Autor
Sõnum
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1997
:: Tsiteeri ::
Teema: Ei lind ei laul
Postitan ka tolle loo algupäralisema variandi siia.

Laul on kuulsaks saanud põhiliselt väikekandle mängijate hulgas kuna ta viisi on kerge saata. Tuntud neljavärsiline jupike on üles kirjutatud Vastseliinast:

"Ei lind ei laul ei ole ma
vaid kuu seal kõrgel üleval
Vaid üks minu nägusam neiuke(peiuke)
minu süda tuksub temale(sinule)"

Viisi saab kuulata Margus Põldsepa ja tema jüngrite esituses siit:
[www.youtube.com]

Salvestanud helikassetile aastal 1999 ka ansambel Kungla.

Tegelikult ent on laul olnud pikem, võiks isegi öelda, et Vastseliina variant on täiesti uus laul, sest ta algmotiivid on tänu mälule vms teguritele täiesti kaduma läinud ning asendatud lihtsate omatuletistega.

Karulas on liikvel olnud umbes selline lugu:

Oh oleksin ma linnuke,
siis lendaksin su põllule.
Seal laulaksin ma tema ees,
kuis iial mõistaks minu keel.

Ma laulaks armust palavast
ja armutulest hõõguvast,
näis siis, kas siis sa mõistaks mind,
kui kuumalt tuksub minu rind.

Oh oleksin ma lilleke
kui ka nii madal, väikene,
sääl leiaksin, siis aset ma,
ta väikses aias kasvada.

Ehk võiksin jälle õhtul ma,
kui kuu pealt kõrgelt vaadata,
ta kambrisse, kus akna all,
ta istub mõttes sügaval.

Ehk ainsa korra ülesse,
ta vaataks minu palgesse,
siis õnnest väriseks mu rind,
ma kardan, rõõm ehk surmaks mind.

Ehk võiksin süitu inglina,
ta juurde öösel lennata,
seal paitaksin ta palet ma
ja suudleksin teda armuga.

Ei lind, ei lill ei ole ma,
ei kuu, ei süita ingel ka,
vaid olen vaene neiuke,
ei puutu sest su silmasse.

Laulu on ka muude kihelkondade laulikuis erinevate pisikeste muudatustega.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
13.06.12, 20:31
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1997
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Ei lind ei laul
Aastal 1893 ilmub Postimehes luuletus "Minu soowid" mille autoriks on märgitud "Neiu":

Minu soowid.

Oh oleksin ma linnuke,
Siis lendaksin ma põllule,
Sääl laulaksin ma tema eel,
Kuis ial mõistaks minu keel.

Ma laulaks armust palawast,
Ja armutulest hõõgawast,
Kuis sellest Õhkub minu rind,
Ehk siis — wast siis ta mõistaks mind,

Oh oleksin ma lilleke,
Kui ka nii madal, wäetike;
Siis leiaksin ehk aset ma
Ta wäikses aias kaswada.

Kui igatsust tal tunneks rind
Ja leiaks süütalt õitsmas mind,
Siis ehk mu juurde astuks ta
Ja suuteleks mind armuga,

Ehk wõiksin jälle õhtul ma
Kui kuu, säält kõrgelt waadata
Ta kambrisse, kus akna all
Ta istub mõttes sügawal,

Ehk ainsa korra ülesse
Ta waataks minu palgesse,
Siis õnnest wäriseks mu rind,
Ma kardan, rõõm ehk surmaks mind!

Kui unenäos inglina
Ma wõiks ta juurde lennata,
Ta palgelt muret paitada,
Kõik, mis ta soowib, täidaks ma.

Tad laseks Õnne maitseda
Ning waimustuses hõisata,
Kui naerataks ta une sees
Meil rõõm ja rahu südames.

Ei lind, ei lill nüüd ole ma,
Ei kuu, ei süüta ingel ka;
Ma ainult waene neiuke,
Ei puutu sest ta silmasse.

Jää wait, miks süda soowid nii
Mis ei lää täide ialgi,
Ei õnn siin igal naerata
Jaä wait, jää wait ja kannata.

Neiu.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
13.06.12, 20:37
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1997
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Ei lind ei laul
Ent veel ajas tagasi - 1887 ilmub Andres Lattikult luuleraamat "Eller-heinad Isamaa aasadelt ehk armsamad healed: Minu noorte sõpradele"

Seal on tuntavalt sama motiiviga luuletus: "Oh oleksin"

Oh oleksin

Oh oleksin ma linnuke
Kes lauldes tõstab häält!
Mis õndsaste ja õrnaste,
Mul kõlab siit ja säält

Oh oleksin ma linnuke,
Kel ikka rõõmus meel!
Kel tänu tuues Loojale
Sääl wirgast' kõlab keel

Oh oleksin ma linnuke
Kes ikka pahata!
Kes elab waikselt, wagaste,
Ei sõdi patuga

Jah linnuke, ei ial sind
Sääl koorma kurwastus.
Ei täida wiha sinu rind',
Waid lust ja madalus

Su süda salatuseta,
Kõik paha põled sa.
Ei kurjus elu murega
Sind jõua waewata!

Oh linnuke, mis enesest
Ma pean ütlema!
Kui wõtan oma südamest
Kõik paha arwata.

Jah linnuke, mis inime
Wõib endast tunnist'da!
See inime kes tusane
Ja hukas patuga

Ehk, kel siin walust silmad wees.
Kui wõitleb kurjaga;
Kel koormatud ta süda sees
Ju ilmas noorelta. —

Oh oleksin ma linnuke
Kes lauldes tõstab häält:
Siis oleks süda wagane;
Siis kaoks mure säält! —


Ning jälle nüüd ajas edasi - meie müstiline "Neiu" luuletus ilmub 1897 "Eesti Nais-Luuletajate albumis". Autoriks Alide Selting. Tekstis on pisimuudatusi ja ära on jäänud üks salm (tad laseks õnne maitseda..):

Minu soowid.

Oh oleksin ma linnuke,
Siis lendaksin ma põllule;
Sääl laulaksin ma tema eel,
Kuis ial mõistaks minu keel.

Ma laulaks armust palawast
Ja armu tulest õõgawast.
Kuis sellest leekib minu rind.
Ehk siis, wa'st siis ta mõistaks mind.

Oh oleknn ma lilleke,
Kui ka nii madal, wäetike.
Siis leiaksin ehk aset ma
Ta wäik'ses aias kaswada.

Kui igatsust tal tunneks rind
Ja leiaks süütalt oitsmas mind.
Siis ehk mu juurde astuks ta
Ja suuteleks mind armuga!

Ehk wõiksin jälle õhtul ma,
Kui kuu säält kõrgelt waadata
Ta kambrisse, kus akna all
Ta istub mõttes sügawal.

Ehk ainsa korra ülesse
Ta waataks minu palgesse,
Siis õnnest wäriseks mu rind —
Ma kardan, room ehk surmaks mind?

Kui unenäos inglina
Ta juurde wõiksin lennata.
Ma saaksin õrnalt käega
Ta palgelt muret paitada.

Ei lind, ei lill nüüd ole ma,
Ei kuu, ei süüta ingel ka!
Ma ainult waene neiuke,
Ei puutu sest ta silmasse!

Jää wait, miks süda soowid nii.
Mis täide ei lää ialgi:
Ei õnn siin igal naerata;
Jää wait, jää wait ja kannata!!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
13.06.12, 20:48
Wiking









Sõnumeid:165
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Ei lind ei laul
Päris huvitav info!
24.07.12, 03:00
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1997
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Ei lind ei laul
Paar sõna ka autorist, kellest entsüklopeediad veel vaikivad -

Eesti Postimees ehk Näddalaleht : ma- ja linnarahvale, nr. 37, 10 sept. 1886:

Tartust. Liiwimaa wälja näitusel Tartus 24 Augustil
/../
Naesterahwa käsitöösid oli wälja pantud 80 nummert, umbes 152 üksikut tööd; neist said brongs aurahaga järgmise palgatud
/../
Alide Selting Helmest osawa kanga kudumise eest. Neiu Alide Seltingi isa sai oma walmistatud teljede eest 10 rubl. aupalka
/../

Aliidet on veel ära toodud mitmel pool osava kangakudujana.

***

Wirulane : poliitika, kirjanduse, teaduse, põllu- ja käsitöö ajaleht, nr. 39, 23 sept. 1886

Kirjutab sellest samast väljanäitusest, vabandan vigade pärast, ei hakanud praegu ajapuudusel tekstituvastusprogrammi apsakaid parandama:
/../
Kui "isid ihu- ja hingetoidu kallalt ära pöörame ja ihukatte jauskonua peale maatame, mis enamiste Eesti naisterahwa "äputöösl näituse peale oli jõuudnud. siia tuleks minu tumil sulel tunnistada, et see janskoiid nüid eestilikult alandlikum oli kui möödaläinud aastate ivSljanSitustel. Minu armauitne ei mõinud siin kuhngile mujale pcaseda kui aga siuna, et parema ja peenema näputöö tegijad Eesti neiud ja noorikud oma tööd tänamisele sakste mSljanäitusele ei olnud toonudgi. Selle wastu oli aga iseäranis kena «aadata, kuda Eesti neiu, Alide Selting Helmest, näitusel näputööd tegi, nimelt kangast kudus. Hea isa oli talle nii head teljed teinud, nagu teistel Eesti neidudel kellegi! El ole. Nimelt oli süstik teljete juures nii osawaste käima seatud, et kudujal neiul sugugi tarmis ei olnud oma näppu temasse pista. Süstik oli omas ametis niisama wirk, nagu neiu omas ametis: ta siruS ise neiu terase silma ai kanga lahku mööda tulist rutt" edasi tagasi, nii ktlreste, et sualaat nagu seinakella tikkel ühte puhku pidi loksuma. Neiu pahem käsi seifis lahti laskmata sualaadi turja külles ja parem käsi niisama lahti laskmata nõnda nimetatud süstiku paela külles, millega ta süstiku käima lõi. Nii tõmmao ta parema käega ikka ükskord süstiku paela, millega ühtlast süstik oina lõngaga kanga lahust läbi lipsas, "ing siis pahema käega jälle sualaati, et lõnga kangasse kinni illia, ja kangas 'venis aga rindwõlla pooli sualaadi poole pikemaks. Nõuudis see töö neiu kätelt kül juba rvhkestc usinust ja osaivusi, siis ei olnud tema jalgadele mitte paremat pidu lubatud ega wähemat ülesannet täita antud: neile oli isa, kui ma lugemisega ei eksinud üheksa tallasmöl sökkclauda 'valitseda annud ja need üheksa kätsiwad neiu Nlide Seltingi kärmete jalgade al nagu oreltklahwtd köstri sõrmede «l, kangas oli jo oma toimekirja poolest õige kunstlik ja nõuudis siis kuduja jalgade käest õige osawat tallaslaua tantsu. Mõned talueided waatlesiwad tallaslaua tantsu, süstiku sirumtst ja sualaadi loksumist nagu ilmaimet ja igaühe silmist oli lugeda, piaks mina ehk minu iütar ka niisugused teljed saama ja nõnda kududa mõistma! Ja muidugi, kes EeSti eit ei piaks kül niisugust kangakudumist heaks kiitma ja ise nõnda kududa ihaldama.' Aeg on igal ühel kallis ja neiu Seltingi miistl kududes läheb kudumine nagu lennates edasi, ka kõige pikema kanga maha saamine ei pruugi üleswedamisest mitte palju hiljemaks jääda. Wäljanäituse härradgt tundfiivad ära, et niisugune kangakudumiue ikka ka midagi wäärt on: nad andstmad neiu Seltingile tema kangakudumise eest brongs auuraha ja teina isale nii heade teljede tegemise eest 10 rbl. See oli kül muidugi palju „eestim" auuhind, kui näituseks Musso härra oma märjukese eest sai, mille tegemine pealegi ka ammune mana kunst on, aga, noh igal asjal piab ikka ka oma mõõt olema, nõnda ka wäljanäituse härradel ja nende armulisel lahkusel auuhiudade andmise juures. Eks nad pia ikka ka maatama, kes auuhiuua saaja on. Wäga soowida on, et kvnesoleivatc teljede ehitaja ja nende peal kuduja wacmaks mõtaksimad ning ka Eesli Põllumeeste Seltside iväljanäituSte peal oma teijeid ja nendega kudumist näilaksimad. See ärataks ja õpetaks igat peremeest nende teljete järele-tcgemisele ja igat perenaist järele-kudumisele. /../
[dea.digar.ee]

***

Eesti Postimees ehk Näddalaleht : ma- ja linnarahvale, nr. 36, 3 sept. 1886

Kirjutab Alide isa leiutatud kangakudumismasinast:

/../
Nüüd on Helme maldas üks kangru ametid pidaja sugugond, nimega Selting, ometegi seesugused teljed wälja mõttelnud, kellega õige laia kangast kududa wõib. Et see ülesleide meie naisterahwa käsitöö kohta wäga kasulik ja tähtjas on, seepärast oli siis Liiwimaa wälja näituse juhatus kond heaks arwanud, teljede tegijad meistert ja teljede peal kudujad neiud Alide Selting sija Tartu wäljanäitusele kutsutad ja siin neile, kes hea meelega õppetust tahawad wõtta, feega õpetust pakkata et nad näeks kuda seesuguse laia teljede peal koetakse ja mida tvnsi need teljed walmistatud on. Selle hea töö ja tahtmise üle rõõmustab tõesti iga anus Eestlase süda,, aga weel enam saamad Eestlased see üle rõõmustama kui nad kuulewad, et Liiwimaa wälja näituse komite liikmed need teljed on kangru Seltingi käest ära ostnud ja neid Tartu Eesti põllumeeste seltsile selle tingimisega kinkinud, et Tartu E. põllumeeste selts omalt poolt püiab neid langa kudujate-
le ligimalt tutmustada, see tähentab Neiud A. Seltingi paluda, weel üks ehk paar korda sija Tartu E. põllumeeste seltsi tulla, et tema nende osawate naisterahwastele, kellel tahtmine ja püsid on laia kangid ja tekkisid secsugllse teljede peal kuduma õppita, näitaks ja seletaks, kuda kanga lõngad ülesseätud, niide pantud ja koealgatud peab saama? kül siis osawamad naisterahwad arusaamad ja ka sarnatsete teljede peal wõiwad oma koesid kuduma Hakkata.

[dea.digar.ee]

/../

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
22.05.15, 09:21
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1997
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Ei lind ei laul
Tegelikult oli Helme nobekuduja nimi Alide Caroline (ka Karoline) Seltin (mehenimega Schwede) (26.11.1869-...), millegipärast sattus mitmel puhul see "g" sinna perenime lõppu.

Alide isa, kangastelgede täiustaja, Jakob Seltin. Et kui on teie sugulasi, tundke uhkust!

Postimees (1886-1944), nr. 188, 25 aug. 1903 kirjutab Alide:

Toimetusele tulnud kiri.
„ Sakalas" nr. 31 kirjutab keegi Tarvastu Põllumeeste Seltsi näituselt, et auuhinna mõistmise üle olla paiguti nurinat kuulda, kõige enam naesterahwa käsitöö jaoskonnas. Sellepärast palun auuStatud timehe" toimetust mulle lubada, siin mõnda sõna selle kohta seletuseks ütelda. Ei saa vist küll ühtgi näitust ära pidada, kus auuhinna saamise kohta nurinat ei oleks. Sagedasti arvab wäljapaneja oma asja muidugi esimese auuhinna väärilise olevat, vähema auuhinna saamise üle ei ole nii mõnelgi vurt rõõmu. Ja kui seltS mitte nii palju auuhindasid ei või wälja anda, siis on muidugi auuhinnamõistja, kaS rumal ehk ülekohtune. Auuhinnamõistjate otsuSte üle on igaühel luba kaebtust näituse toimekonnale sisse anda. Oleksiwad nurisejad seda teinud, siis oleks asi arutamisele võetud, ja igaüks oleks võinud kuulda saada, mispärast tema asi selle või teise auuhinna vääriliseks arvati. Seltsi poolt on auuhinnamõistjatele määrused ette pandud, kuidas auuhinnad peawad antud saama, ja ei või sellepärast igaühe soovi järele käia. Oleks auuStatud kirjasaatja nii lahke olnud, ja seda vaeva ette võtnud, auuhinnamõistjate käest, keda tema nii hästi arvab tundvat, et ta nende järel otsustades võib uskuda, nagu oleks nurisejatel õiguS, ometi järele küsinud, mispärast ühte tööd teisest paremaks arvati, siis oleks ehk ka mõni nendest isikutest võinud ära seletada, et iga nuriseja ei ole weel kõige parem asjatundja ja iga nurin ka mitte põhjendatud! Alide Seltin. Holstre Linsil, 20. aug.

[dea.digar.ee]

***
Kaja, nr. 17, 20 jaan. 1933 tr. 1:

Lõngakratt kudumistöõstuseS.
Wiljandis, Tartu uul. 42 elutsev villa- ja kuöumistõöstuse pioaja Alide Schwede avaldas kriminaalpolitseile, et tööstusest on - varastatud suurem hulk lõnga. Asuti asja selgitama.

[dea.digar.ee]

***

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
22.05.15, 09:30
Wiking









Sõnumeid:165
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Ei lind ei laul
:)
15.08.15, 03:04
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1997
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Ei lind ei laul
1923:
"Sala soov : "Oh oleksin ma linnuke..." / sõn.: E. Aun"

Vabal tunnil [Noot] : 28 segakoorilaulu / komp. F. Mühlhausen
[erb.nlib.ee] autoriks Elise Aun

**

1911 "Laulik wabadel tundidel" Sagor:

Kaugel.

Oh oleksin ma linnuke
Siis lendaks armsa aknale,
Seal tõstaks häält nii magusalt
Sa kuulama jääks magusalt.

Oh oleksin ma lilleke,
Siis õitseksin nii armsaste,
Su kauni kambri akna all,
Siis wõiksid silmada mind seal.

Oh oleksin õhk, tuuleke,
Su ümber heljuks hellasti,
Su palet puhuks palawalt,
Sul ütleks sõna salajaid.

Ei või ma olla lill, ei lind,
Waid kaugel õhkab minu rind;
Ei wõi su ligi lennata,
Ei armu awaldada ka.

**

Vt. ka:
[eestielu.delfi.ee]

/../ Kust ikka mujalt kui kirikhärralt ta need luuletused ümber kirjutas.

Sealtsamast raamatust leian ma Koidula Sind Surmani... ja tundmatu autori Soovimise: Oh oleksin ma linnuke Ma lendaksin Su põllule Seal laulaksin ma sinule Nii kui ma iial mõistaksin Seal on veel vanaaegset armastusluulet, võibolla oli see Kurrikoffi poolt tõlgitud Goethe luule ja praegugi tuntud Örn Ööbik. Samuti on Johannese kaustik olnud ka teiste ilmselt tolle aegsete haritud inimeste käes, sest leian sealt selge väljakujunenud käekirjaga luuletusi, mille all daatumid: Türil 1904 ja allkirjad J. Amtos, A. Ehrenwett. Isegi venekeelse, kelleltki Gribobubovilt - tsaariaeg ju... Ilmselt oli see mõni vene haritud ametnik, kellega vanaisa kokku puutus.
/../

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
07.03.17, 11:58
Postita
Sinu nimi:
Sinu epost:
Teema:
Message Body
Spam prevention:
Please, enter the code that you see below in the input field. This is for blocking bots that try to post this form automatically.
       **  **         **     **  **     **  **    ** 
       **  **    **   **     **   **   **   ***   ** 
       **  **    **   **     **    ** **    ****  ** 
       **  **    **   **     **     ***     ** ** ** 
 **    **  *********   **   **     ** **    **  **** 
 **    **        **     ** **     **   **   **   *** 
  ******         **      ***     **     **  **    **