Autor
Sõnum
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2754
:: Tsiteeri ::
Teema: Linakolkija
See pole küll päris see variant, mida mina laulnud olen, aga päris põnev igaljuhul. Pärit 1903 käsikirjalisest laulikust, nimi peal Huhanes Sahar.
Põnev on siin see, et pealkirjaks hoopis "reisimees" ja laulusõnades hoopis "woli mees"..

noh, aga uurige ise..

http://meestelaul.metsatoll.ee/pildid/muu/reisimees1.jpg

http://meestelaul.metsatoll.ee/pildid/muu/reisimees2.jpg

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
03.05.07, 21:55
Timo Kalmu









Sõnumeid:1363
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Linakolkija
Huvitav tõesti , aga mõni koht jääb pisut segaseks:
"Ma kartan ka veel posti eest
sest minu vihaks tuimust"
:mullike37:

Ja mis sul endal "porusski poniemietski" oli. Põle kah peris aru saand.
04.05.07, 09:17
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2754
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Linakolkija
Selline lugu:

Kas tunned sa üht peremeest
kel' päralt on sul võimust
Ma kostan ka veel teiste eest
sest ma ju vihkan tuimust

Ma pole keelte tõlkija,
ei tunne ka mis aabits
vaid kehva linakolkija
mu päralt vänt ja roobits

Ei ole ma üks unemüts
kel raha nälg nii vali
mul aurab laual lihapäts
kui seinakell lööb neli

Kes kannab siidi, sammetit
ja täidab oma kõhtu,
ei vaheta ma ametit,
mul söök on magus õhtul

Üks härra ei või elades
ei parsilegi minna,
ta kardab suitsu hirmsaste
ja sureb tõest ka sinna

Kas olgu päeval ehk ka ööl,
ma töötan suitsutares,
mul iga päev priitahtlik töö,
saks minu ees kui vares!

Kui mõnikord on hirmus külm,
mis on mul sellest kahju?
ja teinekord nii vali külm,
siis tükin tarre ahju

Kui sunnib mõni peremees
mind üleliia tööle,
siis reisib välja kotimees
ja paneb roobits vööle

Kui tahan võtan priiuse
ja nihutan end kõrtsi,
seal viskan kortli näosse
ei minu meel siis närtsi

Parusski panemetski
tak puudiet ja sestoi
siis algab tants kassatski
kas käpakil ehk püsti

Kord juhtus mul see imeõnn
siin oma rahva seas,
see käis meil pisut üle jõu,
see oli meie vihas

Ma märkasin, et peremees
sööb igas toidus liha
ja minul paljad kapsad ees,
siis tõusis mulle viha

Nüüd igakord kui mahti saan
ja keegi mind ei näinud,
siis kausid keeru ümber lõin,
vaat kõik mis poiss saab teinud!

Nüüd mina ikka kosusin
ja peremees jäi kängu
ma nõnda temal tasusin
ei ta saand liha, tangu

Ei võinud mina aimata,
mis tuleb selle järel,
ma mõtlesin, las kärvata,
see paras tema kerel!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _



Muudetud 2 korda. Aeg: 11.05.07 17:21 kasutaja: varulven poolt.
09.05.07, 20:07
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2754
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Linakolkija
Timo kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Huvitav tõesti , aga mõni koht jääb pisut
> segaseks:
> "Ma kartan ka veel posti eest
> sest minu vihaks tuimust"
> :mullike37:
>
> Ja mis sul endal "porusski poniemietski" oli. Põle
> kah peris aru saand.

Ega too laulikukirjutaja pole suurt õigekirjaga hiilanud, käekiri on ent küll väga kena.. on ju võimalus, et ta äkki oli pooleldi mõnest muust rahvusest? Baltisakslane? Lauliku kaanel seisab ka teine nimi "Samuil Kottisse" Perenimi Kottisse on meil kodumaal olemas küll, kust nad on aga tulnud? Kui keegi tunneb mõnd sellenimelist, küsige :)
Laulikus on ka saksa- ja venekeelset teksti, mõned Peterburi aadressid ja Viljandi asemel vene tähtedega "Vellin" nii et oletus võib ka tõene olla..

aga porusski ponimetski järel kahtlane sõna "sestoi", tähendab see kuuendat või mida, ühel lindistusel hääldab mees sinna ka pisikese "r" vahele - sestroi.. Kes teab vene keelt hästi, nuputage välja!
Aga üks teine laulik paneb sinna hoopis midagi muud ...


Laul ise on pärit Laulu-Mihkli sulest (Mihkel Rätsep 1858-1900 või teistel andmetel (Mulkide almanakk) 1853-1901) ning trükis ilmunud Laulu Mihkli uues ja vanas kandles.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
09.05.07, 20:24
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2754
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Linakolkija
Et laulik lõuna-eestist, nime, aastat ei tea..


http://meestelaul.metsatoll.ee/pildid/muu/kotlane1.jpg

http://meestelaul.metsatoll.ee/pildid/muu/kotlane2.jpg

http://meestelaul.metsatoll.ee/pildid/muu/kotlane3.jpg

http://meestelaul.metsatoll.ee/pildid/muu/kotlane4.jpg

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
09.05.07, 20:33
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2754
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Linakolkija
Laulu Mihkli üks laulikuist on ka nüüd digiteeritud, kus see kotlase laul sees on:

[digar.nlib.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
22.03.12, 01:03
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2754
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Linakolkija
"parusski panemetski
tak budiet ja sestoi" -

"по русский, по немецкий,
язык будет чистой"

?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
27.03.12, 14:31
Timo Kalmu









Sõnumeid:1363
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Linakolkija
Mis mõttes?

Kolkija käis ilmselt vene kroonus ja õppis "järjestloe" peale ütlema:"Tuleb välja, et mina olen kuues." ning kelkis hiljem kuskil kõrtsis et oskab vene ja saksa keelt.
31.03.12, 23:43
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2754
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Linakolkija
Ega ma muidu ei oletaks kui ühel Laulumihkli kihelkonnakaaslasel ei oleks meelde jäänud "jazõk buudiet tsisto"
Ja tol esimesel skaneeringul on ka venekeeles üritatud märkida..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
01.04.12, 00:39
Timo Kalmu









Sõnumeid:1363
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Linakolkija
Rõhk oleks vales kohas ja oleks veel vähem arusaadav.
01.04.12, 11:35
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2754
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Linakolkija
võibolla rõhu pärast ongi venekeelne lause muutunud arusaamatuseni?
Aga muidugi, kui Mihkel Ilus Laulu-Mihkli laulud trükki andis, siis ta kindlasti täpsustas Laulu-Mihkliga arusaamatud värsiread üle. Ent samas ma usu, kui ta oleks seda teinud, oleks ta värsirea täppis-venekeelseks redigeerinud. Kuna ta seda teinud ei ole ning ladum ei ole kirillitsas, ei saanud ka Mihkel Ilus tost reast aru..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
01.04.12, 12:03
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2754
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Linakolkija
Nonii, asja lahendab ehk see, et Mats Laarmani käsikirjas algab too salm:

"po-russki, po-nemetski,
jazõki budut tšistõ"

[www.folklore.ee] :


Selma Lätt

19. juuni. Meile juhatati Paluoja alevis Mats Laarmanni, omaaegset tegelast, kes peaks olema Kaarli valla rahvaluulekoguja (Hurda) suguvõsast. Temalt pidi raske siiski materjali kätte saada olema. Leidsin Laarmanni Viljandi t. 13., kus ta elab üksi: "Ma olen ise peremees, perenaine ja pere."

Laarmann on kahtlemata haruldane teadusemees rahva hulgas. Ta on ajaloo ja kultuurielu teemal kirjutanud täis tervenisti 10 või rohkem raamatut, mis on küll trükkimata, kuid kokku köidetud. Kirjutatud väga selge ja ilusa käekirjaga. Uurinud on ta omaaja tähtsamaid ja "ärksamaid" perekondi, koostanud nende sugupuud, muuseas ka Laarmannide, siis veel rahvaluulekogujate Peeter Ruubeli, Mihkel Ilusa perekonna ajaloo. [---] Suurt tähelepanu on ta pühendanud Sammaste küla kultuuriloole, kus ta vanemad kolmandat põlve olid kooliõpetajad (alates 1824). Ka on teateid sellest, kus olid ja millal tulid majadele esimesed korstnad, saksamaa adrad jne. jne.

Veidi umbusklikult küll annab oma teadmisi edasi. Pahandab mingisuguste "poisikeste" üle, kes tulevad ja küsivad, et anna aga materjalid neile. Mina seda viga küll ei tee, kuid arutan siiski, et need tööd peaks olema teadusemeestele ja rahvale kättesaadavad. Eriti viimane sõna teeb Matsi silmad märjaks. Muidugi on tal olnud palju ränki elamusi ja kaotusi. Ka oma lemmikraamatukogu, kus olnud palju Baltimaade ajalugu puudutavaid teoseid, on ta kaotanud, see on lihtsalt hävitatud. Vaidleb teadlastega meeles ja mõttes. Ei ole rahul V. Alttoa Kitzbergi-raamatuga ja Põhjasõja materjalide väljaandega. Üldse on ta suur õigusenõudja. Saan temalt andmeid siinsete kogujate ja laulikute, ka pastorite (kelle pooldaja ta sugugi ei ole) ja mõisnike kohta.

Räägib huvitavalt ja mõnuga sellest, kuidas Mihkel Ilus Laulu-Mihkli laulud trükki andis. Seda kõnelust peaks küll lindistama. Mats Laarmann olnud nooremas eas ka laulja, kooris laulnud isegi soolo-osa (bariton). Ütleb end olevat 90-nda eluaasta lävel, aga näeb välja seitsmekümnene. Haigusi ta ei tunne, süda löövat väga ühtlaselt. "Las müttab", lausub ise. Selgub aga, et just tema, Mats Laarmann on ise olnud rahvaluulekoguja. Oma korjandustööd aga häbeneb, sest ta olnud sellal poisike ja pole osanud mõistlikult teha. Kritiseerib Sõggelit, kes "teeb ju ise rahvaluulet". Mihkel Ilus oli kohapeal agar seltskonnategelane ja muusikaelu juht. Kord silunud oma habet ning lausunud: "Hm, ja! Rahva hulgas on juhtumisi, Laulu Mihkel kuuleb, teeb laulud ja rahvas laulab, see on ju rahvalaul. Neid laule ei või nii unustusse jätta."

Ta räägib sellest Mihkliga:
— "Kas Su laulud on üles kirjutatud?"
— "Kirjutatud? Ei ole."
— "Neid on vaja trükki anda."
— "See nõuab raha, mul seda ei ole."
— "Sa küsi sealt, kus on."
— "Kas sa annaksid?"
— "Kas sa küsinud oled?"

Lugu lõppes sellega, et Ilus hoidis Mihkli oma talus, andis talle toitu ja lasi oma laulud paberile panna. Nii nägidki Laulu Mihkli laulud trükimusta.
RKM II 107, 392/6

********

[www.eestigiid.ee]

/../
19. sajandi viimasel aastakümnel liikus tihti Ülemõisa ja Rimmu vahelisel teel siitkandi populaarseim rahvalaulik Laulu-Mihkel, seljakott seljas, talvel roobits vööl ja suvel labidas õlal, kuid ikka suur kannel kaasas. Selliseid seljakotiga talust tallu rändavaid töömehi - linakolkijaid ja kraavikaevajaid - nimetati Mulgimaal kotlasteks või kotimeesteks. Sinna tallu, kus Mihkel töötas, kogunes laupäevaõhtuti või puhkepäevil alati palju rahvast kuulama ta laulu ja kandlemängu. Laulu-Mihklil kui seltsival inimesel oli palju sõpru.
Üheks tema lähimaks sõbraks sai siin Araku noor koolmeister Mats Laarman (1872-1964), kes hiljem kogus ta laule ja eluloolisi andmeid. M. Laarmani teateil Laulu-Mihkel ise oma lauludele viise ei loonud, vaid kasutas tuttavaid lauluviise.

Sageli peatus Laulu-Mihkel Sammaste küla Torimu talus, kus peremeheks oli endine koolmeister Mihkel Ilus. M. Ilus hindas Laulu-Mihklit kui andekat rahvalaulikut ja tegi talle ettepaneku anda trükki oma vanade laulude käsikiri. Laulude kogu "Laulu Mihkli Vana Kannel" ilmus 1895. a. Viljandis trükis.

Laulu-Mihkliga võis tihti kohtuda Rimmu vanas kõrtsis. Ka siia kogunes pühapäeviti palju inimesi teda kuulama.
/../

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
01.04.12, 12:16
Timo Kalmu









Sõnumeid:1363
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Linakolkija
See Mats on vist Siimu, Mari ja tolle Peetri sugulane, kelle pulmas me mineva suve laulsime, aga "po-russki, po-nemetski,
jazõki budut tšistõ" pole kah teab mis asi lause, kuigi Mihkel võis ju laulda midatahes.
01.04.12, 13:16
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2754
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Linakolkija
Nüüd oletan, et ta lauliski midatahes. Näiteks võis too värsipaar olla pärit mingist teisest laulust või ütelusest, millest ta pärishästi aru ei saanud ning asendas selle kord ühe, kord teise sarnase värsipaariga.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
01.04.12, 14:25
Timo Kalmu









Sõnumeid:1363
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Linakolkija
Kitzbergi "Püve Peetri riugastes" on kah need värsid

[arhiiv.err.ee]
06.06.23, 11:49
Postita
Sinu nimi:
Sinu epost:
Teema:
Message Body
Spam prevention:
Please, enter the code that you see below in the input field. This is for blocking bots that try to post this form automatically.
  *******         **  ********   ********  ********  
 **     **        **  **     **  **    **  **     ** 
 **     **        **  **     **      **    **     ** 
  ********        **  **     **     **     **     ** 
        **  **    **  **     **    **      **     ** 
 **     **  **    **  **     **    **      **     ** 
  *******    ******   ********     **      ********