[
www.fennougria.ee]
Üleskutse uue riikliku tähtpäeva tähistamiseks
Kaunis tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. 1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus üksmeelselt vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud.
MTÜ Fenno-Ugria Asutus on alates 1991. aastast korraldanud oktoobrikuus terve nädala kestvaid hõimupäevi, kus laiemal üldsusel on võimalus osa saada soome-ugri rahvaste kultuurist. Hõimupäevade põhiüritusteks on suured pärimusmuusikakontserdid Tartus, Tallinnas ning viimastel aastatel ka Viljandis, kuid eri soome-ugri piirkondadest külla saabunud folklooriansamblid reisivad üle Eesti, esinedes koolides ja rahvamajades.
Soome-ugri rahvaid tutvustavaid näituseid, filmipäevi, konverentse ning muid kultuuriüritusi korraldavad hõimupäevade ajal ka Eesti Rahva Muuseum, Rahvusraamatukogu, Eesti Kunstiakadeemia, loomeliidud ning mitmed teised kultuuri- ja õppeasutused. Suur osa üritustest leiab aset maakondades ning on suunatud vastavalt hõimupäevade algsele eesmärgile just koolinoortele.
Hõimupäevade mõtteks on läbi aegade olnud kultuuri- ja hariduskoostöö Eesti, Soome ja Ungari vahel, samuti teiste sugulasrahvaste tutvustamine ning seeläbi ka oma rahvusliku eneseteadvuse tugevdamine. Meie väiksema kõnelejaskonnaga sugulaskeelte ja kultuuride püsimajäämist Venemaal ohustavad kogu maailmas toimuvad kiired kultuurimuutused, oma töö teeb ka suurriigi administratiiv- ja keelepoliitika. Venemaal elavate hõimurahvaste üha hapramaks muutuva rahvusteadvuse, eneseusu ja väheneva emakeeleoskuse turgutamisele saame me siiski veidike kaasa aidata, kui oskame näha just väikerahvaste kultuurides peituvat ainulaadset, isepärast ja väärtuslikku.
Seetõttu kutsume üles Eesti kultuuriorganisatsioone kaasa mõtlema, kuidas võiks oma organisatsiooni mõne sügisese tegevuse pühendada hõimupäevadele ning hõimurahvaste tutvustamisele. Erinevates kultuurivaldkondades on selleks mitmesuguseid võimalusi. Näiteks on kontsertorganisatsioonidel võimalus tuua ettekandele rahvamuusikast inspireeritud süvamuusikat nii Eesti, Soome kui ka Ungari autoritelt. Mullused esimesed katsed näitasid, et publikuhuvi Eesti erinevais paigus oli seesuguste nõudliku programmiga kontsertide vastu üllatavalt suur. Hõimupäevade aegu võib kontserdikavadesse planeerida ka rahvamuusikatöötlusi tegevad jazz- ja folkmuusikute etteasteid.
Raamatukogud ja rahvamajad saavad tutvustada soome-ugri rahvaste väärtkirjandust, korraldada näituseid ning kohtumisõhtuid. Viimastel aastatel on Kirjastuskeskuses ilmunud arvukalt erinevate Venemaa soome-ugri rahvaste kirjandustõlkeid (näiteks sari „Väikeste rahvaste suur kirjandus“), ent esitlemist väärivad ka mahukad koguteosed liivlastest, hantidest ja teistest sugulasrahvastest.
Muuseumide tegevuse planeerimise tsükkel on väga pikk, kuid hõimupäevadele võib mõelda järgmiste aastate oktoobrikuudeks plaane tehes. Hoopis paindlikumalt saab aga kavandada muuseumide haridusprogramme ja õppetööd koolides – neid on võimalik siduda nii Eesti kui ka hõimurahvaste rahvuskultuuri tundmaõppimisega.
Ka meie endi hulgas elab hulgaliselt soome-ugri rahvaste esindajaid, kes on pühendunud oma rahva kultuurielu edendamisele uurimis- ja loometegevuse ning folklooriharrastuste kaudu. Heade eesti keele oskajatena on nad suurepärased kultuurivahendajad, kelle kaudu võib saada vahetu ja elava kogemuse soome-ugri sugulasrahvastest, nende mõttemaailmast ja kultuuritraditsioonidest. Neid toredaid inimesi tasub kindlasti kaasata hõimupäevade ürituste korraldamisse.
Eestis pööratakse viimasel ajal tänuväärselt palju tähelepanu meie vaimsele kultuuripärandile ja selle edasikandmise vajadusele. Tohutult rikas ja ainulaadne kultuuripärand on ka kõigil meie sugulasrahvastel, kuid sageli napib tahtmist ja oskust seda väärtustada ning teadmisi, kuidas oma rahvuskultuuri elujõulisena säilitada. Arendades koostööd Venemaal elavate soome-ugri rahvastega ning jagades nendega kogemusi, võime aidata kaasa soome-ugri kultuuripärandi kestvusele ja jätkusuutlikkusele.
Aastakümnete jooksul on paljudest kultuuriasutustest ja seltsidest kujunenud järjepidevad hõimupäevade tähistajad ja Fenno-Ugria head koostööpartnerid. Nüüd, kus hõimupäev on ametlik tähtpäev, on põhjust kaasata uusi organisatsioone ning mitmekesistada ühisel jõul hõimupäevadele pühendatud tegevusi.
Eeldame, et hõimupäevade tähistamist on võimalik planeerida oma tavapärasesse tegevuskavasse, kuid suuremate ettevõtmiste korral oleme valmis üheskoos mõtlema, kuidas toredate ideede teostamiseks vahendeid leida ja nendest kõigile huvilistele teada anda.
Loodame, et hõimupäevadest kujunevad kõikjal Eestis meeldejäävad pidupäevad, mis avardavad meie teadmisi hõimurahvastest ning süvendavad huvi rahvusliku kultuuripärandi vastu.
MTÜ Fenno-Ugria Asutus