Üks hää lugu Vene - Jaapani sõjast. Tšemulpo merelahingust, kus ristleja Warjak koos abilaev Koreejetsiga andsid 20min. lahingu kogu Jaapani eskaadrile, mis koosnes üle 20-st lahinglaevast. Seal oli ka 8 eesti saartelt pärit meremeest(enamus juhtivatel kohtadel, kuna tegemist oli haritud maalapiga!). Kõik ellujäänud pälvisid Georgi IV risti, mis oli kõrgeim autasu lihtsõdurile vapruse eest.
Laul elas edukalt üle ka nõuka aja ja seda lauldi ikka laevastikus vaatamata sellele, et tegu oli paha tsaari-aegse looga!
See variant pärineb Saaremaalt aastast 1908
"WARJAK" (loe varjaag)
1.Nüüd üles oh vennad kõik tekkide peal',
meil viimane korraldus algab:
:,:" Ei vangi ei anna me uhke "Warjak",
ei keegi meist armu ei palu!":,:
2.Kõik plagud on lehvimas, kõliseb kett
ja ankrud on tõmmatud üles.
Meil lahinguks valmistakse suurestüki read,
mis läikivad päikese süles.
3.Nüüd sadamast tõttame lahingu pool
mis koledam on veel kui põrgu.
Ja merel me sureme Isamaa eest,
ei iial me jää talle võlgu!
4.Ja suremas vaenlaste ki(e)had on siin,
surm- põrgu osaks saagu neile!
Ja tuledest piiratud seisab me laev-
siin viimne paraad algab meile!
5.Nüüd Jumalaga vennad kõik jääge, hurraa!
Ja all meil on mässaja meri.
Kui keisri ja Isamaa eest surema peab,
ei tardu me soonte sees veri!
6.Me hauda ei näita ei kivi ei rist
kui sureme võitluse väljal.
Vaid meri ja lained need austavad vis
seda viimset "Warjak'i" võitlust...
7.Siis müriseb - käriseb, raksub kõik õhk
Kui pikne meil vastu kärgiks.
See kartmatu , kõva ja uhke Warjak
Sai vaenlase võitluse märgiks!