Kunagi oli küsimus selle laulu kohta, kust on tulnud (ja kuhu läheb ;) ), annan siis selgust vähemasti esimeses punktist, laul on Torilt ja L.Saatpalu poolt ilmselt (?) pandud kokku kahest laulust ja murdeliselt saare-pärasemaks muutnud..

Tartu pioste hulgas on laul levinud sellisena:

Soitisid laevad Saaremaale,
puoled laevad Poolamaale
Suokraakadi hagopennadi
hagopennadi filipommadi
määra ja jäära
Suured laevad Saksamaale
Väiksed laevad Venemaale
Sealt said naese soukese
soukese moukese
Saba künnab ja händ äestab
ja perse pillub pieterida
Nõnda laulvad meite mehed
kuis need käod kukelevad
**

Tori 2 laulu, mis leidsin, on sellised:

Soo-kraakadi, aago pennadi,
aago-pennadi, priili-pommadi.
määra ja jäära.

Saatsin laevad Saksamaale.
pooled laevad Poolamaale,
veiksed laevad Venemaale
ja suured laevad suurelemaale.
Tõin sealt naese sihukese,
sihukese, mihukese!
Saba künnab ja händ äestab,
perse pillub pieterida.
**

Nõndap laulvad meie mehed,
kui need käud kukkelevad.
Käud kukvad, linnud laulvad,
hüüdvad hülged meresta,
karjuvad mere kajakad,
kisendavad mere kilgid.
**

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _



Muudetud 1 korda. Aeg: 18.12.05 21:04 kasutaja: varulven poolt.

See eelmine tõstatatud teema tõi meelde vana mõteluse, et kui ja kas on see laul seotud Rootsi võimaliku algupära või mõjuga ehk kõla järeleaimamisega.

Tuleb välja, et seda on laulnud Liisa Kümmel Torist, kelle sõnutsi olla laul "Riisalt Tõnistua vanaäte laul".

Soo-kraakadi, agapennadi,
konopennadi, priipommadi,
jäära ja jäära!
Saatsin laevad Saksamaale,
pooled laevad Poolamaale,
veiksed laevad Venemaale ja
suured laevad suurel maale.
Tõin säält naise sihukese,
sihukese, mihukese,
saba künnab ja änd äestab,
perse pillub piperida.

Laulu motiiv laevaga naisejärel käimisest on levinum, mõnikord on toodav naine kehvake, tavaliselt aga üsna nobe ja käbe.

Tõnise laulu leiab ka arhiividest kätte:

ERM 146, 27 (10) < Tori khk., Riisa k., Vanatoa t. - Karl Tomp < Tõnis Riismann, 85 a. (1920)

Sookraakadi, Aagapinna,
Koonukenna Riiga minna,
Jäära Jääraport ja Kääruport.
Saadan laevad Saksamaale,
Pooled laevad Poolamaale,
Veiksed laevad Venemaale,
Suured laevad saadan Suuremaale.
Sealt leian naisesina,
Sihukese ja nihukese
Saba künnab, händ äestab
Perse pillub piparida.

Tõnise laul, ehk siis vast algupärale lähemale, on juba põnevam oma keeles, kui laeva või naisega tõmmata paralleele, siis võiks ehk arvata end nägevat rootsi väljendeid, nagu; tõrv, armas, võta naine, vms
så, tjära, kära, taga kvinna, krage, den här?

..ma pole küll rootsikeele tundja, ent mida teie arvate? Võibolla võiks see olla mõni muu keele kõlaliselt järeleaimatud olemasolev lauluosa laevaga naise järele sõitmisest?

Seda enam, leiaks ehk ühenduslülisid Muhu "klopandiga", mis pidi olema muhu naiste "salakeel" ent omab sarnaseid libaväljendeid kõneall oleva lauluga, võibolla võiks isegi kummutada selle müüdi muhu naiste väljamõeldud keelest.

Võrdlemiseks:

Klopandi
Klopandi, klopandi
klopandi su krannadi
sentimenti sooja
soojääru jännadi
kute klessu sannadi
sannadi su krannadi
Russandi...
Kükandi...
Kummardi...
Pistandi...
Aspeldi...
Keridi...
Ommeldi...

Huvitav on just esimene pool, teise poole sõnad on selgelt tuletatud esimese (liba)keele järgi õmblustööga seotud sõnadest.

Iseenesest ei ole keele kõla järeleaimamine, naljatades või mitte, üldse haruldane nähtus, kindlasti on minuajastu lapsed mänginud plaksumängu: "Emme mari tsu floore, emmeri-emmera, tsiki-tango tsiki-tango, one-two-three" jms.

Sarnaseid veel:

H II 6, 256 (23) < Hiiumaa - Gustaw Seen & Peter Saul (1890)
tüübinimed kontrollimata
Lori
uuem rahvalaul
Up sap, sap Saara
Kubja tüdruk oli määra
Katsus teupoissi kaara
Siis sai rebu jäära
See sõi tema äära.

H IV 9, 639/40 (1) < Palamuse khk., Visusi - Ed. Tomberg < saatja ema (1898)
tüübinimed kontrollimata
Must naine
Pridi, prädi, prääsku
Jäära täära prääma
Oh lase launa sapari
Ah luuli, ah luuli,
Ah lu singli paiuli.

plus need villakombaliid, singsaleprood, reisuhoppid ja kõik.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Klopandi, krannadi jne võimalikke tõlgendusi võiks ehk olla ka küla nimed, kus rootsipärane -by lõpp on asendunud eestile arusaadavama -di lõpuga.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

See sarnasus on minu rootsi keele oskuse jaoks üle võimete. Ehk oskaks Yngve või Sohvi midagi arvata.

Ma arvan, et siin oleks vaja inimest, kes vana hiidlaste või vormslaste rootsikeelt tönkaks.. või siis hädapärast soomerootsi keelt - need väljendid võivad väga erinevad olla võrreldes riigirootsi keelega (nii need soomerootslased rootsi keelt nimetasid kui seal hulkusin kunagi). Kristina Rajando võibolla.. see "Up sap, sap Saara" meenutab küll üht Vormsi leiki, pean kontrollima, olen need leikide kaustad kuhugi ära kaotanud. Aga ega seal Vormsil muidugi palju pärast Österblomi puhastustööd järgi jäänud. Ja mis jäi, seda ei lauldud.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Vormsis võib olla ka laenulisi eesti sõnu. Muidugi kahtlane, kas "klopandi" või "suokraaks" otse mingist laulust on laenatud - pigem on parodiseeritud paremini meeldejäänud sõnu mida on kuuldud neid "imelikke tüüpe" rääkimas. Jäära Määra - Kjära.. Armas Maarja vms.. Soojääru jännadi - så gärna kära du, klopandi - klobistades tantsida vms.. Ega neid sõnu kõiki kinni võta, lootusetu üritus.. võib lihtsalt hüpoteetiliselt nentida tõenäolist tõika.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"kjära Maria" on küll usutav, aga "så gärna kära du" (nii hea meelega armastada sind) läbi teatavate raskuste. Aga täitsa võimalik. Klopandi tundub küll rootsi lastelaulu moodi.

Rannarootsi sõnu eesti keeles on näiteks siin - [alutaga.blogspot.com.ee]

Kunagi oli Soome televisioonis mingisugunegi näitlemisvõistlus - kaks gruppi näitlejaid said sama ülesande, midagi etendada, leida mingi lahendus vms.. üks ülesannetest oli mängida erinevaid rahvusi mingit probleemi selgitamas; venelast, eestlast, rootslast, itaallast jne.. küll nad siis käänasid ja väänasid oma keelt, kõne oli täiesti teise keele kõlaga - ainult aru ei saanud essugi.
Kindlasti on nii mitmeski seltskonnas mängitud seda mängu - nt. nüüd räägime "rootsi keeles": "ett tvoo tree, füüra šäära paštašee, rokk musiiker stokholmar, skit oh fnittar mükke broo" vms.. pane nüüd see paroodia kenasti rütmi ja riimi ning ongi rootsikeelne laul valmis!

seda jama nüüd tõlkima hakata, see on iseküsimus.. aga põnev väljakutse siiski kui asi on ajalooline :)

Aga muidugi on siiski väike võimalus, et esimesed värsid matkivad suurema tõenäosusega mingeid fraase või värsse. Kasvõi toosama "sap sap saara.." miks aga mitte ka "klopandi".
Viimane on muidugi nii tuntud pala, et on üsna vähetõenäoline, et ükski soomerootslane või kasvõi endine vormsirootslane (hiiumaa gammalsvenskby ilmselt on liiga vana kihistus) seda laulu kuulnud pole.
Aga muidugi kui selle võimalikule tähendusele mitte tähelepanu juhtida, ega siis pruugi ka "tõlget" pähe tulla..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ega välistatud ei ole ka Soome ju, või soome-rootsi segu. -di lõpp võiks siis "soomeks" olla -ti, järähti, märähti, tärähti..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Veljo Tormis laskis kunagi sakslatel "sink sale prood" mõistatada. Said aru küll.

[www.google.ee]

SKVR IV3

4247. Hev. Kantokylä. Al. VI 1170. ?

Eräs vanhanpuoleinen nainen.
Pyy pyrähti, maa järahti,
Tetroi metsäst' temahti.
Niukahtui hepoisen jalka.

**

Kui nüüd seda esimese salmi klopandit vaadata soomepilguga, siis võib päris põnevaks asja ajada.. et mindi klobinal kuhugi varju /suoja ning midagi nagu pakkus põnevust või pinget.. ainult et ühtegi mõistlikku lauluparalleeli küll ei leidnud esimese hooga. Puusalt pimedas tulistada on ikka lahe!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Klopandi: ERA II 114 "Sõnade kohta öeldi: vanasti inimesed tahtnud rääkida võõrast keelt, siis võetud sõnad, mis juhtusid." "Seletusi andis peamiselt M.(Marie) Kann, kes õppinud tantsu praegu elusolevalt Riste(?) Lind'lt 71 a. vana, elab Muhus"

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Jag så gärna känner dig. = Ma tunnen sind hea meelega.

Kannäe - Cätlin Mägi on end ka häälestanud Sookraakadi-lainele kaudu Liisa Kümmeli:

[www.youtube.com]

Ning, nagu ütleb ajaleht, sai selle eest 700 eurot! Kjära Maria!

[parnu.postimees.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _