Kihnu 1956:
Tulen aga tüestä kodonesse,
võtsin ruuna rakke'estä,
valgõ märä valjastestä,
Uõtasin seüä tuõdanesse,
uõtasin jõua tuõdõnesse.
Pere-aga-nainõ paksu perse,
ei tuõn seüä, ei tuõn jõua.
Läksin aga parsil magamaie
panin aga riistad ripakile,
läbi pardõ naerakile.
Tuas oli neli nuõrta neidu,
nied aga alla uatamaiõ,
uatamaiõ, imestämaiõ.
Kas sie kõrbõn karukäppä,
või temä jälki jänesejalga,
või ond ullu undiändä.
Ei, ei, ei, ei elläd neiud,
sie põlõ ullu undiändä,
ega põlõ kõrbõn karukäppä,
ega põlõ jälki jänesejalga.
Sie ond tiopoisi tillukene,
naestõ kullerkupukene,
neidudõ põuõpullikene.
Teopoisi pettumusest ja elu tõsiasjadest laulsid Rootsikülas Ranna Elli (Elisabet Alas) ja Tungi-Mihkli Reet (Olga Sutt). Laulu helisalvestas tudengite rahvaluulepraktika ajal Olli Niinemägi, litereeris Erna Tampere (RKM, Mgn. II 37 c). Ranna Ellit heina riisumas on pildistatud sama praktika raames (EKRK, Foto 206).
Elli ja Reeda laulmist saab kuulata KIVIKEsest
[
kivike.kirmus.ee]
Laul on trükitud ka Kihnu "Vanas kandles" (VII: 2, nr 1581), selle noodistasid Sirje Kurg, Meris Tammik, Ingrid Rüütel ja Edna Tuvi.
(selle noodistajale soovin küll õnne)