
Mu iest muret kandemasta!
pag. 399
Ma pole pähkit sult palunud.
Eile mina mõlksin metsudesa,
Pähkid mu päha sadasid,
Õunad mu õlale kuksid....
Aitimal, aitimal, neiu venda,
Aitimal andi andimasta!
Ma pole titte sult palunud;
Ma ise tite tegija.
Paelukest mina paluksi,
Üükest mina üüdelesse;
Lapsed mull üöta uodeessa,
Paelata peale palaka....
Aitimal, aitimal neiu venda,
Aitimal andi andemasta,
Aitimal, auu kübara!
Nee põle meie neiu paelad,
Nee uo poisside punitud.
Siduge sigade jalgu,
Pange nad parde rippuma!

Jekaterina Lahke
M2-2649-c-Ma_pole_teilt_titte


(pulma lauBä viidud noorpaarile titt - pandud süsi papri sisse. hakati vastu laulma:)

ma pole teilt titte palunud
ma pole teilt titte küsinud
ise mina tite tegija
ise mina kella kergitaja
ise mina munni (? muusu...


eks muhulaised paranda. ma ei tunne nende kielt.

Teomees tuli töölta
heitis parsile puhkamaie
leiba luusse laskemaie,
jättis riista ripakille
ülalt alla paistemaie
ülalt alla vaatamaie.
Peretütar noorukene
tuli asja uudistama,
on see nüüd karukäppa
või hullu hundi hända
või rebase riista kõvera.
Teomees,.. ei see ole karukäppa
ega hullu hundi hända
ega rebaeriista kõvera,
see on Teomehe tilli.
kange aja nikukiista
muistse aja konoriista.
Peretütar noorukene
hakkas pisarsilmil palumaie
kuku alla kuldapulka
kuku otse kubemesse
karga karvadesse kahe kannika vahele.

Lisan veel Rasmuse loo lõppu mõned read mis sinna kahtlaselt hästi sobivad:
... Pasa pärast pahandusi, sita pärast sekeldusi, kuse pärast kanget kaklust.

Erkki kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Lisan veel Rasmuse loo lõppu mõned read mis sinna
> kahtlaselt hästi sobivad:
> ... Pasa pärast pahandusi, sita pärast sekeldusi,
> kuse pärast kanget kaklust.

Mispärast nad sinna sobima peaksid?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

EÜS VII 1607 (126) < Järva-Madise khk., Albu v., Albu m. - P. Penna & W. Rosenstrauch < Ann Beiler (? Peiler), 61 a. (1910)
Teopoisi tillikene
rl/ul
Oh mina vaene teupois
Olen töösta tüdinud
Väljalt olen väsinud
Läksin parsile magama
Elu riist jäi ripakille
Läbi parte paistemaie
Neiud nurgast naeratasid
Tütre süda põksutelleb
Pere eit tuli kambrist välja
Mis te' neiud naeratate
Oh sa ilus, oh mis kaunis
Vaat mis paistab parte vahelt
Mööda reisi ripakille
Perenaene ütles jälle
Tütred ärge tehke nalja
Vaat kui isa silmad läikvad
Isa aga tuli kambrist välja
Ütles tütarlastele
See on teupoisi tillikene
Vaimu poisi vaiukene.

Lugesin kusgilt välja, et laulis Suure-Jaanist pärit teopoiss ehk siis nii need laulud leivisid

Parimat

Urmo Kütismaa kirjutas:
-------------------------------------------------------
> EÜS VII 1607 (126) < Järva-Madise khk., Albu v.,
> Albu m. - P. Penna & W. Rosenstrauch < Ann Beiler

/../

> Lugesin kusgilt välja, et laulis Suure-Jaanist
> pärit teopoiss ehk siis nii need laulud leivisid

Siin on küll kirjutatud, et laulja oli Ann Beiler Albu mõisast.

Aga et Sul huvitav oleks, saadan ka Rosenstrauchi käsikirjast noodisiisi.



_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Vabandused Lauri eksisin selle Suure-jaaniga.
Vaatasin uuesti, kus ma selle välja lugesin ja leidsin siis selle..Info on muidugi teine, lauldi hoopis Saaremaa meeste poolt..
Või olen eksinud?
Jah, Ann beiler oli seal elanud moonakate majas.

Parimat



Muudetud 1 korda. Aeg: 16.03.13 23:22 kasutaja: Urmo Kütismaa poolt.

Oi poisid... :) Kooliaeg tuleb meelde... Nii 30 aastat tagasi üks klassiõde seda laulu teiste tüdrukute itsitamise saatel laulis salaja koolimaja nurga taga. ;) Vahva koht teil siin. Väga hariv on ringi piiluda. :)

H II 68, 487/8 (2) < Narva l. < Ambla khk. - Kristjan Aint < Priidik Ristikivi, 60 a. (1903 (kogutud) & 1904 (saadetud))

Kosilane laisas talus
Laulud noorrahva elust



Hakame mehed minema
Rahvas hakavad ajama
Pere rahvas pilkama
Kuhja heinu ma kulutan
Salve kaeru ma kaotan
Pinu peergu ma põletan
Nüüd lähen üle vainu välja
pag. 488
Vainu välja nõtku nõmme
Senna aga peningi peressa
Siis aan halli aida vasta
Lauku lauda seina vasta
Ise lähen tasa tua ette
Vaatan ukse pulga august
Tütar tukub turva najal
Eit aga vasub varna najal
Eit aga ütleb tütrele
Mine sina kuse nende piale
Ise läks parsile magama
Nina tal hakas nõrisema
Perse taga tõrisema
Eit eit eks sa näe
Pool koera türa väljas.

On olnud ka Kuusalu kihelkonnas selle laulu variant....kus teomees vastab uudishimulikule piigale:
"Türa see. türa see, neiukene,
see teeb naistel naljatembud,
piigalastel pikad tembud..."
Ja neiu küsib:
"Kas võiks türa tüöle panna?"
Vastuseks:
"EI või, ei või neiukene,
pole pappi paari pannud,
sinisärki sõna öelud,
musta kuube kuulutanud."
Tervet laulu ei tule suure kuumaga meelde. Vanadus ja kuri sakslane Alzheimer teevad oma töö. Ja Lauri ei tunne ka huvi, et mul terve kotitäis vana lauluvara käsitsi kirjutatud lugude näol teda ootamas on.

Justament, neid variante on küll, kus paaripanemise taak tuuakse välja poisi poolt, ehkki tüdruk on enne vägisi lakka viidud kiljumise saatel. Siis pöörab neiu "putsi poisi poole" ja "sitaaugu seina poole" aga poiss, va sinder ütlev ei..

Ivo, varsti näeme, unustasime täpsustada millise aasta kevadel kohtume :)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

E 41091 < Narva l., Kreenholm - August Raudkell (1901)

Vanatüdruk


Vanatüdruku laul.
Ilves-pere heinamal
Kulles-pere kopelis
Vari-pere vainijulja
Üks vana-tüdruk vaevati
Rauad suus ja rangid kaelas
Ta oli kariku ees
Ja mina kaariku sees
Mul oli piitsuke pihusa
Kantsikukene kaendla alla
Ma helbin vana=tüdrukud
Mis sest vanast varju saada

(Jäeb pooleli, paber ei kannata).





_____________________________________________



EÜS VI 928/9 (36) < Jõhvi khk., Voka v., Toila k. < Vaivara khk., Peetri v., Udria k. - A. Sildnik & P. Penna < Ann Konsa, 76 a. (1909)

Lora



Sepp kiidab ennast (pulmas):

Ma olen selge sepa meister,
tark olen rauda tagumaie,
vile auku puurimaie.

Vastu:

Kui oled selge sepa meister,
tark oled rauda tagumaie,
pag. 929
vile auku puurimaie,
tie siis mulle tinane tilli,
vala vaskine vasara,
misga pistan piigosida,
piigosida, poigasida.

vt. v. 17




_____________________________________________



EÜS X 2893/4 (42) < Jõhvi khk., Voka v., Toila k. < Vaivara khk., Peetri v., Puhkova k. - R. Wilmansen & A. Kingu < Mari Konsa, 81 a. (1913)

Lora


"Ma olen selge sepameister,
Tarka rauda tagumaije,
Vile hauku puurimaije."
"Kui oled selge sepameister.
Kiiteled ja hoopeled,
pag. 2894
Tarka rauda tagumaije,
Vile hauku puurimaije;
Tee siis mulle tinane tilli,
Vala vaskine vasara;
Milleska pistan piigasida
Piigasida, poigasida,
Ja neid noori neiusida.

Tsiteeri:

varulven kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Justament, neid variante on küll, kus
> paaripanemise taak tuuakse välja poisi poolt,
> ehkki tüdruk on enne vägisi lakka viidud kiljumise
> saatel. Siis pöörab neiu "putsi poisi poole" ja
> "sitaaugu seina poole" aga poiss, va sinder ütlev
> ei..

seda varianti saab leida kui sisestada
[www.folklore.ee]
otsingusse "kiljub kinni",
veidi laiendatult: "pappi paari pa*"

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kihnu 1956:

Tulen aga tüestä kodonesse,
võtsin ruuna rakke'estä,
valgõ märä valjastestä,
Uõtasin seüä tuõdanesse,
uõtasin jõua tuõdõnesse.
Pere-aga-nainõ paksu perse,
ei tuõn seüä, ei tuõn jõua.
Läksin aga parsil magamaie
panin aga riistad ripakile,
läbi pardõ naerakile.
Tuas oli neli nuõrta neidu,
nied aga alla uatamaiõ,
uatamaiõ, imestämaiõ.
Kas sie kõrbõn karukäppä,
või temä jälki jänesejalga,
või ond ullu undiändä.
Ei, ei, ei, ei elläd neiud,
sie põlõ ullu undiändä,
ega põlõ kõrbõn karukäppä,
ega põlõ jälki jänesejalga.
Sie ond tiopoisi tillukene,
naestõ kullerkupukene,
neidudõ põuõpullikene.


Teopoisi pettumusest ja elu tõsiasjadest laulsid Rootsikülas Ranna Elli (Elisabet Alas) ja Tungi-Mihkli Reet (Olga Sutt). Laulu helisalvestas tudengite rahvaluulepraktika ajal Olli Niinemägi, litereeris Erna Tampere (RKM, Mgn. II 37 c). Ranna Ellit heina riisumas on pildistatud sama praktika raames (EKRK, Foto 206).

Elli ja Reeda laulmist saab kuulata KIVIKEsest


[kivike.kirmus.ee]

Laul on trükitud ka Kihnu "Vanas kandles" (VII: 2, nr 1581), selle noodistasid Sirje Kurg, Meris Tammik, Ingrid Rüütel ja Edna Tuvi.

(selle noodistajale soovin küll õnne)