:: Tsiteeri ::
Teema: Videvikuaja Laulud 2011
Pärimuslaulu iluaeg "Videvikuaja Laulud"
3 - 6 november 2011
Pärimuslaulu iluaeg „Videvikuaja Laulud” esitleb algupärast, pärimuslikku rahvalaulukultuuri; rahvalaulikuid ja –laule kodumaalt ning mujalt maailmast. Nelja päeva jooksul toimub ühislaulmisi ja õpitubasid, kus osalejatel on lisaks kuulamisele võimalus iidseid laule kaasa laulda - õppida nii eesti, bretooni kui läti pärimuslaule.
3. november 2011:
Tartu, Athena Konverentsi- ja Kultuurikeskus (Küütri 1):
19:00 Jañlug er Mouel (Bretooni) ja Ütsiotsõ - kontsert
4. november 2011
Viljandi, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia (Posti 1, ruum 206):
16:00 Jañlug er Mouel (bretooni) - õpituba
Viljandi, Eesti Pärimusmuusika Keskus (Tasuja pst 6):
19:00 Jañlug er Mouel (bretooni), Õie ja Maarja Sarv - kontsert
5. november 2011
Tallinna Vanalinna Muusikamaja (Uus 16c):
14:00 Veljo Tormise "Regilaulu luukamber" - õpituba
15:30 Saucējas (läti) "Eesti lõunanaabrite laulud" - õpituba
18:00 Jañlug er Mouel (bretooni) - kontsert
20:00 Janika Oras ja Väikse Hellero naised ning Saucējas (Läti) - kontsert
22:00 Öölaul „Harju Meestega” - laulutuba
6. november 2011
Võrumaa, Kaika koolimaja (Kaika küla):
18:00 Laulu- ja tantsuõhtu videvikuaja jätkuks. Saucējas, Ütsiotsõ, Õie Sarv ning teised.
NB! Kõik kontserdid on kuulajaile-vaatajaile tasuta!
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
3 - 6 november 2011
Pärimuslaulu iluaeg „Videvikuaja Laulud” esitleb algupärast, pärimuslikku rahvalaulukultuuri; rahvalaulikuid ja –laule kodumaalt ning mujalt maailmast. Nelja päeva jooksul toimub ühislaulmisi ja õpitubasid, kus osalejatel on lisaks kuulamisele võimalus iidseid laule kaasa laulda - õppida nii eesti, bretooni kui läti pärimuslaule.
3. november 2011:
Tartu, Athena Konverentsi- ja Kultuurikeskus (Küütri 1):
19:00 Jañlug er Mouel (Bretooni) ja Ütsiotsõ - kontsert
4. november 2011
Viljandi, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia (Posti 1, ruum 206):
16:00 Jañlug er Mouel (bretooni) - õpituba
Viljandi, Eesti Pärimusmuusika Keskus (Tasuja pst 6):
19:00 Jañlug er Mouel (bretooni), Õie ja Maarja Sarv - kontsert
5. november 2011
Tallinna Vanalinna Muusikamaja (Uus 16c):
14:00 Veljo Tormise "Regilaulu luukamber" - õpituba
15:30 Saucējas (läti) "Eesti lõunanaabrite laulud" - õpituba
18:00 Jañlug er Mouel (bretooni) - kontsert
20:00 Janika Oras ja Väikse Hellero naised ning Saucējas (Läti) - kontsert
22:00 Öölaul „Harju Meestega” - laulutuba
6. november 2011
Võrumaa, Kaika koolimaja (Kaika küla):
18:00 Laulu- ja tantsuõhtu videvikuaja jätkuks. Saucējas, Ütsiotsõ, Õie Sarv ning teised.
NB! Kõik kontserdid on kuulajaile-vaatajaile tasuta!
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Videvikuaja Laulud 2011
Esinejatest:
Jañlug er Mouel
Jañlug Er Mouel on Plouay vallast pärit bretooni rahvamuusik, keda võib tihti kohata laulmas ja mängimas kohalikel Fest-noz'idel ehk bretooni rahvuslikes tantsuklubides. Tema laulu on kodumaal peetud mitme auhinna vääriliseks ning tema muusikalist panust on kuulda vähemalt tosinal audioplaadil.
Jañlug on kogunud rahvalaule juba teismelise-põlvest, kui ta avastas enda jaoks saateta bretooni laulude poeesia ja ilu. Tema laulustiil on tugevaid mõjutusi saanud kohtumistest kohalike traditsioonikandjate-laulikutega, kust pärineb ka karuosa tema laulupargist. Olles professionaalse muusikuna mänginud koos erinevaid stiile viljelevate ansamblitega (jazz, bossa nova, rock..) on ta oma sõnade järgi taibanud rahvalaulu erilisust tänapäeva muusika valguses. Selletõttu on ta nüüd juba aastaid pühendunud eranditult bretooni pärimuslikele lauludele ning -muusikale, vedades eest õpitubasid muusikakoolides ning tutvustades bretooni laule nii kodus kui võõrsil.
[www.myspace.com]
„Saucējas”
Saucējas on, nagu nad ise end nimetavad, oma parimas eas naisansambel Lätimaalt. Nende põhieesmärk on autentsus - laulda traditsioonilisi pärimuslikke laule nii nagu neid laulsid neiud ja naised läti külades siis kui laul oli nende noorte igapäevase elu lahutamatu osa.
Saucējase põhikoosseisus on kaheksa liiget, keda juhendab folklorist Iveta Tāle, laulud õpitakse arhiivilintidelt ning elavailt pärimuse kandjailt.
„Saucējas” on:
Marianna Auliciema
Kristīne Jansone
Indra Mētra
Zane Pērkone
Signe Pujāte
Vineta Romāne
Iveta Tāle
Vija Veinberga
[www.saucejas.lv]
Ütsiotsõ:
Ütsiotsõ on 4 setu meeskoori Liinats´urade liiget, kellele peale rahvalaulu meeldib ka vanamuusika. Need on Urmas Kalla, Andreas Kalkun, Lauri Sommer ja Kaspar Kolk. Ütsiotsõ kutsus 2005 kevadel Põlva rahvalaulu töötluste festivaliks kokku Urmas. Eks oli laulud ennegi ja mõne Lõuna-Eesti viisiga on tunne, et selle laulmise juures on mingeid vaiksemaid ja vanamuusikalisi võimalusi - mitte, et seda päris ära sättida - vana keel ja külakõla on samamoodi olulised - aga laulda ja vaadata, mis tekib. Et arhailises meestelaulus oleks rohkem võimalikke maailmu.
„Ütsiotsõ” on:
Urmas Kalla
Lauri Sommer
Andreas Kalkun
Kaspar Kolk
[www.myspace.com]
Õie ja Maarja Sarv:
Põline muusika püsib kindlana seni, kuni ta liigub perekondade kaudu ega otsi välist sära. Tänaseks on selliseid perekondi, kus koos lauldakse või musitseeritakse, väga vähe. Õie ja tema tütar Maarja on koos laulnud, tantsinud ja tegutsenud varsti 30 aastat. Seto laul pole Õie ja Maarja jaoks pelgalt rahvalaul, ega saa seda ka mõne teise taolise mõistega tähistada - see on oma ja loomulik, lihtsalt jutustamise viis, koos ja üksi olemise võimalus.
Janika Oras:
Janika on rahvalaule laulnud ja õpetanud üle paarikümne aasta, kõige pikemalt Väikses Helleros, viimastel aastatel ka Tallinna ja Viljandi pärimusmuusikatudengitele. Janika peamisteks õpetajateks on laulikud, kelle esitusi saab kuulata vanadelt vaharullidelt, plaatidelt ja lintidelt. Ta otsib seda, mis teeb regilaulust regilaulu - mis on traditsioonilises laulus erilist ja teistsugust võrreldes tänapäeva muusikaga. Ta on kogenud, et kui vanadesse lauludesse süveneda, hakkavad need kõnelema üllatavaid asju mitte ainult minevikust, vaid ka meist endist siin ja praegu. Janika Oras laulab festivalil koos Väikse Hellero naistega, kelle seas on ka tema enda tütred.
Harju Mehed:
Harju Mehed laulab põhiliselt regilaule Põhja-Eestist ning uuemaid rahvalaule üle kogu kodumaa. Nende repertuaaris on valdavalt muidugi meestelaul. Laulupark, räägitakse, ulatub neil ligi tuhande lauluni, võibolla isegi rohkem. Harju Meeste liikmed olid „Arhailise Meestelaulu Seltsi” asutajaks – koos on tehtud õpitubasid ja lauluõhtuid tuhandetele meestele ja naistele Eestis ja väljaspoolgi. Siiski eelistavad nad mitte esineda, vaid laulda ühiselt – loomulikult ja lihtsalt, nagu eesti mehele kohane.
„Harju Mehed” on:
Tiit Saare
Siim Sarv
Jaan Sarv
Jako Reinaste
Lauri Õunapuu
Timo Kalmu
[www.myspace.com]
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Jañlug er Mouel
Jañlug Er Mouel on Plouay vallast pärit bretooni rahvamuusik, keda võib tihti kohata laulmas ja mängimas kohalikel Fest-noz'idel ehk bretooni rahvuslikes tantsuklubides. Tema laulu on kodumaal peetud mitme auhinna vääriliseks ning tema muusikalist panust on kuulda vähemalt tosinal audioplaadil.
Jañlug on kogunud rahvalaule juba teismelise-põlvest, kui ta avastas enda jaoks saateta bretooni laulude poeesia ja ilu. Tema laulustiil on tugevaid mõjutusi saanud kohtumistest kohalike traditsioonikandjate-laulikutega, kust pärineb ka karuosa tema laulupargist. Olles professionaalse muusikuna mänginud koos erinevaid stiile viljelevate ansamblitega (jazz, bossa nova, rock..) on ta oma sõnade järgi taibanud rahvalaulu erilisust tänapäeva muusika valguses. Selletõttu on ta nüüd juba aastaid pühendunud eranditult bretooni pärimuslikele lauludele ning -muusikale, vedades eest õpitubasid muusikakoolides ning tutvustades bretooni laule nii kodus kui võõrsil.
[www.myspace.com]
„Saucējas”
Saucējas on, nagu nad ise end nimetavad, oma parimas eas naisansambel Lätimaalt. Nende põhieesmärk on autentsus - laulda traditsioonilisi pärimuslikke laule nii nagu neid laulsid neiud ja naised läti külades siis kui laul oli nende noorte igapäevase elu lahutamatu osa.
Saucējase põhikoosseisus on kaheksa liiget, keda juhendab folklorist Iveta Tāle, laulud õpitakse arhiivilintidelt ning elavailt pärimuse kandjailt.
„Saucējas” on:
Marianna Auliciema
Kristīne Jansone
Indra Mētra
Zane Pērkone
Signe Pujāte
Vineta Romāne
Iveta Tāle
Vija Veinberga
[www.saucejas.lv]
Ütsiotsõ:
Ütsiotsõ on 4 setu meeskoori Liinats´urade liiget, kellele peale rahvalaulu meeldib ka vanamuusika. Need on Urmas Kalla, Andreas Kalkun, Lauri Sommer ja Kaspar Kolk. Ütsiotsõ kutsus 2005 kevadel Põlva rahvalaulu töötluste festivaliks kokku Urmas. Eks oli laulud ennegi ja mõne Lõuna-Eesti viisiga on tunne, et selle laulmise juures on mingeid vaiksemaid ja vanamuusikalisi võimalusi - mitte, et seda päris ära sättida - vana keel ja külakõla on samamoodi olulised - aga laulda ja vaadata, mis tekib. Et arhailises meestelaulus oleks rohkem võimalikke maailmu.
„Ütsiotsõ” on:
Urmas Kalla
Lauri Sommer
Andreas Kalkun
Kaspar Kolk
[www.myspace.com]
Õie ja Maarja Sarv:
Põline muusika püsib kindlana seni, kuni ta liigub perekondade kaudu ega otsi välist sära. Tänaseks on selliseid perekondi, kus koos lauldakse või musitseeritakse, väga vähe. Õie ja tema tütar Maarja on koos laulnud, tantsinud ja tegutsenud varsti 30 aastat. Seto laul pole Õie ja Maarja jaoks pelgalt rahvalaul, ega saa seda ka mõne teise taolise mõistega tähistada - see on oma ja loomulik, lihtsalt jutustamise viis, koos ja üksi olemise võimalus.
Janika Oras:
Janika on rahvalaule laulnud ja õpetanud üle paarikümne aasta, kõige pikemalt Väikses Helleros, viimastel aastatel ka Tallinna ja Viljandi pärimusmuusikatudengitele. Janika peamisteks õpetajateks on laulikud, kelle esitusi saab kuulata vanadelt vaharullidelt, plaatidelt ja lintidelt. Ta otsib seda, mis teeb regilaulust regilaulu - mis on traditsioonilises laulus erilist ja teistsugust võrreldes tänapäeva muusikaga. Ta on kogenud, et kui vanadesse lauludesse süveneda, hakkavad need kõnelema üllatavaid asju mitte ainult minevikust, vaid ka meist endist siin ja praegu. Janika Oras laulab festivalil koos Väikse Hellero naistega, kelle seas on ka tema enda tütred.
Harju Mehed:
Harju Mehed laulab põhiliselt regilaule Põhja-Eestist ning uuemaid rahvalaule üle kogu kodumaa. Nende repertuaaris on valdavalt muidugi meestelaul. Laulupark, räägitakse, ulatub neil ligi tuhande lauluni, võibolla isegi rohkem. Harju Meeste liikmed olid „Arhailise Meestelaulu Seltsi” asutajaks – koos on tehtud õpitubasid ja lauluõhtuid tuhandetele meestele ja naistele Eestis ja väljaspoolgi. Siiski eelistavad nad mitte esineda, vaid laulda ühiselt – loomulikult ja lihtsalt, nagu eesti mehele kohane.
„Harju Mehed” on:
Tiit Saare
Siim Sarv
Jaan Sarv
Jako Reinaste
Lauri Õunapuu
Timo Kalmu
[www.myspace.com]
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Videvikuaja Laulud 2011
Ilusam info siin: http://meestelaul.metsatoll.ee/videvikuajalaulud.php
Plagu: [meestelaul.metsatoll.ee]
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Plagu: [meestelaul.metsatoll.ee]
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Videvikuaja Laulud 2011
Saucejas saatis tutvustavat teksti oma õpitoa kohta, mis on Tallinna vanalinna Muusikamajas, uus 16c laupäeval 5.nov orienteeruvalt 15:30
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Tsiteeri:From: Marianna Auliciema
To: Lauri Õunapuu
Sent: Thursday, November 03, 2011 10:31 AM
Subject: About the Saucejas workshop
Hi,
In the workshop we will be teaching examples of drone singing from three Latvian regions: Kurzeme (Nīca, Bārta counties); Selonia (Sēlpils, Vārnava counties); Latgale (Šķilbēni, Viļaka counties). We will also explain the ancient functional contexts of these traditions and describe the situation today.
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
Postita
