Vanajaani Jürile tervituseks siia üles -

Jüri tulli müüritööst
tahtis lõunad süia
leidis külma rooga eest
ähwardas naest lüia

mina pean waewama
ennast ööd ja päewad
siiski sooja leend ei sa
lõuna laual maitsta

nõnda Jüri kurjustas
oma Mari peale
Mari wastu urjutas
tuletas tall meele

Sõge mis sa tõreled
kudas ma sull keedan
puud on riidas jämedad
kudas ma neid lõhun

Naesterahwas olen ma
pealegi weel wana
kase pakku lõhkuda
selleks jõud ei kanna

Mis sa tööst mull kodu tõid
tühi kõht muud ühti
Wõtta kerwes lõhu puid
mis sull enam wahti

Jüri kõrwad longu jäid
Maril jälle õigus
naesterahwal ikka wõid (m)
meestel puudub julgus

Jüri õhkas lõhkus puid
Mari kandis köögi
Aega mööda sõbraks said
peale õhtu söögi

muutmata ärakiri Leida Luiga laulikust Mallikverest (kus selline koht on maamunal, andke teadust!)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tere Lauri,

kust sellele laulule viisi saab?

Põhimõtteliselt sama, nagu "Oh sina vikur viinakene" viiulipolka esimene osa (vist Sangastest oli, mänginud Otto Hiob).

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Natuke ka selle loo taustast - laul on muutunud jällegi anonüümseks ent tal on oma algallikas. Tänapäevalgi sünnipäevadel tädide-onude lauldav laul näeb juba välja natuke küll teistsugune, ilmselt tänu koorilaulule mille on seadnud esimesena vist Juhan Aavik (1926 "Eesti rahvaviisid. I, 16 soololaulu"). Juba esimeses seatud noodiga trükis seal on autoriks märgitud "sõn. rahwasuust" ning selleks on see autor jäänud tänase päevani).

Anonüümsed viisid on toodud rahvalike lihtsate noodivariantidega ära Jaan Kuuse ja Juhan Aaviku "Minu Lauluvaras" (1953 Stockholm)

Aavikul on laulus kolm salmi. Rahvasuus (ega see "rahvasuu" autorlus väga vale ei olegi) tavaliselt needsamad 8 salmi (mõnikord jääb välja 7 salm - ilmselt kuna mõte jääb segaseks või esimesest päris trükitud versioonis oli sõnastus segane).

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kinnistunud "rahvalik" anonüümne tekst on ilmselt pärit raamatust "Eesti Laste Laulik" (1896):

Jüri ja Mari.

Jüri tuli müüri tööst
Tahtis lõunat süüa,
Leidis külma rooga eest,
Ähwardas naist lüüa.

Mina pean waewama
Ennast ööd ja päewa,
Siiski sooja leent ei sa
Lõuna laual maitsta.

Nõnda Jüri kurjustas
Oma Mari peale,
Mari wastu urjutas,
Tuletas tal' meele:

Sõge, mis sa tõreled.
Kudas ma sull keedan?
Puud on riitas jämedad,
Kudas ma neid lõhun?

Naisterahwas olen ma,
Pealegi weel wana.
Kasepaku lõhkuda,
Selleks jõud ei kanna.

Mis sa tööst mull' kodu tõid?
Tühi kõht, muud ühti!
Wõta kirwes, lõhu puid,
Mis sull enam wahti!

Jüri kõrwad longu jäid,
Maril jälle õigus.
Naisterahwal jälle wõit,
Meestel puudub julgus.

Jüri ohkas, lõhkus puid,
Mari kandis kööki,
Aega mööda sõbraks said
Peale õhtu sööki.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Johann Voldemar Jannsen aga luuletas kokku kunagi sellise raamatu nagu "Eesti Laste Rõõm. Hea lastele pühhade kingituseks. Essimene and" (1865). Pole muidugi selge, kas ta on kõik sealse ise sulest välja imenud või toetub vahel mõnele tõlkele-rahvalaulule. Ent sääl on selline luuletus:

Pulõhkuja.

Jürri tulli müritööst,
Tahtis lõunat süa,
Leidis külma roga eest,
Ähwardas naist lüa.
„Minna pean waewama
„Ennast ööd ja päwa;
„Siiski soja leent ei sa
„Lõuna laual maitsta!"

Nenda Jürri kurjustas
Omma Marri peale,
Marri wasto hurjutas,
Tulletas tal' mele:
„Sõgge, mis sa tõrreled?
„Kuida ma sul kedan?
„Puud on ritas jämmedad,
Kuida ma neid lõhhun?

„Naesterahwas ollen ma,
„Pealegi jo wanna,
„Kassepakka lõhkuda
„Minno jõud ei kanna.
„Teie mehhed ollete
„Ikka surelissed,
„Ni kui koeo tullete,
„Wärrisego naesed!

„Mis sa tööst mull' koeo tõid?
„Tühhi kõht, muud ühti!
„Wõtta kirwes, lõhho puid!
„Mis sul ennam wahti'?"
Jürri kõrwad lonti jäid,
Marril jälle õigus.
Naesed ikka wõimust said,
Pudub meestel julgus.

Jürri õhkas, lõhkus puid,
Marri kandis köki,
Aega möda sõbraks said
Jälle pärrast söki.
„Kulla Marri", ütles mees,
„Ärra olle kurri,
„Sinnust andeks palludes
„Ollen ma so Jürri."

„Mis ma teen? Noh olgo peal!"
Nenda kostis Marri,
„Agga kule, mis ma weel
„Sulle ütlen, Jürri:
„Laupääw, kui sa palka saad,
„Olgo rahha koddo!
„Kui weel ükskord kõrtso lääd,
„Tulleb rahhesaddo!"

Sedda lubbas Jürri kül;
Kudda sõnna piddas,
Polle teada antud mull'.
Wist ta wilto weddas.
Marrile puid lõhkuma
Olli ta kül walwas,
Agga kõrtso wihkama,
Mitte nenda holas.

Põnev on veel see, et "rahvalik versioon" lõppeb täpselt lehe pöördel, nii et kärpe põhjustajaks võib täiesti vabalt olla katkine laulik, lugemisoskamatus (uuel lehel on ju uus laul) ehk mõni muu säärane lihtne asi.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"Saarte Hääles" on keegi naljahammas kommenteerija "kardaan" üllitanud järgmise luuletuse Kihelkonna vallavanemast Jüri Saarest ja tema hädast bussiliiklusega:

"Juri tuli müüritöölt, tahtis lõunat süüa, leidis tühja bussi eest, tahtis seda müüa. Kui müüks õige bussi maha, siis ma saaksin palju raha. Raha jagaks rahvale, valijaile vahvale. Küll siis saaksin vallajuhiks, tööd siis hullult teha vuhiks. Aga vaata kus on häda, bussimüügi plaan on mäda. Parem rahvast tasuta, sõidutam ka MASU-ta. Kui kord valimised läbi, ei mul ole üldse häbi, kohe bussi hinda tõstan, või hoopis selle seisma jätan."

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Mina tean seda lugu valtseri viisi peal..... ja olen seda viisi kuulnud ka mingis Andre Rieu popurriis.... laulda ja kidra peal mängida oskan, aga kuna nooti ei tunne siis ei saa üles kirjutada.XIX-XX sajandi vahetusel neid valsse ju tuhandemaid ja operette naasama.

Sellest on vähemasti kaks kooriseadet - Juhan Aavikult ja Karl August Hermannilt. Pole süübinud, milline neist teise ringiga rahva sekka on läinud, ent on suur tõenäosus, et just seaded on olnud need, mis on mingist rahvalikust variandist teinud praeguseks üldise. Ja KAH oli ju suur populaarsete saksa viiside "paremaks tegija" ning selle läbi enda nimele kirjutaja.. mida ei saa pahaks panna, sest see oli üsna üldine ja vaadates KAH loomingu mahtu, ei saa salata, et päris, tänapäeva mõistes, plagiaatide kogus oli tal üsna kübememõõdus, seegi küsitavalt nii-ja-naa.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

KAH andmetes: "harm. A. Läte, I. Plado ettelaulmise järele ; sõn. rahva suust"

Kas Plado võis olla Jaan Plado hoopistükis, see vajab selgitamist..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis minu vanatädi laulis seda viisil, mis kõlab Vassili Bekkeri valsi "Metsamuinasjutt" ("Forest Fairytale") neljanda teemana. Seda saab kuulata YouTube'is teema "Old Russian Waltzes" all.

Kas ei olnud see 1 vabariigiaegu kui see tekst seati Jazzbandile valsiks, aga millisele, pean veel mõtlema (kui keegi just ei tea kohe öelda).. nii et tõesti võis olla.

Лѣсная сказка вальсъ
муз. Беккера
Орк. Лб. Гв. Коннаго полка
подъ управл. капельм. А.В.Ружекъ
ST. PETERSBURG
G.C.-20441



Smirnovi Muusikariistade Pealao tabulatuurisüsteemis on Mets-muinasjutt lubu nr. 46.
Et Eesti Laste Rõõm oli loetav kraam, võis neid viisikesi olla ka varem sõnadele sätitud.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _