[www.folklore.ee]

3. Päiv uhjõ pästmä (Sangaste)



Uni tuli uiken,
villa kombali,
läbi laane laulden,
villa kombali,
villa, villa, villa-vaa,
villa, villa, villa-vaa,
villa kombali.
Regi perän pedäjäne,
kanspuu kadajane.
Mõtsa läts mehe tii,
suhu suitseta obene.

Puttu uhja uibuhe,
sebivitsa visnapuudõ.
Kutse kuuda, palsi päivä,
kuu es kuule kutsumist,
päiv pal'lu pallemist -
kuu kullel kulu all,
päiv mõtel mõtsa takan.

3. a. Päike ohje päästma (Sangaste)



EÜS VI 207 (74) < Sangaste khk., Sangaste v. - A. Kiiss, A. Mõttus ja J. Sossi < Lotta Anderson, 70 a. (1909)

Uni tuli uiken,
villa kombali,
läbi laane lauldein,
villa kombali,
villa, villa, villa-vaa,
villa, villa, villa-vaa,
villa kombali.
Regi perän pedäjäne,
kanspuu kadajane.


Mõtsa läts mehe tee,
suhu suitseta obene.
Puttu uhja uibuehe,
sebivitsa visnapuuda.
Kutse kuuda, palsi päikest,
kuu es kuule kutsumist,
päike pal'lu pallemist -
kuu kullel kulu all,
päike mõtel mõtsa taga.

EÜS VI 378 (69) < Sangaste khk., Sangaste v. - A. Kiiss, A. Mõttus ja J. Sossi < Lotta Anderson, 70 a. ja Eva Emers, 60 a. (1909)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

NB! Pange tähele juba läbiviidud meelevaldseid muudatusi uuemas pseudo-algtekstis! (eelnev postitus vs. käsikiri)

[haldjas.folklore.ee]
[www.folklore.ee]

EÜS VI 378/9 (69) < Sangaste khk., Sangaste v., Ala-Laose t. - A. Mõttus &
J. Sossi < Eva Emers, 60 a.; Lotta Anderson, 70 a. (1911)

Uni
+ Päike ohje päästma


Uni tule huigaten
Villa kompalija
villai, villai, villaija
villai, villai, villaija
Villa kompalija.
Läbi laane lauldein.
Regi peran pedäjäne
Kans puun kadajane
Mõtsa läts mehe tee (meheta/ mehelda?)
Suhu suitseta hobune
Putu uhja uibuehe
Sebivitse visnapuude
Kutse kuuda, palsi päikest
Kuu es kuule kutsumist
Päike palju pallemist
Kuu kullel kulu all
Päike mõttel mõtsa taga.


Teine (tuntud "ketra Liisu") Lotta laul:

EÜS VI 377 (67) < Sangaste khk., Sangaste v., Ala-Laose t. - A. Mõttus & J.
Sossi < Eva Emers, 60 a.; Lotta Anderson, 70 a. (1911)

Kui mina homme liina läha
Villa kompalija
Osta sulle uue vokki
Villa kompalija
Kauple sulle kalli vokki
Villa kompalija
Jummal hoidku memmekene
Villa kompalija
Sinnu liina minemast
Villa kompalija
Uuve vokki kauplemast
Villa kompalija
Kalli vokki kauplemast
Villa kompalija
Haige omma käe, haige jala
Villa kompalija
Haige kõik minu luu ja liha
Villa kompalija

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"Vive La Compagnie" has many variations from around the world. Scouts adopted it as one of their
tunes under "Vive l'Amour". It dates to 1818 in England's Traditional Ballads Index. Irish singers
adopted the tune for political use in the 19th century ("Ireland Blocks The Way") and Confederate
soldiers adopted it during America's Civil War as "Chivalrous C.S.A." (1861). The Lester S. Levy
Collection of Sheet Music has the first American publication dating from 1844. As always, thanks to
Mudcat Café for the song info & versions! It is best sung as a call-and-response.

|: Vive la, vive la, vive l'amour, :|
Vive l'amour, vive l'amour,
Vive la Compagnie.

Pidada seotud olema selle lauluga?

Ivo kirjutas:
-----------------------------------------------
> Pidada seotud olema selle lauluga?


Jah. Viis ei jäta samuti mõnd teist arvamusvõimalust. Huvitav, (arvestades esmaste üleskirjutuste aastaid) kas laul jõudis siia mõne kooriteose kaudu?

Võib lisaks lugeda veel 2002 a. neljandast "Keel Ja Kirjandusest" lk. 287-289 Singsalebroost ja villakombaliist:

[digar.nlib.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

..küsiti tõlget sellele laulule jällegi. Jõudsin mõnele põnevale järeldusele mind pikalt vaevanud küsimustes seoses selle lauluga. Neid teemasid sai kunagi ka Õie Sarvega sundimatus õhkkonnas arutatud, nii et küsimuste õhkupaiskamises on osalt süüdi Õie, muidu ehk ei olekski hakanud sellele mõtlema täna jälle. Loodan lähipäevil leida aega ka neid mõtteid teistega jagada. Ja tõlge ka muidugi.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Et aru saada mõne laulu sisust ja tähendusest peab sellele lähenema mitmest küljest - mõistma tema lähi- ja üldplaani. Uurimisbinoklit üht ja teistpidi keerates leiab päris põnevaid seoseid, ehkki need suures plaanis ei pruugi palju tähendada. Põnev on ikkagi.

Kõigepealt lauljad - Eva Emers, 60 a.; Lotta Anderson, 70 a. (1911) . Lotta leiab esimese hooga kiirelt üles - sündis 17. dets 1840 Tarwal, Sangastes, vanavanemad Laatrest. Eva ent tekitab küsimusi, sellise perenimega inimesi ei õnnestunud leida kirikuraamatutest, seega kontrollisin EÜS’i käsikirjadest litereeningut, kus seisab tõesti: “Ewa Emers (60 a. wana) ja Lotta Anderson, (70 a. wana) Ala-Laose talus Sangaste wallas. Mõlemad on Sangastes sündinud, kaswanud ja laulud õpinud.” Nii et küsimus, kust üldse “Vive la compagnie” üldse Sangastesse sai, jääb esialgu õhku. Kui perenimi “Emers” on vääriti kirjutatud (Ewers/ Envers vms.) ehk lühend “Emersonist”, võib see viidata nt. Inglismaa päritolule ning millegipärast (võimalik, et nimemuutus) kiriku sünnimeetrikas märkimata. 1850-paiku sündinud Ewasid Sangastes on, ent mine sa võta kinni..

Laulu üldplaan/ makrotasand - esimene motiiv loob hooga unelaulu meeleolu ning see määrab laulust arusaamise. Tavaliselt sellega laulu tõlgendamisküsimus lõppeb ning edasine tõlkimine käib ainult läbi esimeste värsside etteantud “koodi”. Laul on ent selgelt kontamineerunud laulude rägastik, sellest ei ole võimalik aru saada; tuleb personaliseeritud uni, regi taga, siis saab unest hobune või mees ilma korralike hoburiistadeta, põrkab vastu puid ja maid ning hakkab siis kuud ning päikest kummardama, kusjuures ei ole aru saada, teeb seda hobune või mees. Laul lõppeb ilusa motiiviga päikese loojumisest, mis süvendab unelaulutunnet.

Aga lõhume nüüd laulu ära - uni, mees, hobune, kuu ja päike eraldi. Lisaks arvestame muundunud keelt ja üleskirjutaja lohakust/ arusaamist jne..:

Uni:
Uni tule huigaten
Läbi laane lauldein.

Sõiduriista materjal:
Regi peran pedäjäne
Kans puun kadajane

Sõit metsa:
Mõtsa läts mehe tee
Suhu suitseta hobune

Avarii:
Putu uhja uibuehe
Sebivitse visnapuude

Kuu ja päike:
Kutse kuuda, palsi päikest
Kuu es kuule kutsumist
Päike palju pallemist
Kuu kullel kulu all
Päike mõttel mõtsa taga.

Jääb järele kaks tõsiseltvõetavat motiivi - Hobune mehe ja sõiduriistaga ning Kuu ja Päike.

Mida siis taheti öelda? Kas üldse taheti? Äkki on midagi vääriti üles kirjutatud (millele viitab ebaühtlaselt üles kirjutatud murdekeel - kasvõi laulden/ lauldein jne) või meelde jäänud?

Järelikult, tuleb otsida paralleele kõige tugevamatele motiividele lähikonnast. Eeldades, et laul on vanem kui Compagnie, ka mujalt:

Meeleldä yks om meheldä naan´e,
päältä päitsildä hobõnõ.
S 8686 < Setomaa, Mikitamäe k – Ir´o Sonts < Anna Sonts, snd 1870 (1929).

Metsa läheb meheta naine, soosse ohjata hobune. EV 6774:7
Metsa läheb naeseta mehike kui ohjata hobone. EV 6775:1

Selge, me oleme valesti aru saanud - metsa ei lähe mehe tee. Metsa läheb ilmselt mulgi ning võrukeele vaheline apsakas - “mehete” Ja naine ilmselt ei mahtunud värssi enam ära (kuigi teda saaks neljale värsijalale taandada küll): Metsa läheb meheta naine samamoodi, nagu soosse hobune, keda ei juhita.

Aga miks läheb naine metsa? Miks ta läheb sinna selle laulu kujunemise ajal? Nende arusaamade aja keskpunktis.

EÜS VI 1035 (193) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - A. Sildnik & P. Penna < Kadri Teder, u. 79 a. (1909)
Meheta naine

Metsa läeb meheta naine,
soho õhjuta obone!
Ninda päide mina vaine,
ma läen metsa ulkumaie
pühapäiva ommikul;
arningila aigadella!
Kurdan kullerkuppudelle,
räägin sinilälledelle!
Kolletavad kõllerkupud,
allitavad angervaaksad,
kõik minu kulla kurtades,
ainike alatsedessa!
Panen lepad leinamaie
kased uole kandamaie,
muud puud muretsemaie!
Leina, leina lepakene,
kanna uolta kasekene,
muretse muupuukene!

Miks läheb ilma suitseteta hobune soosse? Tegelikult ta vist ju ei lähe, läheb hoopis talli või söögi juurde, see on kujund, metafoor jne..
Või on tegu ka vääriti mõistmisega, tõlkes kadumaläinud arusaamaga? Võib arvata, et algvärss oli samamoodi algriimis. Sohu, Suhu, Suuhhu? Mõte leiab tõestust:

H IV 7, 537/40 (37) < Kuusalu khk., Kolga rand - Johannes Esken < Ann Tootsel (1895 (kogutud), 1896 (saadetud))
..Täkkü kaljub kaerasida
Hirnub selge istujaida
Pähä paitsete panij
Suhu suitsete vedäi..

H IV 6, 195/6 (39) < Jamburi, Simititsa m. < Kuusalu khk., Kolga rand - Johannes Esken < Ann Tootsel, snd Kröönwalk (1893 (kogutud), 1894 (saadetud))
..Kielel kinni köitijaida
Pähä päitsette panijad
Suhu suitsette vedäjäd..

jne.

Järelikult läheb ilma meheta naine metsa, sest tal pole suus suitseid. Pole meest, kes juhiks teda nagu hobust. “Suhu” lõunaeestis on ent mitmeti tõlgendatav, seepärast läks edaspidi metsa, lisaks naisele, ka hobune.

Lisaparalleelide leidmisel selgub, et “mehete” naine (või lesk) läheb tavaliselt metsa kurtma, leidmaks omale (uut) meest - külas ju neid ei ole, kes see tahaks leske, ka vanema (ja targema) naisterahva nõudmised on ilmselt suuremad. Sarnaselt nii nagu mees ehitab rahvalauludes endale unistuste naise - kullast või puust.
Andersoni laulus järgnebki tuttav motiiv päikese ja kuu oma kaasaks palumisest kuulsast laulust mida folklorisid liigitavad tüübinimega “Tähemõrsja”. Loomulikult päike ja kuu ei tule, või on nad sama kehvad kaasad nagu kullast või puust naine mehele:

..Tahtsõ kuusta kosilasta,
tahtsõ pääväst peiokõista,
kaasat kaala-arvulista
(mõtõl tä kuud kosilasest
pääväst miistä meelelista)
saa-õs kuust ta kosilasta
pääväst miistä meelelistä
Kuu oll kuri, kui oll kummõr,
päiv oll pallav kui tä paistu.
Kuu lahk äräq näio kulmu,
palot äräq näio palõ..
(seto)

Andersoni laulus on aga päev ja kuu lihtsalt kättesaamatud.

Veidi otsimist arhiivides leidmaks tõestusi oma eeldustele - ning kätte puutus sealtsamast Sangaste kandist teine laul, mis näitab ehk et laul on sõltumatu Lottast ja tema sõbrannast, olles kirja pandud üsnapalju varem (küll loomulikult ilma Compagnieta):

H II 6, 756/7 (77) < Sangaste, Keeni v. - Peter Saul < Liis Uibu, 65 a (1890)
Lesknaine - nagu suitseta hobune

Mõtsa läits mihete naine,
Suhu suitsete obene,
Ohja putteva uibuede,
Seebivitsa visnapuude
Kauspuu kadajede.

Tundub, et eeldused olid õiged - avarii toimus, sest ei olnud naise juhtijat.


Nüüd me teame, mis juhtus laulu teises pooles - üksik naine tahab endale abikaasat, sest ei saa üksi hakkama. Abikaasa peab olema ent ülemõistuse hea. Seda pole aga saadaval.

Ja ärgu naisõiguslased tulgu kõnelema, et see on naisi alavääristav mõte - ei olnud ta ju seda naistepaari jaoks Sangastes. Talus on meest vaja, ilma temata ei saa. Samuti ka peremehel perenaist. Kuidas talumajapidamises ilma kaasata regi perse läheb, on üldiselt teada.

Kuidas aga sellele kosjaloole lisandub unelaul? Miks? On’s sellele mingi mõistlik seletus, jäi Andersonil miskit laulmata, mõni mõte väljaütlemata või pani ta lihtsalt suvaliselt motiivid kokku, et laul ilusam oleks või et ta lastele uneks lauldes õige sisuga oleks?

Isikustatud uni tuleb lauludes tavaliselt “Pisut õlgi peos, padi kaenlas, tekk turjal” jne - õled alla, tekk peale:

E 11968 (28) < Halliste khk., Kaarli, Kõrnitse t. - P. Ruubel < Rits Rebane, 80 a. (1888)
Uni
Uni meil tulli uigatenna,
Läbi laane laulteenna,
Pisut õlge tall peonna,
Kaits olli kõrta kaindelenna,
Otsib suikujat sulasta,
Madalid majapidäjid,
Ooletumid otsaleisi.
Unel o regi madale,
Ramul ratas kallakul,
Laseb ramu ratteeile.
Oh uni, mine minusta,
Mine küllä, käi kälile,
Noorte meste noorikille,
Neil aiga une magade,
Suure suigu suigatelle.


Nagu näha/lugeda, on unel (ramm/ rammestus) regi järel, kuhu ta viskab ilmselt magajad või on siis madal regi nii raske lohistada nagu väsinud inimesel jalgu järel. Virk käsib ent ree mujale viia. Kes unereele ei heida, sellel on rõõm ja rikkus majas.

E 28800 (31) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1896)
tüübinimed kontrollimata
Uni ei anna uuta kuube
Töölaulud
Uni tuli uikuenna
Läbi laane lauldeenna
Leppane regi tall peranna
Kadajatse kauspuuda
Kes heit une rekke
Lammi ramu rattile
Se elas ikku taren
Laul ikku laua pääl
Ikku peekri tall peona
Ikku kandli kandalenna
Kea ei heida une rekke
Lamme ei rammu rattile
Se iks elas ilu taren
Laul ilu laua pääl
Ilu peekri tall peona
Ilu kanni kandalinna.


E, StK 32, 54/5 (36) < Setu, Toomasmäe k. - E. Remmel < Anna Sonts, Peetri t., s. 1870 a. (1926)
Unine neiu
Unise tüdrükulaul.
Uni käve uigeldeh
läbi laane laiseldeh
Otse unista näiöt,
ramelikku netsukest
Jumal eks hoitku tuud näiöt
tuud koppo kasumast,
kiä eks heidäs une rekke,
lennas ramme rattehe
Une regi oll matal'
Rammu ratas kallaspooli.
Tuu eks istuus iku tareh,
lasi laina lavva takah
Ikku süvvä', ikku juvva',
iku kanni' täl käeh
" pikeri' peoh
Kiä eks heitä-i une rekke,
lammei rannu rattile,
tuu istus ilo tareh
lasi laulu lavva takah.
Rõõmu süvvä', roomu juvvo'
rõõmu konnu' tal kaeh
" pikeri " peoh.
Koss oll kätt kanni peal
Viisi sõrme veere "
Mitä sääl kannih siseh olli?
all ole hüvä, pääl vattu
keskel olli punane
vaihel " vahane
Nägünessa, kuulunessa'
Kohes ti hüvä herdeti,
" vatu valeti?
Valeti vatu vanijale
Kardeti hüvä hitskermille
pag. 55
Nägünessa, kuulunessa?
Mia sinna kasunes?
Sinna kasvi kõrki kõivo
kõrki kõivo tasa tamme.


jne jne..

Näited on võetud suvalised, mitte ainult väidetega sobivad.

Järelikult võib arvata, et laul räägib halvustaval toonil tegelikult neiust, ilmselt laisast, kes jääb selletõttu kaasata, ta elu läheb ka hukka just tollepärast. Samuti on laisal neiul peigmehe suhtes liialt suured ootused. Ning liigitus: "Päev ohje päästma" on väär.

Kokkuvõttev moraal ning makrotõlge? (järge ootab mikrotõlge)

Ole virk, ära maga, leia abikaasa. Vastasel korral ei saa sa hakkama ja jääd veel naerualuseks!
Või siis: laisk ja peps naine ei saa mehele.

Säh sulle siis unelaulu!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Viisist - nad armastavad igalpool rõhutada ning tsiteerida Inglismaa määnestki ballaadide indeksit, kus olla toodud aastaarv 1818, mis lähemal uurimisel selgub, et on võetud õhust - viidatakse Saksamaa esmasele trükiallikale "Neues Liederbuch" mis avaldati tegelikult 1819 (NEUES LIEDERBUCH FÜR FROHE GESELLSCHAFTEN). Arvestades tollast ilmumiskiirust võib tõesti oletada, et laul kirjutati üles aasta-paar varem, julge pakkumine selpuhul on tõesti aasta 1818.
Elagu õnnis digitaalajastu - raamat on Googlebooksis sirvitav: [books.google.ee]

Lk. 41 on laul olemas: "Ich nehm mein Gläschen in die Hand"

[books.google.ee]

Teades "alg" teksti - ehk siis väidetavat algteksti (minumelest on selge, et pakutav refrään ei või olla Saksa algupära) on lihtne edasi tuulata saadaolevas materjalis, miska selgub, et pakutud 1818-1819 ei ole päris esmane trükk. Tore on viidata küll ent mõnikord pole viited vettpidavad - Googlebooks annab otsingutulemustes juba raamatud aastast 1816 mis sisaldavad kõnealust laulu (kui julgeda sarnaselt eelnevatele uurijatele spekuleerida raamatu avaldamiskiirusega, võime väita, et laul oli saksamaal tuntud kindlasti juba 1814-1815 kui mitte varem:

"Neues deutsches allgemeines Commers- und Liederbuch" 1816 lk 124:

[books.google.ee]




"Auswahl von Commers- und Gesellschaftsliedern" 1816 lk. 109:

[books.google.ee]

Kõik toredasti "Compagneia" refrääniga.

Lisa:
[www.volksliederarchiv.de]

[www.flutetunes.com]

[www.kristinhall.org]

[mudcat.org]

Viimasel viitel leiab paroodiaid ning tekste USA'st-Kanadast kuni Inglismaani.

Eeldades nüüd, et laul, mille populaarsusesütikud on saksamaal, oli seal tuntud 1814-1815, võttis üle viisi ning refrääni prantsuskeelsetelt kogukondadelt, võime laulu sünniloo paigutada kõhklemata 18 saj. lõppu - ent tõestust sellele praegu veel ei ole. (On küll üksisk teade, et laulu kirjutas üles vana Goethe ise oma Itaalia-reisil 18 saj. lõpul, ent korralikku viidet või allikat ei ole ma kahjuks leidnud.)

Veel enam - kui on teada, et Prantsusmaal on laul praegu täiesti tundmata, samuti ei leia seda sealsetes arhiivides (lähim prantsuskeelne ülestähendus on prantsuse kanadas 19 saj. keskpaik), võib oletada, et laulu sünnilugu läheb veel sajandijagu ajas tagasi, aega kui üleskirjutajaid oli nii pagana vähe.

***

Aga kuidas jõudis laulu refrään eestisse? On loodud kellegi ilus legend kuidas prantslased selle siia tõid oma teekonnal Venemaale (Sainte Simplicite!). Või oli see Andersoni ja sealse "compagnie" leiutis või peitus populariseerija meie müstilises kirikuraamatutes puuduvas Emersi perekonnas?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

..ilmselt mitte. Ka laulu refrään on tuttav juba varem. Ning mitte ainult Lääne-Eestis ja Saartel, nagu ühes raadiosaates väideti - Saangaste ju ei käi selle liigituse alla. Ent kui sugulane kes laulis on Lääne-Eestlane, on ju sulaselgelt hea teadjat mängida ning väita kõigile tuttava sõnapaariga midaiganes - kui Lääne-Eesti ei mõju usutavana, ju siis folkloristikast tuttav "Lääne-Eesti ja saared"!

Uurime/ leiame:

E 52522 (51) < Tallinn < Keila khk., Harku - Paul Berg < Hilda Palts (1922)
Lastelaulud
Anna vanna.
Anna / vanna / tata / niia /
siia / viia / kombaniia /
tika / taka / vann /.


H II 65, 448 (8) < Kose khk., Uuemõisa v., Rõue saun - J. G. Mõsikepp < Ewa Kütt (1901)
Trifatri mängu loosimine
Laulumängud
Entel tentel trika trei
Peisi kimbel komba trei
Entel noot
Kes oli proot
Siira viira toppis toot.

E 56439 (5) < Karula khk., Kaagjärve - Nikolai Treumut < Agahvia Raudsepp, 38 a. (1925)
Ll
Anna vanna tõttaniija,
siija viija kompaniija,
silma raka, tika taka,
siija viija van.


E 66404 (2) < Helme khk. - L. Kauri laulikust (1910)
Lastelaulud
Anna varma tataraia
Siia viia kompaniia
Allum raks tikuu taks.


E 56031/2 (53) < Sangaste khk., Korijärve k., Koosa t. - Elmar Päss < Marta Kiršbaum, sünd. Oberst, 78 a. (1925)
Ns
Rõivavanutuse laul.
Vanu, vanu särgikõni
Villa kompalija
Vanu, vanu särgikõni
Villa kompalija
Villai, villai, villai vaa
Villai, villai, villai vaa
Villa kompalija
Juhanile annege maada
Villa kompalija
Juhanile annege maada
Villa kompalija
Villai, villai, villai vaa
Villai, villai, villai, vaa
Villa kompalija
Pääle kata katekõste
Villa kompalija
Pääle kata katekõste
Villa kompalija
Villai, villai, villai, vaa
Villai, villai, villai, vaa
Villa kompalija.
pag. 56032
Üte piju, üte laiju
Villa kompalija
Üte piju, üte laiju
Villai, villai, villai, vaa
Villai, villai, villai vaa
Villa kompalija
Üte mõõdu neil mõlembel
Villa kompalija
Üte mõõdu neil mõlembel
Villa kompalija
Villai, villai, villai vaa
Villai, villai, villai vaa
Villa kompalija
Üte piju pähitsele
Villa kompalija
Üte piju pähitsele
Villa kompalija
Villai, villai, villai vaa
Villai, villai, villai vaa
Villa kompalija
Üte laiju jalutsele
Villa kompalija
Üte laiju jalutsele
Villa kompalija
Villai, villai, villai vaa
Villai, villai, villai vaa
Villa kompalija.
Suu neil üte suve vannu
Villa kompalija
Suu neil üte suve vannu
Villa kompalija
Villai, villai, villai vaa
Villai, villai, villai vaa
Villa kompalija
Pää üte päävä vannu
Villa kompalija
Pää üte päävä vannu
Villa kompalija
Villai, villai, villai vaa
Villai, villai, villai vaa
Villa kompalija.


ERA II 5, 312 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Soosalu k., Uueda t. - Voldemar Erm (1928)
ul
Ale ale viile luule laa
Mul on vennad nii kui vermed
Tata viividi lai kompaliia.
Ale ale viile luule laa
Onupojad on need osjad
Tata viividi lai kompaliia.
Ale ale viile luule laa
Tädipojad täied mehed
Tata viividi lai kompaliia.


EÜS II 90 (71) < Rõngu khk., Aakre v., Pühaste k. - Peeter Kurg (1905)
Virk tüdruk
Tütriku laul
Kas ma tütrik tööd ei tee
Virva kompali
Virva Virva Virva vuu
Virva kompali
Vaene laits vai vaiva ei näe
Leibä kasti siira viira
Enne aku ahju panni
Päivä tõusul välja võti
Lehmi nüssi nipä näpä
Rõivid mõssi plika plaka
Kas ma tütrik tööd ei tee
Vaene laits vai vaiva'i näe
Lätsi mõtsa maranile
Pani kõpla kõtu pääle
Leivä koti kuke pääle
Maran kasvab madalikus
Suure juure jombi taga.


EÜS II 332 (39) < (?) Kodavere khk., Kavastu v., Truiu k., Laia t. - A. Liiv & J. Raja < Mari Poks, 66 a. (1905)
Vt. ka lisaandmeid leheküljel 449
Vt. lisaandmeid leheküljel 331.
tüübinimed kontrollimata
Palve sakstele
Laulud ühiskondlikest vahekordadest
Jaani tulel Kavastu v Wahlile lauldud:
Oh minu ärtu ärräkene,
Verevere kompalija :/
Verevere va :/ verevere kompalija
Kulda krooni prouakene...
Tõuse üles tõlla pääle....
Saisa üles saani pääle
Vaata kuda valda vaevatasse
Peris valda piinatasse
Kihelkonda kiusatasse...

H III 9, 903/4 (17) < Urvaste khk., Koigu v. - Gustaw Seen (1890)
Põlatud neiu
Mis nee poisi' mind ei taha, (Virva kompalii, virva virva virva vaa, virva kompalii)
pag. 904
Kas ma tüt´rik tüüd ei tii? (Virva kompalii, virva virva virva vaa, virva kompalii)
Lehmi nüsse nipa-napa, (Virva kompalii, virva virva virva vaa, virva kompalii)
Leibä katsõ lipa-lapa; (Virva kompalii, virva virva virva vaa, virva kompalii)
Lät´si mõtsa mäe pääle, (Virva kompalii, virva virva virva vaa, virva kompalii)
Rük´ä põimsõ ripa-rapa, (Virva kompalii, virva virva virva vaa, virva kompalii)
Vahelt jalgu mulda kraapsõ. (Virva kompalii, virva virva virva vaa, virva kompalii)


EÜS VI 210 (90) < Sangaste khk. - A. Kiiss & J. Sossi & A. Mõttus (1909)
tüübinimed kontrollimata
Ketra, Liisu!
Töölaulud
Ketra, ketra memme tütar, villa kombali ja
ketra ketra memme tütar villa kombali
villa villa villa va,
villa villa villa va villa kombali.

EÜS IV 142 (128) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v. - J. Käär
Vt. lisaandmeid leheküljel 142/3.
Venna kiitus
Mul on vennad.
Ruttu
Mul on vennad kui need virved
tatta viividi lai kompa liia
ale ale liile luule la,
ale ale liile luule la.
Noodialune tekst
Veel sõnu vt. lk. 142/3

**

Armsad, eesti noored mehed,
viula viula voo
juba puudelt langvad lehed,
viula hopsapsa
Selle järel jöuab tali,
täis on köigel viljasali.
Rahvas röömsast teevad ölut,
selle järel jöudvad jöulud.
Noored mehed ühte löövad,
perest peresse sääl käivad.
Tütrukute peale aavad,
kunni nee neid pähklaid toovad
Juhtub mönel suurem osa,
oh siis seda naeru, kisa.

(Lilli Koppel, 66. a. Kingissepa raj., Kuressaare k/n, Tahula k.[Kaarma]
Kogus Herbert Tampere 1960.a. Salvestus ERA Mgn II 0348 l)

**

Tuleb välja, et refrään on juba 19 saj. lõpul tuntud liisusalmide ja refräänidena pea üle eesti. Mis paneb vägisi arvama, et see on olnud kas meie või baltisakslaste laulupidude kavas. Lauluvalik meie laulupidudest on teada ja olemas, vajab veidi tööd et seda väidet kummutada/ tõestada.

Refrääni ülesehitus "kombali_AA_" lubab arvata, et ref. on meil ülevõetud saksakeelest.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

..vabandan pika pausi pärast.

Enne veel kui mikrotõlke juurde asuda, on veel paar põnevat mõtet "vive la compagnie" refrääni ning algupära kohta mis on vist laiemas plaanis tähelepanuta jäänud muus maailmas. Ilmselt huvi puudumise tõttu - mida neist uutest lauludest ikka uurida, eks..

Refräänis tundukse "vive l'amour" olema hilisem nähtus, mis viib mind mõtteni, et refrään võib olla vabalt teisenenud mõnest sarnasest või arusaamatuks jäänud refräänist mõnest teisest laulust. Tõsi, "vive/a" ning "kompanii" võiks ju olla pärit kasvõi Itaaliast.

Vahetasime Urmas Kallaga mõned mõtted seoses veel paari laulu seosest tolle laulu algupäraga, mis viis mu mõtted Seto paralleelidele, ent sellest hiljem. Urmas on leidnud viite sellele lehele:

[www.markomannenwiki.de] (käsikirjaviide puudub)

Kus on kirjas, et "Die Worte wurden 1795 aufgezeichnet von Johann Wolfgang von Goethe"

1795 on laul üles kirjutatud J.W.Goethe poolt.

Tõsi - baltisakslaste radadel uidates (nende laulupidude repertuaarist ma antud laulu ei leidnud - kavaväliselt - ei ole välistatud) leidsin, et 1933 a. Tallinnas väljaantud raamatus "Liebe und vielgesungene Burschen und Volkslieder zur fröhlichen Stunde" lk. 22 on laul olemas ning ka seal on autoriks märgitud Goethe. Teks toosama viiesalmine Saksa variant, ilma "l'amour-ita". Goethe Itaalia-reisidest Lõuna-Trioolis võib mõnda uurida, ka aeg klapib.

Itaaliast kaugel pole Sloveenia, kohati lõuna-sloveeni kultuur on väga-väga sarnane Itaaliale, ka keel. Sloveenias on laul tuntud, küll omakeelsena kui saksakeelsena. Sloveenis-horvaadis peetakse laulu algena miskit lõuna-slaavi lugu. Ent ma praegu veel ootan väljavõtet vastavast raamatust heade sloveeni-sõprade käest (sloveen-horvaat ning 19 saj. ei sobi kuidagi google-translaatorile), nii et sellest hiljem.

Pöördume saksamaale tagasi. Välja on pakutud tekstialgeid saksa lauludest "Ach du lieber stalbruder mein" 1582 a. ning "Frisch auf gut Gsell, laß rummer gahn" 1575. (aastad- esimene ülestähendus)
Viisialgetena: "Die Leineweber haben eine saubere Zunft", "Ein Grobschmied saß in guter Ruh", tagasiviidavad kristlikule: "erbarme dich meiner doch in gnad".

Kui nüüd teksti vaadata, siis näikse aga teemaarendus "Tõstan toobi ning joon põhjani" üpris stereotüüpne, miska ma ei oleks väga kindel kindlast põlvnemisloost. Ehkki mõne variandi värsirütm ning riim võikse klappida küll.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kui nüüd jätta hetkeks kõrvale Sloveeni-Itaalia-Saksa liin ning jälgida viisi liikumisskeemi, leiab veel huvitavaid paralleele meil ja mujal. Juurde lisab vürtsi, mis mind isiklikult alati enim huvitab, arusaaamatute refräänide kõlakuju ja teisenemised.

1917 ilmus raamatus "Tommy's tunes" laul "Ohio". Tõsi, laul oli ilmselt põhja-ameerikas tuntud varem, meilegi tuttav "Taadil tare künka peal"



[en.wikipedia.org]

Kuigi seda ei ole kusagil mainitud, on minuarust üsna sirgejooneline ühendus mööda ameerikasse ümberasujaid tagasi brittide-šotlaste juurde, väidetavalt koguni 18 sajandisse lastelauluni koerast kelle nimi oli Bingo.

Vikipeediasse on entusiastid kirjutanud esimese trükivarjandi aasta 1780.

[en.wikipedia.org])







_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Nüüd tagasi maapeale - kõrvutades noid refrääne ning viise, eriti viisi esimesi pooli - sest see jääb ju alati paremini meelde, võib arvata, et viisi- ja refräänirühma sugulasi on meil ka rohkem kui eelpoolmainitud.
Setos kaks laulu, mille mõlema tekke- ning sünnilugu vajavad veel uurimist:

"Ma lätsi läbi T/Sergo/ä külä.." ja "Ma ütli uma esäle, yt läämi kosja Mard'solõ" Neist viimane peamiselt teada Liinatsurade Vahelaane Pauli laulduna.

[meestelaul.metsatoll.ee]


(ans Zetod sõnaseade, mugandus ja õigekiri):
Ma ütli uma esälõ,
õt läämi kosja minulõ
Ai kõnna, kõnna, kõssa-kõssa kõnna
läämi kosja minulõ
Esä ütel ei saa minna,
hobõnõ om hoitmalda
Hoiõ hobõst nätäl paar,
hopõn saiõ nii ku traav
Ütli jälki esälõ,
tulõ istu no mu kõrvalõ
Kui ma uhjo helodi,
sis esä kõrval värisi
Viistõist versta virodi
ja Kerä küläh olligi
Manni poolõ sõidi ma
sisse nii ku kopaga
Meid tarrõ sisse kutsuti
ja tsäie juuma pallõldi
Võti puust pudela
ja panni lavva pääle
Sis küssõ mõrs´a esä käest,
mis pridanast sa annadõ
Pridanast saa lehm, lammas
hopõn vedrovankriga

Mõlemad on ans. Zetodel ka tehtud ning ilmselt Youtubest leitavad.

Siin Seto Miihi Summ:



_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Richard Ritsing artiklis "Muusikaelust" raamatus "Räpina radadel" nimetab Serga küla laulu kui laulu, mille on teinud räpinlased setode kohta, muuhulgas on teada et neid teisi sarnaseid laule laulis Räpina "seto" koor, hiljem eesotsas kuulsa H.J. Schmalziga. Mõnd nende laulu võib leida Viido Kiudoski näitemängust "Mardisandid" (1886), ent mitte kahjuks meie "Serga küla". Serga küla laulu on lauldud ka teiste viiside peal, ei ole teada, milline nendest on põhiviis.
Kõivupuu on oletanud, et laulus on Schmalzi käekiri, värss "kui ta minno mudsahti" ühtib. Ent ühe värsi puhul ei saa palju järeldusi teha.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[books.google.ee]

[www.zeno.org]

[books.google.ee]

[de.wikisource.org]

[kivike.kirmus.ee]

[www.dbnl.org]

[kristinhall.org]

[www.youtube.com]
[www.volksliederarchiv.de]

[www.lieder-archiv.de]

[books.google.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Mikrotõlke juures on küsimus alati, et mis keelest me millisesse keelde tõlgime. Spetsiifilised põllumajandusriistad võivad tänapäevases standardkeeles puududa. Kas on neid siis mõtet tõlkida? Kuidas me aru siis saame, millega tegemist?

Kas kan'spuu on eestikeelne sõna või mis on tema eestikeelne vaste, kui ei ole?
Sama küsimus tabab meid, kui on vaja tõlkida sõna "kannel" nt. hispaaniakeelde. Või kasvõi ingliskeelde. Kui me need sõnad teise keelde paneme, kas nende tähendus siis säilib?

jätkan hiljem..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Teeme siis proovi, tõlgime nö. väntvõlli tänapäevast pronksiaega tagasi, võtame aluseks käsikirja, arvestame igaksjuhuks võltskirjapilti ka ning eeldame, et laulsi ikka Sangastekandi keeles (kommentaarid all, ka lihtsamad, ka neid küsiti - elu on edasi läinud):

Uni tule huigaten/ Uni tuleb/ tule huigates
Läbi laane lauldein./ Läbi metsa lauldes

Regi peran pedäjäne/ Regi taga männipuust
Kans puun kadajane/ Kanspuu*1 / kanspuul kadakast

Mõtsa läts mehe tee (meheta/ mehelda - vorm väär)/ Metsa läks meheta (naine)
Suhu suitseta hobune/ soosse suitseteta*2 hobune/ kel polnud suus suitseid

Putu uhja uibuehe/ Ohjad puutusid õunapuu vastu
Sebivitse visnapuude/ Sebivitsa*3 kirsipuu vastu

Kutse kuuda, palsi päikest/ Kutsus kuud ja palus päikest/ kutsusin kuud ja päikest
Kuu es kuule kutsumist/ Kuu ei kuulnud kutsumist
Päike palju pallemist/ Päike, kui teda palju paluti/ Päike ei kuulanud eriti palumist

Kuu kullel kulu all/ Kuu kuulas kulu*4 all/ kuu tegi kulu all "aega parajaks"
Päike mõttel mõtsa taga./ Päike mõtles metsa taga/ päike "passis niisama" metsa taga

[www.eki.ee]


*1. Kanspuu - Ree või vankri laiendusraam, mis pandi veokile peale, et mahuks rohkem kraami, nt. heinu, peale. Vt. mrd. sõnaraamat: kantsipuu, kantsel, kantsled, kant, ree tiivad, siivapuu. Ilmselt praegu enam ei kasutata üheski funktsioonis.

*2. Suitsed - suulised, valjaste suuosa, suurauad, suuraudadega päitsed, ka valjad kogu kupatusega. Kahjuks me ei tea vist, milline osa päitsetest või raudadest täpselt oli Sangastekandi "suitsõ'"


*3. Sebivitsa - Sepavits, sebapuu. Ree osa, jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas', mille vasted on liivi sebā- liitsõnas sebā-vitsā 'pikk vits', vadja sepi- liitsõnas sepivittsa 'sebavits, reejalase pead ja esimest kodarat ühendav vitsseos', soome mrd sepä 'ree ülespoole kaarduv esiosa v selle osa' (etümol. snrmt)
[etymon.cs.helsinki.fi]


*4. Kulu - eelmise aasta kuivanud rohi

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ma ei usu, et see üldse Prantsuse päritolu laul on. Kuni 19. sajandini oli prantsuse keel sama edev kui praegu on inglise keel. Inglise-, saksa- ja venekeelsed romaanid on täis peeni prantsuskeelseid lauseid nii nagu eesti laulud õu-beibe't ja jee-jee'sid. Ilmselt ongi jänki või saksa laul.







Muudetud 1 korda. Aeg: 07.06.17 17:58 kasutaja: Timo poolt.

[youtu.be] .....veidi teine variant ja seal kirjutatud, et A French drinking song...
1.
Let Bachus to Venus libations pour forth,
Vive la compagnie,
And let us make use of our time while it lasts,
Vive la compagnie.
Chorus:
Oh! Vive la, vive la, vive l’amour,
Vive la, vive la, vive l’amour.
Vive l'amour, vive l’amour,
Vive la compagnie
2.
Let ev’ry old Bachelor fill up his glass,
Vive la compagnie,
And drink to the health of his favorite lass,
Vive la compagnie,
Chorus:
3.
Let ev’ry married man drink to his wife,
Vive la compagnie,
The friends of his bosom and comfort of his life,
Vive la compagnie.
Chorus:
4.
Come fill up your glasses, I’ll give you a toast,
Vive la compagnie,
Here’s a health to our friend - our kind, worthy host,
Vive la compagnie.
Chorus:
5.
Since all, with good humor, I’ve toasted so free,
Vive la compagnie,
I hope it will please you to drink now with me,
Vive la compagnie.
Chorus:

Teisal on ta jälle 1844 aastast omistatud Fosterile, aga eks selle aja asjadega ole ka nii, nagu hästi vanade krikulauludega, kui ei tea, kelle oma, siis ikka Praetorius või Ambrosius....jänkid jälle kohe, et eks ikka Foster. Sakslastel Abt või Fallerdleben....

Ainuke prantsuskeelne teadaolev on hilisem prantsuse kanada. Minu arvamus jääb endiseks - arusaamatu refrään tehti "moodsaks ära".
Raamatute ning eriti "rahvaentsüklopeediatega" on nagu on, kasutame seda materjali, mis käepärast, lisame näpuotsaga loogikat ning intuitsiooni. Ootan veel teateid horvaatiast, ehk selgub miskit toredat..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ja muuseas.. kui ju salme jälgida, siis iga varianti neist võiks omistada kasvõi Fosterile - oleme praegu jälginud refrääni. Seda refrääni kasutab aga terve trobikond autoreid, meie eesti kompaniihulluseni välja. Või noh, va Stephenilt oleks ju palju loota setokeelset külavahepopi!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Uuemaid töötlusi ning tõlkeproove:

Tiina Eier, Villa komba loo:

Uni tule uitel,
villa komba loo,
läbi laane loitel,
villa komba loo,
villa villa villa vaa,
villa villa villa vaa,
villa komba loo.

Kes on une peremees,
kas ta on ehk meremees.

Ennäe haldjat tantsimas,
mööda rada vantsimas.

Minu süda valutab,
tema eest pean paluma.

Kaitse minu kallimat,
kaitse teda kurja eest.

Et on mereröövel ta,
suvel maismaal röövib ka.

***

Et "villakombaliia'st" on saanud "villakombalii" võib olla oma osa mängida Eugen Kapil, kel 1960 valmis tollest laulust seade, pealkirjaga "Hällilaul". Ilmselt ei mahtunud lisa "a" ära.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Siin saab ka jälgida, kuidas ühest rahvalaulust inspiratsiooni saanud autorilaulust saab uuesti rahvalaul:

[ee.muusika.narkive.com]

Tsiteeri:

/../
Leidsin siit ühe lauliku PS-ina:
math.ut.ee/~jan/laulik.ps

Konvertisin PDF-iks ka:
[www.hot.ee]

Selle laulu sõnad siinkohal sellised, aga nagu igal rahvalaulul, on
sellelegi mitmeid teisi variante (villa komba nii vs. villa komba loo,
näiteks).

Uni tule uitel,
villa komba loo,
läbi laane loitel,
/../

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Mu pulmadeks laulis üks sõber nii...

Ennäe haldjaid tantsimas villa komba loo,
kodu poole vantsimas villa komba loo,
villa villa villa vaa villa kombaloo
villa villa villa vaa villa kombaloo

Kes mu une peremees villa komba loo,
kas ta on ehk meremees villakombaloo
villa villa villa vaa villa komba loo
villa villa villa vaa villa kombaloo

Uhke mereröövel ta villa komba loo
röövib merdja röövib maad villa komba loo
villa villa villa vaa villa komba loo
villa villa villa vaa villa komba loo

Jumal kaitse kallimat villa komba loo
Kaitse kõige kurja eest villa komba loo
villa villa villa vaa villa komba loo
villa villa villa vaa villa komba loo

Ennäe haldjaid tantsimas villa komba loo,
kodu poole vantsimas villa komba loo,
villa villa villa vaa villa kombaloo
villa villa villa vaa villa kombaloo

Tänud, Kai.

Tundub, et ka Tiina Eieri sõnad on folkloriseerunud.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tere!
Täpsustan, Tiina EIERI (mitte Eineriga) ja Eve Lukk´iga koos laulsime seda laulu tõesti ülikooliajal palju (1986-88 paiku), sõnad olid veidi teistugused: "Ennäe haldjaid tantsimas, mööda maanteed vantsimas" ja salmide järjekord oli veidi teine.

Tänan Koidu, teen paranduse!! "Einer" oli märgitud Peeter Tooma raamatus "Tule minuga", palun ka rahvusbibliograafias paranduse teha, kui see märkus tõesti on õige!

Kui keegi Tiinat tunneb, võiks küsida temalt kommentaari ning ehk ka tema (kui see Peeter Tooma märge on õige, eks) algvärsid!!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

See P Tooma salvestus peab olema Eesti Raadio arhiivis 1986?a Kärdla holalaulu festivalilt. Mul on endalgi olemas.

Leidsin veel ühe põneva, mis ühtib isegi sisult vanema algega:

E, StK 30, 33 (23) < Emmaste khk., Harju k. - Selma Perv < Peet Toomas (1925)
uuem rahvalaul
Joodiku laul.
Tere tere kõrtsipapa,
Meil veel alles kolmas kord
Täna tulla teie tuppa,
Teretama teid.
Nüüd ole mulle kallis kriidikas,
Kalla mulle kortel korraga,
Siis ma võtan selle viina
Joon ma alles selle klaasi -
Panen selle põhja ülespoole.
Viivila, viila hopsassa -
Viivila kampanii - :,:

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tänane saade:
[vikerraadio.err.ee]

Kommentaariks veel:
1. Uusversioon "villakombaloo" on jah tehtud 80date lõpul Tiia Eieri poolt. Kahjuks ta küll teisi tehtud salme ei mäleta (ega ka soovi mäletada). Tiia oli kunagise Tartu folgiärkamise juures andekas laulja ja laululooja, nüüd aga laulab vaimlisimaid laule.

2. Ühe tõlke on teinud veel Ants Kaukver nö. "originaal-laulust" ning märkinud seda kui "vana sõjamehelaul", markeerides sellega ilmselt kunagist legendi, et laulu tõid meile 16-17 saj. šoti palgasõdurid. Või siis Bonapartei prantsuse sõdurid. Või siis mingid inglise sõdurid. Ent need versioonid ilmselt ei pea kuigipalju vett. Kaukver armastas küll sentimentaalseid lisaväärtuseid kommentaarides oma tõlgetele anda. Kaukveri laul algab sõnadega: "Nüüd alusta laulu mu sõbrake hea.."

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Täpsuse huvides - Tiina Eier on tema õige nimi, siin arutelus on juba 2 muud nimevarianti kõlanud.

H II 43, 22 (14) < Helme khk., Koorküla v., Mäe-Laugaste t. - K. Ruut < Eewa Krotnik, 60 a. (1892)
tüübinimed kontrollimata
Kui ei ketra, siis põletan
Töölaulud
Keträ, keträ vokikene,
Keträ vokki keerulanga,
Lase vokki vaskilanga!
Kui sa'i keträ keerulanga,
Egä'i vala vaskilanga,
Väl´lä vii väräti taade,
Pane sinu sääl palame,
Kutsu peiu peeselemä,
Kaasa manu kargelemä.
Kui sis palas vokikene:
/: Vibla vii, vibla voo,
vibla pompoli! :/

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

EÜS V 1441 (20) < Helme khk. - K. Ruut (1908)
tüübinimed kontrollimata
Kui ei ketra, siis põletan
Töölaulud
Ketraja laul
Ketra, ketra vokikene, vibla vii,
Ketra vokki keerulõnga, "
Lase vokki vaskilõnga, "
Kui sa'i ketra keerulõnga, "
Ega'i vala vaskilõnga, "
Välja viin su värra taha, "
Panen seal su põlemaie, "
Kutsun peiu puselema, "
Kaasa manu kargelema, "
Kuis siis põleb vokikene: "
Vibla voo, vibla pompoli!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Vahepealseks täienduseks, et leidsin laulu 1745-1750 aastatel trükitud Hollandi lauluraamatust "Den Hollandszen Praat-Vaars Nieuwjaars-Gift, aan het bevalligen Stichtsze Juffer chap"

Ning seejärel leidsin, et sama laul on veel mitmeski tolleagses hollandi lauluraamatus.

[www.dbnl.org]

Drink-lied.
1.
ZIe daar myn bekje doed bescheid,
Vive la Compagnie,
Dat gaat op uw gezondigheid,
Vive la Compagnie,
Vive la va vive la va,
Vive la vive la vive la va,
Vive la Compagnie.
2.
Nu zet dat glaasje aan u mond,
Vive la Compagnie,
En drinkt het uit tot aan de grond,
Vive la Compagnie,
Vive la va, als boven.
3.
Het glaasje heeft zyn regt gedaan,
Vive la Compagnie,
Dat onder is moet boven staan,
Vive la Compagnie,
Vive la....
4.
Waar mag den Schenker zo lang blyven,
Vive la Compagnie,
Wy zullen zyn gat met peper vryven,
Vive la Compagnie,
Vive la....
5.
Kom Schenker, schenkt'er weêr wat in,
Vive la Compagnie,
Dan benje een Kereltje na myn zin,
Vive la Compagnie,
Vive la....
6.
Nu lever ik u dat glaasje gezond,
Vive la Compagnie,
Al met drie kusjes voor u mond,
Vive la Compagnie,
Vive la va vive la va,
Vive la vive la vive la va,
Vive la Compagnie.

Ning seejärel leidsin veel Rootsi lauluraamatust aastast 1767: "Witterhets-arbeten: I Bunden Och Obunden Skrif-art" 5 osa, Olof von Dalin

Wisa.

Har ar den, som blott ar nogd,
Vive la Compagnia.
At så allom gara srogd,
Vive la Compagnia,
vive la, vive la, vive la, va
vive la, vive la, vive la, va
vive la Compagnia.

Har ser man så mycke godt,
At ei werlden makan sådt.

Har ar den gör blirt och brak,
Som dock snart blir mild och spak.

Har ar sasligt Hjeltemod
At utgjuta druswors blod

Har ar det et hjerta bar
som nog genombåradt ar

Jag kan latt bli kar en gång
J et lakan på en stång

Jag ar altid lika matt
Sangen ar min storsta skatt

Mina tankar swaswa kring
Tils mitt glas gor kling, kling, kling.

Jag har satt mitt hjertas bo,
Mellan rus och kärleks ro.

Min Cupido illa mar,
Hwart han far, han kalsskinn sår.

Jag har sjels til mig behag
Men det ar ock bara jag.

For twå wißa ogons skull,
Wil jag sritt mig dricka sull

Far nu wal all werldens pragdt
jag blott känner Bacchi sast

Nar en wiß mig kommer sor
Raseri mitt hjerta ror

Utan tankar, utan qwal,
Dricker jag, tils Tuppen gal.

Kom du hit, som gjort mig far,
I mitt glas jag dig fortar.

Jag har hjertat ej as stål:
Det skal wara flickans/Gåßens skål

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Transkribeerisin uuesti selle Olof von Dalin'i teksti, et oleks lihtsam lugeda.

____________________

Wisa

Här är den, som blott är nögd,
Vive la Compagnia,
Ut få allom göra frögd,
Vive la Compagnia,
vive la, vive la, vive la, va
vive la, vive la, vive la, va
vive la Compagnia.

Här ser man så mycke godt, - - v.
Ut ej werlden makan fådt. - - v.

Här är den gör blixt och brak, - - v.
Som dock snart blir mild och spak. - - v.

Här är fasligt Hjelltemod, - - v.
Ut utgjuta drufwors blod. - - v.

Här är den et hjerta bär, - - v.
Som nog genomboradt är. - - v.

Jag kan lätt bli kär en gång, - - v.
I et lakan på en stång. - - v.

Jag är altid lika matt, - - v.
Sången är min största skatt. - - v.

Mina tankar swäfwa kring, - - v.
Tils mitt glas gör kling, kling, kling. - - v.

Jag har fått mitt hjertas bo, - - v.
Mellan rus och kärleks ro. - - v.

Min Cupido illa mår, - - v.
Hwart han far, han kalfskinn får. - - v.

Jag har sjelf til mig behag, - - v.
Men det är ock bara jag. - - v.

För twå wissa ögons skull, - - v.
Wil jag fritt mig dricka full. - - v.

Far nu wäl all werldens pragt, - - v.
Jag blott känner Bacchi saft. - - v.

När en wiss mig kommer för, - - v.
Raseri mitt hjerta rör. - - v.

Utan tankar, utan qwal, - - v.
Dricker jag, till Tuppen gal. - - v.

Kom du hit, som gjort mig kär, - - v.
I mitt glas jag dig förtär. - - v.

Jag har hjertat ej av stål:
Vive la Compagnia.

Det skal wara (Flickans/Gåssens) skål.

Vive la Compagnia.
vive la, vive la, vive la, va
vive la, vive la, vive la, va
vive la Compagnia.

Suur tänu!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _