Kevadel kui maikuupäevad - Kes teab selle laulu sõnu, pangu siia ka kirja, kui mahti.

REINLENDER Kaarma khk.

Kevadel, kui maikuu päevad,
siis köik öied öitsma löövad.
Tantsin oma kallimaga,
käsi tema kaelas,
süda mul nii kui önnelaevas.

Oh oleks minu kallim Saaremaal,
mina ingaksin tema rinna naal.
Tantsin...

Kakssada versta vöörast teed,
meid lahutavad suured veed.
Tantsin...

Need keelavad teda tulemast,
minu armurinnal olemast.
Tantsin...

Kes selle vee säält ära jooks,
minu kallima säält ära tooks.
Tantsin...


Kui keegi teab, kes selle lõõtsa "B" osa sinna juurde pani ja seda nõnda instrumentaalis tantsuks mängima hakkas, andke teada :)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ma tean selle kohta sellist juttu räägitavat, et seda lauldi VÕRU REINLENDRI viisi peal. Wabariigi ajal käisid saarlased hulganisti Võrumaal tööl, kraave kaevamas jne. Tõid selle ilusa viisi sealt koju kaasa ja siis saare naised omakorda tegid selle viisi peale sõnad. Nii et et Eesti mastaabis internatsionaalne lugu. Asjade täiesti normaalne kulg!



Muudetud 1 korda. Aeg: 17.10.09 04:22 kasutaja: Wiking poolt.

Umbes sarnane laul ongi tuntud Võrumaal, üks variantidest:

Oh armuke, so rinna najal
ma olen ika õnnemaal
Seal lõpeb kõik minu kibedus
kaoub meelest ilma kadedus

Mo peale waatad hellaste
sa oma sellge silmaga
Oh siis mo süda sulab sees
kui lumi päewa paiste ees

Üks asi teeb mul igawust
et olen wäga kaugel sust
Ei saa ni tihti näha sind
kui süda selles soowib mind

Kaks kümmend wersta wõeras teel
kus wahel omma suure wee
Need keelwad tihti tulemast
sind waatama minu kallikest

Oh kunas tuleb meil se päew
Mill sadamasse jõuab laew
Siis jäime ühte elama
me armastusen igawest

Lass tuleb käte lehe kuu
mill õisi täis on roosi puu
Kül siis me ühes õitega
hakkame pullme pidama


Eliisabet Park käsikir. laulik 1907

Selle teksti najal võiks küll arvata, et saarlased laenasid võrukate käest tolle laulu koos sõnadega.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Teiseks salmiks on lisaks lauldud ka:

Kevadel kui puud olid lehtes,
siis kõik noored neiud ehtes.

ja paar rida samast laulust on veel säänest:

oh oleks minu kallim seda väärt
mina kergitaks tema kleidiäärt

ja

Kes oli katsund köögi Kaie,
kaisutand seda paksu Maie

Ent kuna ta on Saaremaal olnud ringmängu laul, siis ilmselt võidi sinna veel igasuguseid stereotüüpseid või -maid värsse lisada.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

See Võrumaa käsikiri on tore.
"Kaks kümmend wersta wõeras teel
kus wahel omma suure wee "
Aga mida neil suurte vetega pistmist??

Peipsi? Palju värsse on ka ilustuse või riimi mõttes tehtud, ei pruugi üldse tõele vastata. Krahvid, kuningad, lossid, ega neidki palju meil leidunud ent uuemad laulud on kõik neid ju täis..

Ja sadam ja laev. Tõenäoline on, et kui võõramad nähtused kagu-eestis, oleks need laulust välja puksitud ning Saaremaa oleks säilitanud.. paraku on aga vastupidi, mis räägib samuti võrumaa-sünni kasuks.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tartumaalt:

Oh, neiuke, sinu rinna naal,
mina olen ikka õnne maal.
Sääl lõppeb kõik minu kibedus,
kaob meelest ilma kadedus.

Kui minu peale vaatad sa,
küll oma armu silmaga.
Vaat siis minu süda sulab sees,
kui lumi päiva paiste käes.

Üks asi teeb mul kurvastust,
et elad liiga kaugel must.
Ei saa nii tihti näha sind,
kui selleks süda sunnib mind.

Kakskümmend versta porist teed,
kus vahel ka veel suured veed.
Mind keelvad tihti tulemast
sind vaatma kallist vaga last.

Oh millal tuleb kord see päev,
et sadamasse jõuab laev.
Siis jääme ühte alati
me armastuses otsani.

Las jõuab kätte lehekuu,
mil õisi täis on toomepuu.
Siis meie ühes õitega,
hakkame pulme pidama.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Lüürika originaal on J.(Juhan/Johan?) Lindvesti 1881 a. laulikust "Lõbus Laulik, ehk Tõt ja nalja noore rahvale":

Armukese rinnal.

Oh armuke! so rinna naal
Ma olen ikka õnne maal;
Siin lõpeb kõik mo kibedus,
Kaub meelest ilma kadedus

Kui minu otsa waatad sa,
So armsa selge silmaga,
Oh! siis mo süda sulab sees
Kui lumi päewa paiste ees.

Üks asi teeb mul igawust,
Et elan wäga kaugel sust;
Ei saa nii sagest näha sind
Kui selleks süda sunnib mind.

Kakskümmend wersta wõerast teed
Kus wahel on weel suured weed;
Mind keelwad tihti tulemast
Sind waatma, armast, waga last.

Kui aga tuleb kord see päew,
Et sadamasse saab meil laew;
Siis jäeme ühte alati
M'e armastuses otsani.

Las tuleb kätte lehekuu,
Mil õisi täis läeb toome puu;
Kül siis m'e ühes õitega
Hakame pulme pidama.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _