Olen tänulik, kui keegi (Margus?) täiendab ja lisab rahvalikke versioone. Operetist "Ainult unistus" Boris Kõrver/ Gert Helbemäe

Külmal õhtul seisan vahipostil
kõrgel taevas põhjatäht
tuul see puistab mulle helbeid silmi
kui mul on ees üks kindel siht

kaitsta sind, mu kallis kodu
et rahus uinuda võiks eesti neiu
kelle juures praegugi mu mõtted
ja kelle sarnast mujal teist ei leidu

külm oled sa, põhja valge naine
näid kauge, kättesaamatu kui põhjatäht
ma tihti mõelnud, on see külmus ebamaine
kas teeseldud või tõesti eht

ent mulle meeldib su olek karge
pilk sinu silmis härmatisehall
su armastus mis sama puhas-helge
nagu su sõsar-õde jääkristall

ja kui kodumaale jälle jõuan
tahan et mul naeratad
suuri sõnu sinult ma ei nõua
kuid truult mind ootama sa pead

Sa tea, see tee ei olnud kerge
mis mul võideldes on tulnud käia
sinu pilgust rahutust ja selgest
tahan kosutust ja õnne leida

Usun sind, et hoiad oma sõnu
Kui me ükskord kodus kohtume
Seob meil mälestusi armsaid
Seob meid armu-uimas kevade

Kuigi elu juustesse toob halli
sageli ka kurbust-pisaraid
Siiski loodan sinule, mu kallim
Suudeldes su silmi säravaid

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Selle laulu refr. ehk sinu variandi 3 ja 4 salm on tõesti sellest operetist. Etendus see 30-ndatel. Salmi sõnad olid hoopis teised. Siis tuli sõda ja Kõrver mobiliseeriti Punaarmeesse. Helbemäe jäi koju ja kirjutas hoopis uued päevakohalisemad sõnad, mis said ülipopulaarseteks rahva seas ja ka rindel saksa väeosades võitlevate eestlaste seas. Tean, et eesti lendurid pidasid seda oma hümniks ja ka mujal lauldi .Sõnad täpselt samad nagu sul, kui ainult SINU SILMIST RAHULIKEST, SELGEIST. Aga need kaks viimast salmi on mulle täiesti üllatus, pole neid üheski variandis ei näind ega kuulnud. Kust su variant pärineb?

[www.untsakad.ee]
Klaviatuuriga on mul mingi kamm!

vabanda, parandasin täpitähed Su postituses loetavaks ;)'

sõnad, ühe tuttava isa (või vanaisa?) käsikirjalisest laulikust, 1946-47. Praegu rohkem kontrollida-täpsustada ei ole kahjuks võimalik..

tänan kommentaari eest!!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"Minu Lauluvara", Stockholm 1953, Koostaja Jaan Kuusk, noodikiri Aarne Viisimaa väidab, et sõnad on kirjutanud A. Viisimaa . Ehk siis siin on vast tolle opereti lüürika:

Põhja Valge Naine

Seisan võõrsil siin kui vahipostil
teed mul näitab põhjatäht
kuigi süda igatsusest tulvil
mul teada ees on kindel siht -

See on mu kauge kallis kodu
ja minu ihaldatud eesti neiu
silmi ees veel ikka sinu kuju
ei sulle sarnast kuskil teist ei leidu!

Kindlaks jää sa, põhja valge naine
Jää kõigil kättesaamatuks kui põhjatäht
tean siiski, et see sinu külmus ebamaine
on teesklus vaid ja mitte eht.

meeldib mul see, sinu olek karge
pilk sini-silmist härmatisehall
su armastus on sama puhas selge
nagu su kaksikõde jääkristall.

järgneb tekst alates esimesest salmist (kaasaarvatud) juba tuntud Helbemäe sõnadega mis siin eespoolgi trükit.

v.a. "su armastus VIST sama puhas, selge", "SEST tea, see tee ei olnud kerge" ja "Sinu pilgus RAHULIKUS, selges"

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Selgitus V. Ojakääru raamatust:"Omad viisid võõras väes" lk.315:

... Boris Kõrver kirjutas selle 1937. aasta sügisel G.Helbemäe kuuldemängule „Lööklaul“, mida esitati mõned korrad raadios. G.Helbemäe originaaltekst algas nii
:“Kauneist naisist palju tehtud juttu,
Nendest kihiseb Pariis,
Ent nad jahtuvad ka üpris ruttu,
Sest see on nende naiste viis“
Sõja ajal tegi Helbemäe uue teksti: „Külmal õhtul seisan vahipostil...jne
Refrään:“Külm oled sa, põhja valge naine...“ on muutmatult sama mõlemas variandis.
Muidugi tingis laulu sõjaaegse tohutu populaarsuse peale haarava viisi ka ajakohastatud tekst. On väidetud, et seda laulu lauldi ka sealpool idarinnet. Mul polnud juhust küsida seda B. Kõrverilt. Kui see nii oli, peame küsima, kuidas jõudis Helbemäe tekst üle rinde? Selle teine salm sobib küll suurepäraselt ka Punaarmeesse mobiliseeritute suhu:
“ Kui kord kodumaale jälle jõuan,
Tahan, et mul naeratad,
Suuri sõnu sinult ma ei nõua,
Kuid truult ootama mind pead!“
Algse tekstiga kõlas „Põhja valge naine“ taas 1980. aastal, kui Estonias lavastus Kõrveri viimane operett: „Kuskil Montparnasse’il“. Helbemäe oli siis juba kuus aastat surnud, kuid veel oli vara tema nime mainida.

*******
Ma tean ka, et see algvariant oli ka B. Kõrveri varasemast (1956) operetist, mille pealkiri oli "Ainult unistus", etendus see ka Ugalas 90-ndatel ja bändikaaslane Rätsep mängis seal veel kontrabassi. Ei tea, kas see pealkiri siis hiljem muudeti?
[www.lavakas.ee]

[etv.err.ee]

Siin põimikus küll pole seda lugu Aga vb oli see siis veel siiki keelatud "igaks juhuks" mitte telekas ette kandmiseks? Või eksib vanameister Ojakäär, sest "Ainult unistuses" oli see lugu kindlasti sees. Ei tea, aga vähemalt loo tekkelugu peaks nüüd selge olema, oli siis hiljem, kuidas oli:)



Muudetud 1 korda. Aeg: 13.11.12 21:53 kasutaja: Wiking poolt.

Operett "Ainult unistus" põhineb Evald Tammlaane libretol "Sitsiprintsess", mis jäi sõja eel lavale toomata ja mille Ardi Liives 1956.a. oma nime all käiku lasi.

"Sitsiprintsessist", Looming ; 8 2004-08:

[digar.nlib.ee]

lk 1246-1247 (128-129)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Lisasid:

Hendrik Visnapuu luules on tegelane "põhja valge naine":

"Valge Naine"

Ja läks mööda põhja valge naine
lindudes ja õielehtis nagu virmaliste tuli.
Nukras säras vastu tuli,
kaunilõhnaline, teinemaine

/../

"ja su järgi, põhja valge naine
lumelilles, kaunikestes
tahan sulista kui oja
kunni leian selle oja.."

1918

esimeses näites isegi sama riim
***

Lilli Promet "Tüdrukud taevast" (Looming 1977 07):

"Lidia kandis lastekingi. Nii väike oli. Kui Kirbla kirik. Tema kallim Heinz aga pikk ja peenike kui Harjumaal Härkla vorst. Lidia ulatus talle vööni. Kui neid koos nähti, öeldi kõva häälega:
«Au langenuile!»
Või jorutati: «Küll oled sa põhjaläinud naine, näid kättesaadav kõigile kui kirjatäht.»
Seda laulu tundsin minagi. Seda lauldi juba enne sõda. Aga teiste
sõnadega:
Külm oled sa, Põhja valge naine,
näid kauge, kättesaamatu kui Põhjatäht.
Teadsin, et viisitegija läks Venemaale. Nüüd sain kuulda, et sõnade autor oli sakslaste juures ametis. Ja laulusõnad ka teisenenud..."

***
"Punasest" poolest:

Villem Gross “Müüa pooleliolev individuaalelamu” Looming 1961 02
Lugu 1945 aasta Eesti rahvuskorpusest.

“Telkide alt kostab summutatud juttu. Kaugusest kandub lõõtspilli venitatud tertse. Viisil on anuvad sõnad: “Külm oled sa, Põhja valge naine..” Imelik, et laulud kättesaamatutest naistest luuakse siis, kui naised ise otse pakatavad kättesaadavusest..”

***

Originaaltekst:

Kuumist naisist palju tehtud juttu,
Nendest kihiseb Pariis,
Kuid nad jahtuvad ka üpris ruttu,
Sest see on nende naiste viis

Ma Pariisis olen käinud
Pariisis läbi elasin romaani
aga sind, mu neid, ma olen näinud
ja see on viind mind unelmate maale

Külm oled sa, Põhja valge naine
näid kauge, kättesaamatu kui põhjatäht
ma tihti mõelnud, on see külmus ebamaine
kas teeseldud või tõesti eht

Kuid mulle meeldib su olek karge
pilk hõbedane, härmatisehall
su armastus, mis sama puhas-helge
nagu su sõsar-õde jääkristall.

***

Siin: [arhiiv.err.ee] Kõrver mängib lugu klaveril ning, minu meelest kättesaadavatest versioonidest parim, mind ammu paelunud, esitus Herri Verderilt.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Küsimusi tekitab minus veel, miks Stockholmis 53-dal aastal väljaantud "Minu Lauluvaras" on viiside noodistaja kuulus tenor Viisimaa märkinud teksti autoriks enda ning lisanud noodikirja alla teise (enda) teksti, seejärel eraldi aga Helbemäe teksti. Seda enam et 49-dal aastal ju plaadistati Stockholmis toosama lugu ( [erb.nlib.ee] ). Milliste sõnadega? Seda peab raamatukogust kuulama. Kui need oleks Viisimaa sõnad, siis oleks selge - Viisimaa ehk ei mäletanud ning need tema ümbertehtud sõnad olid tol hetkel Rootsi eestlaste hulgas tuttavamad (kuigi usun, et sellisel juhul ei oleks Viisima kirjutanud sõnade alla oma nime vaid jätnud sõnade autorluse märkimata, nagu teistel lauliku anonüümsetel lugudel). Kui aga Helbemäe sõnadega, siis tekiks küsimus, kes oli ikkagi "Külmal õhtul seisan vahipostil" sõdurilaulu-versiooni algautor? Miks lisas õige vähe aega pärast sõda Viisimaa sinna enda teksti? Võibolla tahtis ta näidata, et tema sõnad olid enne Helbemäed olemas?

Eesti Sõna, nr. 188, 15 august 1944:

"Tulevastele rindevõilejatele pakuti meelelahutust.
Rahvakasvatuse Peavalitsus ja ringhääling korraldasid Eesti meeleoluka kireva õhtu.
Laupaevai korraldas Rahvakasvatuse Peavalitsus koostöös ringhäälinguga ühes suuremas Eesti SS-väJjaõppelaagris meeleoluka kireva õhtu. Seks puhuks Olid õppelaagrisse saabunud «Estonia", ringhäälingu ja ,E. Draamateatri'' parimad jõud, kellede poolt poolteise tunni vältel esitatud ettekanded said südamest tulnud kestvate kiiduavalduste osaliseks. Külalistena viibisid kohal ka SS-obersturm-bannführer Mere ja Eesti propngandajuht P. Mutt.

/../
Sellele järgnes meeskvartett "Kvartalt" "Seal, kus Emajõgi voolab" ja tenor Aarne Viisimaalt "Külm oled sa, Põhja, valge naine".*1
/../

***

Väga väike võimalus, ent siiski. Georg Metssalu muidugi meenutab siin: [arhiiv.err.ee] kuidas ta Helbemäe juures seda laulis, nii et kahtlusi ei peaks tekkima..

***


*1 Mitte "kindlaks jää sa.. nagu Viisimaa 1953 a noodistatus.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _