Teema: Re: Vene riigi säädus
Üks variantidest mida ma laulnud olen:
(mõni salm võib olla kuskil mälusopis veel)
See Vene riigi säädus
On ropp ja roojane.
Ja mõisnikide kurjus,
See rõhub rängaste.
Küll aastasajad läinud
On mööda rutuga
Ja meie silmad näinud
Üht tantsu verega
Kui rahvast rongis veeti
Seal tapapingile
Ja ridastikku seati
Neid söödaks kuulile
Ei laste nutukisa
Võind röövleid liiguta'
Nad maha lasksid isa,
Oh teie, timukad!
See Tallinn palju näinud
Üht rasket röövlitööd
Mis Uuel turul teinud
On timukate käed
Kõi timukate riided
Need tilkvad verega
Ja meie hädahüüded
Meelt heitmas murega
Kas keiser kurdiks jäänud
Või magab kambri sees?
Kus on kõik õigus jäänud?
Kõik seisvad silmad vees
Kõik hüüdvad: “armas isa
Oh keiser, halasta!
Kas veel see hädakisa
Ei sind või ärata!?”
Ei keiser tõuse, ärka,
Vaid magab rahuga
Ei midagit ta märka,
Mis tehtaks rahvaga
Me keiser riideid kannab,
Mis veripunased.
Aumärke neile annab
Kel käed on verised.
Vene keisril maad oli vähe,
Tema sõda alustas,
Sest Hiina riigi maid
Tema kangest' ihaldas.
Japs ütles: "Ära tüki,
Käi siit sa minema!
Kui heaga sa ei lähe,
Siis peksan malgaga."
"Oh japsid, kurat võtaks,
Küll teid me nuhtleme
Teid karvamütsidega
me merde peksame."
Port-Artur vägev kindlus,
Ta äravõitmata.
Stössellil raha vähe,
Müüs maha kõigega.
Petro-Pavlovsk uhke laev,
Nii vägev oli ta:
Pauk käis ja nüüd ta lebab
Merepõhjas kõigega
Kuropatkin veinivannis
Teeb nalja naistega
Kui alamvägi väljas,
Seal võitleb külmaga.
Seal koeraliha söödi,
Kolm rupla maksis nael.
ja vene tantsu löödi
et lõpuks raugend kael
Taganemismeister
Kuropatkin, kuulus mees
Ja surnute register
Tal seisab silma ees
Kus Jalu jõgi voolas,
Sääl häda nägime.
Sealt nälgas, paljajalu
Me jalga lasime.
Jaujal ja Mukden kõik
Ära anti japsile
Kus meie vendi, soldateid
Löödi maha hirmsaste.
Rosenvenski, merelõvi,
Läks mollikarjaga
Sai sõjavälja ligi –
Vajus põhja korraga
Küll miljonid on pandud
see laevastiku peal
Kus on see raha saanud?
Kõik nende taskus seal.
Siis mõned karjad kooris
"Hurraa!" veel hüüavad
Ja naisi-lapsi vooris
Nad tappa püüavad
Mandžuurias ei olnud
Neid vapraid ülemaid
Kust nüüd need vaprad tulnud,
Kes tapvad kerjajaid?!
Kus vaprust tarvis näita
Seal vaenuvälja peal
Siis võtsid põõsa heita
Ja hirmu täis neil pea
Nüüd vene kotkal häbi,
Et Jaapan, väike mees,
Ju peksis teda läbi,
Tal silmad häbi sees.
Üks tainapea veel leiti
Ja sinna saadeti
See Liinevitsiks hüüti
Ja võitu loodeti
Ei olnud rahval aimu,
Mis tehti sõjateel,
Sest võõra kulla mõjul
Ju võitu lootsid veel
Ka keiser Muraltiini
Alviini mägedel
Miks sa ei tee küll piiri
Neil verejõgedel!
Tal timukad kõik ringi,
Nad sõitsid tõlde sees
Ja tegid veremängu –
Kõik õiged keisri ees!
Timukad siis hirmu tundvad,
Kui punast näevad nad
Ehkki punast ise kandvad,
Need riigi timukad!
Kel veresüüd on rohkem,
Neil ristid rinna peal
Ja punane pael uhkem
On nende pükste peal.
Neil rinnas Vene vapid
Ja mõõgad puusa peal
Neil kulda täis on kapid
Kõik meie vaev on seal
Nad sulgis sohval istvad
Ja prillid nina peal
Me vaeva nahka pistvad
Need parunid kõik seal
See prillipolgu pea,
Ta tukub trooni peal,
Ei midagi ta tea,
Ta kullaunes seal!
Oh loll, kes kardad pattu,
Mis lõksub papi keel!
Oh ärka rahvas ruttu
Ja võta teine meel!
Oh rahvas, tõuse, ärka,
Sind hüüab priiustund
Kas sa siis veel ei märka
Et nüüd on tähtsaim tund!?
Et Vene riigi säädus
On ropp ja roojane.
Ja mõisnikide kurjus,
See rõhub rängaste.
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _