Käinud kord Muhus üks selline mees ringi. Kust tema tuli, ei tea. Kuhu läks, see selgub laulu lõpus. Sõnu lugedes tundub, et nagu oleks vahelt miskit puudu. Aga rohkemat pole kohalike käest suutnud välja pigistada
Kupu Kaarel
//Muhu taadid kuulake kuulge noorem sugu,
tahan teile jutusta üht kentsakamat lugu,//
//Mis Kupu Kaarel siin Muhu saarel
on üles märkind ja kirja torkind//
Käisin juba Saksa aal ühest külast külla
imelisel Muhumaal läbi kahe valla,
kus kupusari ja täidekari
mu abilised ja seltsisilsed.
Kord mind Saksa politsei Viirakülla rebis,
nõudis mune,pekki , võid-Kupu Kaarel pigis.
Kuid tohoo ime, saks pole pime,
ta sillatöhe mind saatis kohe.
Saksa-Preisi junkruile mängis Prantsus kolli
Parunite ülemvõim, langes kukerpalli.
Kõik kindad-sukad ja villatukad
mis kantslist nõutud, said omal jäetud.
Palju nalja vabadus tõi Tallinnast meil ühes
viisid-kombed- kõik on uus! Muhus vabad mehed!
Nad vallamajas kui sepapajas
kõik suitsetavad ja lolli aavad.
Eesti laenupabereid igaüks neist ostab
Ober-Osti lademed sukasäärde pistab,
sest Muhu taadid on küllalt noodid,
nad Eesti pinda ei loegi hinda.
Meestevõtukomisjon palju vaeva nägi.
Asjad läksid segaseks, tehti lihtsalt läbi.
Siis paari mehi,kes üle jähi,
seal välja mõistsid,kers sõita võiksid.
Ühte tõtt veel ütelda tahab Kaarel Kupu,
mis nii mitu päeva-ööd, on vaevanud mu nuppu.
Mõned momendid intelligendid
on saksaluised ja kadakpuised.
Tahab aga armasta natukene ikka
Kupu Kaarlit kotiga mõni Muhu plika.
Pursui ma olöen jakosja tulen
Puutallast reega ja palja teega.
Paljudelon süda täis Kupu Kaarli kohe,
Et ta paljastada võis Muhu elu vähe.
Kel julgust aga, siis Narva taga
Veel üksteist näeme, nüüd aga jääme.
Kel julgust aga, siis Narva taga
Veel üksteist näeme, nüüd jumalaga!.