Teema: Kui Peetrilinnas oli kustund kära
Kui Peetrilinnas oli kustund kära
Ja kõik maailm oli uinunud,
:,: Üks üksik noormees seal trellide taga,
Tema nuttis oma kadund armastust :,:
Kord olin noor ja olin süütu
Ja armastasin palavalt
:,: Üht neidu, kelle pärast mina
Pean vangitornis olema :,:
See neiu kõndis roosiaias,
Üks noormees oli temaga,
:,: Siis minus hirmus viha tärkas
Ja kätte maksta tahtsin ma :,:
Siis püstol paukus ja ohver langes
Ja neiu valjult kiljatas:
:,: “Sina igavene oinas, mis oled sina teinud.
Sina oled minu venna mõrtsukas!” :,:
Siis sandarmid mu kinni võtsid
Ja heitsid vangitornisse.
:,: Ma ilmast palju õnne lootsin,
Nüüd olen mina saanud mõrtsukaks :,:
Oh kuulge, paksud vanglamüürid,
Oh kuulge, pilved taeva all,
:,: Oh kuulge, vaiksed Neeva jõe lained,
Teilt andeksandmist palun ma :,: