Üks hää lugu Vene - Jaapani sõjast. Tšemulpo merelahingust, kus ristleja Warjak koos abilaev Koreejetsiga andsid 20min. lahingu kogu Jaapani eskaadrile, mis koosnes üle 20-st lahinglaevast. Seal oli ka 8 eesti saartelt pärit meremeest(enamus juhtivatel kohtadel, kuna tegemist oli haritud maalapiga!). Kõik ellujäänud pälvisid Georgi IV risti, mis oli kõrgeim autasu lihtsõdurile vapruse eest.
Laul elas edukalt üle ka nõuka aja ja seda lauldi ikka laevastikus vaatamata sellele, et tegu oli paha tsaari-aegse looga!
See variant pärineb Saaremaalt aastast 1908



"WARJAK" (loe varjaag)

1.Nüüd üles oh vennad kõik tekkide peal',
meil viimane korraldus algab:
:,:" Ei vangi ei anna me uhke "Warjak",
ei keegi meist armu ei palu!":,:

2.Kõik plagud on lehvimas, kõliseb kett
ja ankrud on tõmmatud üles.
Meil lahinguks valmistakse suurestüki read,
mis läikivad päikese süles.

3.Nüüd sadamast tõttame lahingu pool
mis koledam on veel kui põrgu.
Ja merel me sureme Isamaa eest,
ei iial me jää talle võlgu!

4.Ja suremas vaenlaste ki(e)had on siin,
surm- põrgu osaks saagu neile!
Ja tuledest piiratud seisab me laev-
siin viimne paraad algab meile!

5.Nüüd Jumalaga vennad kõik jääge, hurraa!
Ja all meil on mässaja meri.
Kui keisri ja Isamaa eest surema peab,
ei tardu me soonte sees veri!

6.Me hauda ei näita ei kivi ei rist
kui sureme võitluse väljal.
Vaid meri ja lained need austavad vis
seda viimset "Warjak'i" võitlust...
7.Siis müriseb - käriseb, raksub kõik õhk
Kui pikne meil vastu kärgiks.
See kartmatu , kõva ja uhke Warjak
Sai vaenlase võitluse märgiks!

БЕКА-ГРАНДЪ-ПЛАСТИНКА "Гибель Варяга" Русская песня - Соло Нефедовъ Русский Народный Хоръ подъ упр. В.С.Варшавскаго № 45378.

[www.russian-records.com]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

""Varjaagi" hukk" mereväelaste koori esituses oli ka 1955. aasta üldlaulupeo kavas

[linnamuuseum.tartu.ee]

Udo Uibo kirjutas:
-------------------------------------------------------
> ""Varjaagi" hukk" mereväelaste koori esituses oli
> ka 1955. aasta üldlaulupeo kavas
>
> [linnamuuseum.tartu.ee]
> eo/vlp/peod/14_pidu.htm


Ja seal on märgitud, et "Kauem raudu me kanda ei taha" on Vene revolutsiooniline laul! Ehk siis Pöögelmanni sõnadel ja Claude Joseph Rouget de Lisle viisil vene laul.. Aga ju Pöögelmannil vene Marseillaise eeskujuks oli..

..ja samas on "Midrilinnu mäng", "Kiigelaul" jms. mitte rahvalooming vaid autoriteosed. Põnev aeg!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

omamoodi nägemus Warjagil toimunust on siin: [digar.nlib.ee]

"Vene-Jaapani sõda : Sõja sõnumid kaugelt Ida-Asiast" 1904

Põnev on jälgida ka kuuldusi, oletusi ja kartusi tolleaegses Postimehes. Digiaris on kõik olemas ja otsingusüsteemi on mitu korda täiustatud-soovitan soojalt.

Ja üks asi veel - kaks laulu mis Jaapani sõjast pajatavad ning kaks laeva nendest on mõlemad sattunud toredasti ühe lehe peale siin - [digar.nlib.ee]

(Petropavlovsk uhke laev, nii vägev oli ta: pauk käis ja nüüd ta lebab mere põhjas kõigega - [meestelaul.metsatoll.ee])

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _