Viis "Madame Angot" laulude sarjast. ( [
en.wikipedia.org] ?)
Kolme paari (op. "Rummu Jüri?)
Mul tuli tee peal röövel vastu, ta tuli vastu, ta tuli vastu
Ja edasi ei luband astu, ei luband ainsat sammugi.
Pakun talle kommikotti, kommikotti, kommikotti
Präänikuid ja moosipotti talle pakun ma
Pakun talle kommikotti, kommikotti, kommikotti
Präänikuid ja moosipotti talle pakun ma
Kuid röövel präänikuid ei taha, ta nõuab raha, ta nõuab raha.
Kuid raha mul ei ole anda, ei ole ainsat pennigi.
Röövel tupest tõmbas mõõga, tõmbas mõõga, tõmbas mõõga
Raius pea mul maha hooga, maha raius mul.
Röövel tupest tõmbas mõõga, tõmbas mõõga, tõmbas mõõga
Raius pea mul maha hooga, maha raius mul.
Ja nüüd ma laman lumehanges, jah lumehanges, jah lumehanges
Kuid korraga siis meenub mulle, et Kuningunde ootab mind.
Tõusin maast siis ülesse, ülesse, ülesse
Haarsin pea siis kaenlasse, kaenlasse siis ma.
Tõusin maast siis ülesse, ülesse, ülesse
Haarsin pea siis kaenlasse, kaenlasse siis ma.
Ja Kuningkunde juurde tõttan, ta juurde tõttan, ta juurde tõttan
Sest igavesti talle kuulun, sest igavesti ta mu arm.
***
Kolme paari
Linda Laht, Saaremaa,
Lümanda vald, Taritu k.
Tahan teile jutustada,
jutustada, jutustada,
Kuidas neiud läksid luikma,
läksid luikma, jah.
Nad tõtsid, tõtsid mööda metsa,
ja mööda metsa,
ja mööda metsa
Ja kütile nad tulid vasta,
nad tulid vasta kütile.
Tasa puhus tuuleke,
tuuleke, tuuleke,
Juttu algas kütike,
kütike, jah.
Neiud, neiud seisma jääge,
jah seisma jääge,
jah seisma jääge
ja armastusest mulle laulge,
jah mulle laulge õrnasti.
Aga neiud vastasid,
vastasid, vastasid,
sellest pole laulusid,
laulusid jah.
Siis kohe kosjakaupa teeme,
jah kohe teeme,
jah kohe teeme,
ja klaasid köik me kokku lööme,
jah kokku lööme terviseks.
Möödaläinud aastake, aastake, aastake.
Metsas ei käi kütike, kütike jah.
Tal naine kodus väga kallis,
nii väga kallis, nii vägs kalllis,
ja lapsuke neil kiigub hällis,
jah kiigub hällis õhtutel
***
Neid ja Peig
K.A. Hermanni tõlge.
Tahan teile ütelda, ütelda, ütelda
kuis läks neiu kõndima, kõndima ja
a,
Oh :,: kui armas, ilus, :,:
kui kõndis neiu puude vilus,
kui puude vilus kõndis ta.
Tuli vastu peiuke, peiuke, peiuke,
ütles: "Ilus neiuke, neiuke, neiuke, jaa!
Kas sa tuled mulle, :,: kas tuled mulle?
:,:
Ma olen ustav ikka sulle,
jah sulle
ustav olen ma!"
Neiu häste häbenes, häbenes, häbenes.
Aga süda hüppas sees, hüppas sees jaa!
Ning siis ütles: "Tulen, jah, tulen, tulen! Jah tulen, tulen.
Ja sinu päralt ikka olen,
su päralt olen iganes!"
Ja siis peiu neiule, neiule, neiule
musu andis armsasti, armsasti, jaa!
Pärast saivad pulmad, jah pulmad,
pulmad, jah pulmad, pulmad.
Küll olivad need rõõmsad pulmad,
jah
rõõmsad pulmad kahele.
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _