Autor
Sõnum
Timo Kalmu









Sõnumeid:804
:: Tsiteeri ::
Teema: Hõimupäevad oktoobris 2010
[www.fennougria.ee]

Muusika

Hõimupäevade suurkontserdid
N 14.10. kell 18 Tartu Ülikooli aulas
R 15.10. kell 19 Viljandi Pärimusmuusika Aidas

Suur hõimupäev
L 16.10. kell 15 Tallinnas, Pirita Lillepaviljonis

Laulukaupmees
Muusikaline etendus rahvaluulekogujast A. O. Väisänenist
N 14.10. kell 18 Eesti Draamateatri maalisaalis
R 15.10. kell 18 ERM-i näitusemajas Tartus

Kontserdid
K 13.10. kell 19 Hõimupäevad Viru Folgi folgiklubis (Tatari 6, Tallinn): Jaak Prozes / Anastasia Novjuhova ja Albina Horova (Has Ne; Handi) / Kauhikko (FIN)
[www.rockstars.ee]

K 13.10. kell 20 Ungari õhtu ja tantsuklubi Tallinna Vanalinna muusikamajas
N 14.10. kell 24 Ungari tantsutuba Tartus, Genialistide klubis

Suur hõimupäev
L 16.10. kell 15 - 19 Tallinnas, Pirita Lillepaviljonis

Kirjandus

11.-12. oktoobril toimub Eesti Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2, Tallinn) konverents "Raamat ja lugemine soome-ugri kultuurides".

13. oktoobril kl 18 toimub Kirjanike majas (Harju 1, Tallinn) kirjanduslik kolmapäev "Luulet Euroopa piiridelt".

Film

15.-18. oktoobril Hõimurahvaste mängufilmiprogramm kinos Artis
www.kino.ee

Näitused

11. oktoobril avatakse Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu fuajees (Rävala pst 10) näitus "Setomaa tsässonad ja kirikud 17.-21. sajandil". Näitus jääb avatuks 12. novembrini.

11. oktoobril avatakse Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis näitus Eesti kunstiakadeemia kahe eelmise ekspeditsiooni materjalidest. Näitus jääb avatuks 4. novembrini.

Muud huvitavat

Soome-ugri teemaõhtu
T 12.10. kl 16 Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja loengusaalis (J. Kuperjanovi 9, Tartu). Tutvustatakse sel suvel Udmurtias ja Vepsamaal toimunud välitöid. Ekspeditsioonil osalenud näitavad ja kommenteerivad salvestatud video- ja fotomaterjali.
[www.fennougria.ee]

Soome-ugri rahvamuusika õpituba
R 15.10. kl 10–13 Viljandi Pärimusmuusika Aidas

XVII Tartu rahvamuusikapäeva õpitoad
L 16.10. kl 12 - 16 ERMi näitusemajas. Kavas muuhulgas:
kl 14 väikekandle- ja lauluõpituba lastele, juhendab Eva Väljaots
kl 14 õpituba pillimängijatele: Muusika tantsuks, aga kuidas? juhendab Cätlin Jaago
kl 15 õpituba tantsujalgadele: Labajalg paaris ja rivis, juhendab Silver Sepp
[www.kalender24.ee]


Külalisansamblid

Zarni voitjas (Kuldsed veetilgad) on Komi Vabariigi lõunaosas paiknevas Sõktõvga rajoonis Vizinga külas 1999. aastal asutatud komi folkloori- ansambel. Ansambel on esinenud paljudel folkloorifestivalidel nii Venemaal kui ka välisriikides.

Ansambli repertuaaris on traditsioonilised komi rahvalaulud, samuti rahvalaulude töötlused ning erinevad rahvuslikud rituaalmängud. Ansambel kasutab komidele iseloomulikke rahvuslikke instrumente.


Mari ansambli Miškan kundem (Miškanimaa) oleme kutsunud Eestisse Baškortostanist, Miškino rajoonist. Folklooriansambel mängib traditsioonilisi ja iidseid mari rahvaviise, mida on kaasajastatud. Ansambli põhiliseks ideeks on tuua noori marisid rahvamuusika juurde. Ansambel on välja andnud kümme CD-d ja on maride seas ülimalt populaarne. Traditsioonilisi mari tantse saadetakse bajaanil, trummil, viledel ja parmupillil.


Folklooriansambel Kelu (Kask) on ersade ja mokšade omapärase laulukultuuri üks ehedamaid kandjaid. Kask on mordvalastele püha puu, eelkõige on tegemist viljakuse sümboliga. Ilma kaskedeta ei möödu ükski tõeline rahvapidu. Tuleb tõdeda, et ka ansambli repertuaaris on väga palju traditsioonilisi, usundilise tähen- dusega iidseid laule, samuti aga ka kaasaegsemaid viise. Ansambli esinemine on juba iseenesest pidu.

Kollektiiv on asutatud 1963. aastal ning on Mordva Vabariigis üks auväärsemaid ja tuntumaid. Esinetud on arvukatel folkloori- festivalidel Venemaal, kui ka välisriikides. Viimati rõõmustati pealtvaatajaid Strasbourgis.



Liivi-läti-eesti ühisprojekt TAI TAI iseloomustab ennast nii: "Inimesi, kes oma eluteel otsivad tasakaalu, kes elavad iidse kombestiku ja moodsa igapäevaelu keskel, ühendab muusika, ühendab inimlik soojus ja teadmised oma pärimusest. Meie ei mängi steriilset muusikat – meie elame ja oma elus laulame ja mängime pille vastavalt olukorrale ja tunnetele. Mõnes mõttes oleme meie sõdurid globaliseerumise vastu ja sellepärast austame oma esivanemate poolt jäetud väärtusi. Sellega mõistame paremini ka oma naabrite väärtusi."





Kauhikko on soome duo, Ella Isotalo ja Leena Hirvonen. Pillidega nad ei koonerda: hetkel on kasutuses viiul, vioola, jouhikko, tšello ning viola da gamba. Duo muusika on kombinatsioon nii soome ja skandinaavia rahvamuusikast kui ka omast loomingust. Muusikas saavad kokku Lääne-Soome praalimine ja Ida-Soome itk, vana ja uus, ilus ja inetu.




Ungarist sõidab Eestisse Dudavarázs zenekar, kes iseloomustab ennast nii: "Vanadel, unustuse hõlma vajunud ungari pillidel musitseerides soovime näidata, milline kahju oleks, kui need aastasadu kasutuses olnud muusikariistad kaoksid, ja üllatada kuulajaid sellega, kui ääretult ilus ja võimas on ungari rahvamuusika. Ka meie ei arvaks seda, kui poleks ise kuulnud!"


Handi folklooriansambel As Ne (Obi naine) on asutatud 1980 aastal Handi-Mansi autonoomses ringkonnas Tegi külas. Algsest laste- ja noorteansamblist on välja kasvanud ringkonna üks tuntumaid kollektiive, kes on võtnud osa arvukatest folkloorifestivalidest üle Venemaa. Ansambli repertuaaris on traditsioonilised handi laulud ja tantsud. Etendatakse ka kuulsat karutantsu "Iki iki". Eestisse saabub kaks esinejat, ansambli juht Anastasia Novjuhova ja Albina Horova.
05.10.10, 12:41
Timo Kalmu









Sõnumeid:804
:: Tsiteeri ::
Teema: RAAMAT JA LUGEMINE SOOME-UGRI KULTUURIDES 11. ja 12. oktoobril algusega kell 10
[www.fennougria.ee]

Hea hõimuhuviline!

Olete oodatud konverentsile RAAMAT JA LUGEMINE SOOME-UGRI KULTUURIDES 11. ja 12. oktoobril algusega kell 10 Eesti Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis (Tõnismägi 2, Tallinn).

Hõimupäevade ja lugemisaastaga sidusal konverentsil otsime vastuseid küsimustele: Milline on rahvusmälu, kirjanduse ja raamatukogu seos? Milline on soome-ugri rahvusbibliograafiate tänapäev ja milliseks kujuneb lähitulevik? Mida pakuvad oma lugejaile soome-ugri digitaalraamatukogud? Kuidas soomeugrilane loeb?

Esinevad Soome, Ungari, Norra, Vene Föderatsiooni ja Eesti raamatukogude spetsialistid ning tippjuhid Tatjana Verina ja Tatjana Kolina Marimaalt, Olga Miftahhova ja Galina Issar Komimaalt, Svetlana Aleksejeva ja Galina Galanitševa Karjalast, Liisa Savolainen ja Tuula Haapamäki Soomest, Peter Dippold Ungarist, Vigdis Moe Skarstein ja Jonny Edvardsen Norrast, Anne Rande, Janne Andresoo ja Kristel Veimann Eestist, Riigikogu liige Ivi Eenmaa, luuletaja Hasso Krull ja Tartu Ülikooli keeleprofessor Martin Ehala.

Konverentsi töökeeled on inglise ja vene keel (sünkroontõlge). Päevajuhid on Janne Andresoo, Kalju Tammaru, Andres Kollist ja Katrin Saks.

Ürituse korraldab Eesti Rahvusraamatukogu koostöös MTÜ Fenno-Ugria Asutusega, toetavad Hõimurahvaste Programm, Eesti Kultuurkapital ja Põhjamaade Nõukogu.

Konverentsi täiendavad näitused:

Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri uurimisreiside materjale. 11. oktoobrist 4. novembrini Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatud väljapanek koondab kahe ekspeditsiooni ja kahe rahva materjale: paari viimase aasta ekspeditsioonid on viinud kunstiüliõpilasi Komimaale Petšora jõe äärsetesse ižmakomi küladesse ja Slovakkiasse, väljaspool emamaad elavate ungarlaste juurde.

Idapoolsete soome-ugri rahvaste kirjandus eestikeelses tõlkes. 11. oktoobrist 13. novembrini raamatukogu humanitaarteaduste saalis eksponeeritav raamatunäitus.


Konverentsist osavõtt on prii, kuid vajalik on registreeruda kodulehel: [www.nlib.ee].

Lisainfo: Mihkel Volt, Rahvusraamatukogu teadus- ja arenduskeskuse juhataja, tel. 630 7324, Mihkel.Volt(at)nlib.ee, www.rahvusraamatukogu.ee

Rahvusraamatukogu avalike suhete osakond
tel. 630 7260



Esmaspäev, 11. oktoober

10.00-13.00
Tervitussõnad
• Janne Andresoo, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor
• Tõnu Seilenthal, Hõimurahvaste Programmi Nõukogu esimees, MTÜ Fenno-Ugria Asutuse juhatuse aseesimees, Tartu Ülikooli dotsent ja soome-ugri osakonna juhataja

I Rahvusmälu, kirjandus ja raamatukogud. Moderaator Janne Andresoo
• Ivi Eenmaa, Riigikogu liige, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor 1985-1997
Raamatukogud kui mälu edasikandjad

• Vigdis Moe Skarstein, Norra Rahvusraamatukogu direktor
Digitaalse rahvusraamatukogu strateegiad

• Liisa Savolainen, Soome Rahvusraamatukogu teadusdirektor
Kultuuripärand digitaalajastul

• Hasso Krull, kirjanik
Soome-ugri müüt

13.00-14.00 Vaheaeg

14.00-17.00
II Soome-ugri rahvaste rahvusbibliograafiad. Moderaator Kalju Tammaru, Eesti Hoiuraamatukogu peavarahoidja

• Tatjana Verina, Sergei Tšavaini nim. Mari Vabariigi Rahvusraamatukogu direktor
Mari Vabariigi bibliograafilised ressursid

• Jonny Edvardsen, Norra Rahvusraamatukogu komplekteerimis- ja kataloogimisosakonna direktor
Norra saami bibliograafia uues integreeritud keskkonnas

• Tuula Haapamäki, Soome Rahvusraamatukogu asedirektor rahvusliku kultuuripärandi alal
Soome rahvusbibliograafia eilne, tänane ja homne päev

• Peter Dippold PhD, Ungari Rahvusraamatukogu asedirektor
Ungari rahvusbibliograafia: ajalugu, tänapäev ja arengusuunad

• Kristel Veimann, Eesti Rahvusraamatukogu peabibliograaf
Eesti rahvusbibliograafia − digitaalajastu väljakutsed ja võimalused


Teisipäev, 12. oktoober

10.00-13.00
III Soome-ugri rahvad ja e-raamatukogu. Moderaator Andres Kollist, TÜ Akadeemilise Raamatukogu direktor

• Galina Galanitševa, Karjala Vabariigi Rahvusraamatukogu osakonnajuhataja
Karjala Vabariigi e-raamatukogu ja seonduv koostöökogemus

• Galina Issar, Komi Vabariigi Rahvusraamatukogu asedirektor
Komi Vabariigi elektrooniline raamatukogu komi rahva kirjaliku pärandi säilitajana

• Tatjana Verina, Sergei Tšavaini nim. Mari Vabariigi Rahvusraamatukogu direktor
Mari Vabariigi elektrooniline raamatukogu

• Janne Andresoo, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor
Ülle Talihärm, Eesti Rahvusraamatukogu kogude direktor
Kas oleme samas paadis? Autorid, kirjastajad, sisutootjad, raamatukogud digitaalse kultuuripärandi kontekstis

13.00-14.00 Vaheaeg

14.00-16.30
IV Soome-ugri rahvaste lugemisharjumused. Moderaator Katrin Saks, endine Euroopa Parlamendi saadik

• Olga Miftahhova, Komi Vabariigi Rahvusraamatukogu direktor
Rahvuskirjanduse lugemisest raamatukogus läbiviidud uuringute põhjal

• Svetlana Aleksejeva, Karjala Vabariigi Rahvusraamatukogu asedirektor
Raamat ja lugemine Karjalas

• Tatjana Kolina, Sergei Tšavaini nim. Mari Vabariigi Rahvusraamatukogu osakonnajuhataja
Mari mütoloogia lugejatepoolne retseptsioon

• Anne Rande, Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
Eesti Lastekirjanduse Keskus – väike ja ärgas loominguline kooslus

• Martin Ehala, Tartu Ülikooli professor
Funktsionaalne lugemisoskus infoühiskonnas

16.30-17.00 Kokkuvõte: Kalju Tammaru
10.10.10, 21:30
Timo Kalmu









Sõnumeid:804
:: Tsiteeri ::
Teema: Soome-ugri filmipäevad
[www.fennougria.ee]

SOOME-UGRI FILMIPÄEVAD
15. - 19. oktoober
kinos Artis (Solaris keskus, Tallinn) iga päev kell 17.30

Iga aasta oktoobrikuu kolmandal nädalalõpul peetavad Hõimupäevad toovad sel aastal lisaks kontsertidele, näitustele ja kirjandusüritustele publikuni ka ainulaadse filmiprogrammi. Viiel õhtul on võimalik tutvuda erinevate soome-ugri rahvaste ajaloo valupunktide ja meelelaadiga filmikunsti kaudu. Soome-ugri rahvastest on küll vändatud arvukalt dokumentaalfilme, ent mängufilmid on tõeliseks harulduseks. Kino Artise programmis on võimalus näha äsja Venemaal valminud filme, mille kodused esmaesitlusedki veel toimumata, kui ka filme tuntud Põhjamaade autoritelt.


R 15.10 17.30 MARI ÕHTU: SALIKA

Esimene marikeelne mängufilm - telefilm "Salika" on valminud sel sügisel, Marimaal on esilinastus planeeritud 24. oktoobrile.

Filmi tegevus toimub aastatel 1912-14 mari külas. Ühte peresse kasvatada võetud orbude Salika ja Etšuka vahel tärkab armastus, kuid kaunis Salika hakkab väga meeldima ka külas elavale rikkurile, äsja leseks jäänud Akpai Polatile. Akpai Polat sõbrustab orbude hooldaja, jõuka talupoja Ozi Kuziga, kes on Akpai Polatile raha võlgu jäänud. Peatselt saavadki teoks Akpai Polati ja Salika pulmad. Külanoored korraldavad aga pulmas pruudiröövi…

Esimene marikeelse telemängufilmi aluseks on 1936. aastal mari kirjandusklassiku Sergei Nikolajevi (1909-1993) ülimenukas näidend, mis lavastati esmakordselt 1938. aastal. Tõestisündinud lool põhineva näidendi lavalaudadele toomine oli seotud raskustega, sest seda peeti natsionalistlikuks ja ka esimene lavastaja represseeriti. Pärast taaslavastamist 1942. aastal on Salika olnud järjepidevalt ligi 70 aastat rahvusteatri repertuaaris, praegu on rahvusteatris etendumas kümnes lavastus.

Folkloorne film on üles võetud kirjaniku kodukohas Mari vabariigis, Morko rajoonis, ja see kajastab mari külaelu kogu oma eheduses: selles on palju mari rahvamuusikat, laule, pulmakombeid ja teisi traditsioone.

Filmi esitlevad külalised Marimaalt: filmi režissöör Vassilii Domratšev, üks peamisi osatäitjaid Svetlana Sandakova ja filmi produtsent Rinat Ginijatov.

Režissöör: Vassili Domratšev
Osades: Svetlana Sandakova, Svetlana Stroganova, Roman Aleksejev jpt.
Kompanii: "Tvortšestvo" koostöös M. Šketani nim. Mari Rahvusteatriga
Keel: mari
Pikkus: 1 t 40 min.
Värviline
Venemaa
2010


L 18.10 kl 17.30 SETU ÕHTU: TAARKA

Maailma esimene setokeelne film räägib ühe väikese rahva kirkaimast kangelasest, rahvalaulikust Hilana Taarkast, naisest, kes elas kogu oma elu ühiskonna heidikuna väikeses korstnata majas; laste vallasemana vaesuses, kerjates, juhutöid tehes ja lauldes. Lauldes alati tõtt, vahel kibedat, vahel naljakat, vahel julma. Teda kardeti ja põlati, vihati ja ihaldati. Taarka laulis läbi kogu oma uskumatu elu, üle oma saatuse, väikesest seto külast rahvusvahelise tuntuseni välja. Ja laulis ta hästi, väga hästi. Taarkast sai Lauluema, legend, kuid naisena, kogukonna liikmena ei võtnud seto rahvas teda kunagi päriselt omaks.

Režissöör: Ain Mäeots
Produtsent: Anneli Ahven
Osades: Inga Salurand, Siiri Sisask, Marje Metsur, Kaarel Oja, Tõnu Oja, Mikko Nousiainen, Helena Merzin, Riina Maidre, Inara Luigas, Peeter Oja, Liina Tennossaar, Toomas Lõhmuste, Peeter Volkonski
Keeled: setu, eesti, soome
Pikkus: 99 min.
Eesti
2008


P 17.10 kl 17.30 HANDI ÕHTU: PUNANE JÄÄ. JUGRA HANTIDE SAAGA

Venemaal, handi kirjaniku Jeremei Aipini romaani "Jumalaema verisel lumel" (e.k. 2008) põhjal kinokompaniis Jugra-film vastvalminud mängufilm "Punane jää. Jugra hantide saaga" kõneleb hantide ja metsaneenetsite vastuhakust nõukogude korra vastu, mis ajaloos on tuntud kui Kazõmi sõda.

Film põhineb reaalsetel sündmustel ja räägib Kazõmi jõe hantide ülestõusust nõukogude korra vastu 1930. aastatel. Film algab enne 1917. aasta revolutsiooni hantide pulmaga, abielluvad kohaliku vaimuliku tütar Vera ja handi noormees Andrei. Tüdruku tegelik armastatu Ilja aga lahkub külast.

1930. aastateks on Iljast saanud kogenud komandör. Ilja pöördub kodukohta tagasi, juhtides punaarmeelaste salka. Külas on samal ajal loodud põhjapõdrakasvatajate brigaad, mille komandöriks on Tšuhnovski. Vera mees on saanud karuga võideldes surma, Vera on jäänud koos kahe lapsega üksikuks. Ilja ja Vera vahel tärkab taas armastus.

Samal ajal tuleb keskusest teade, et tuleb aktiviseerida klassivõitlust šamaanide ja vanade uskumuste vastu. Tšuhnovski koos oma poolehoidjatega hävitab hantide pühamu, selle käigus saab mitu punaarmeelast surma.

Hantide kannatuste karikasse on aga langenud viimane piisk. Nad on nõukogude võimu 17 aastat talunud, nüüd ehitavad nad kindluse ja tõusevad üles, et vabastada oma maa punastest ja elada oma tavade ja kommete kohaselt, oma maiste ja taevaste jumalannadega…

Handi õhtu juhatab sisse Tartu Ülikooli soome-ugri keelte osakonna juhataja Tõnu Seilenthal. Tema üheks uurimisvaldkonnaks on handi keel ja seetõttu on ta hantide ja nende mõttemaailmaga läbi aastakümnete tihedalt kokku puutunud.

Režissöör: Oleg Fessenko
Operaator-lavastaja: Arunas Braznauskas
Kunstnik-lavastaja: Eduard Oganesjan
Osades: Aleksander Lõmarev, Mihhail Jevlanov, Marina Aleksandrova, Darja Moroz jt.
Keeled: vene, handi
Pikkus: 1 t 40 min.
Värviline
Venemaa
2010


E 18.10 NEENETSI ÕHTU: SEITSE LAULU TUNDRAST

Esimene neenetsikeelne mängufilm kõneleb Siberi põlisrahvaste traagilistest saatustest. Film koosneb seitsmest loost, igaühel neist on oma peategelased, teemad ja ka omamoodi suhe Obi idakalda ja Jamali neenetsite ajalooga. Need liigutavad lood on filmi autor Anastasia Lapsui kirjutanud oma elukogemuse põhjalt - neist inimestest, kes ümbritsesid teda lapsepõlves, oma perest ja külast. Samad inimesed esinevad filmis kui näitlejad, kes tegelikult ei näitlegi, vaid esitavad igale neenetsile väga tuttavad ja läbielatud lugusid kui iseenda omi.

Lihtne ja inimkeskne film ei ripsuta tiiba mitte Siberi eksootikaga, vaid võlub lugude ja nende esitajate ehedusega. Ühtlasi on see heaks sissejuhatuseks neenetsi teemale, sest tandemi Lehmuskallio-Lapsui uusimat filmi, "Suguvõsa viimane" (2010) on lootust näha juba lähemal ajal PÖFF-i programmis.

Filmi kommenteerib samojeedi keelte uurija Sven-Erik Soosaar, kes ka ise pikalt neenetsite külades viibinud.

Režissöörid: Markku Lehmuskallio, Anastasia Lapsui
Käsikiri: Anastasia Lapsui
Osades: Gennadi Puiko, Sergei Zabenin, Jevgeni Hudi, Vitalina Hudi, Lidija Okotetto, Anatoli Hudi, Ivan Japtik, Igor Hudi, Janina Serotetto, Tajuda Hudi
Produtsent: Tuula Söderberg
Kompanii: Jörn Donner Productions Oy
Keeled: tundraneenetsi, vene
Pikkus: 90 min.
Mustvalge
Soome
2000


T 19.10 SAAMI ÕHTU: KAUTOKEINO MÄSS
(Hõimupäevade lõpetamine, reserveeritud. Pilt: Filmikamari)

Esimene põhjasaamikeelse filmiga "Rajaleidja" (1987) tähelepanu äratanud ja võõrkeelsele Oscarile kandideerinud saami päritolu Norra režissööri Nils Gaupi uusima saamiteemalise filmi esilinastus oli Tromsø rahvusvahelisel filmifestivalil 2008. aasta jaanuaris.

Film käsitleb saami kogukonna 1852. aasta ülestõusu, mille käigus said surma Kautokeino kaupmees, politseinik ja kaks saami mässulist. Sündmused on kogukonnale nii palju valu tekitanud, et nendest pole siiamaani kõneldud. Samuti on maha vaikitud konflikti põhjused: kiriku, Norra seaduste ja saami traditsioonilise eluviisi kokkusobimatus. Film sündiski selleks, et nendest asjadest lõpuks avalikult rääkida. Režissör Gaupil on ülestõusuga ka isiklik side, sest üks surmatud mässulistest oli ta vanavanavanaema.

Nagu 19. sajandil kombeks, müüsid Kautokeino poepidaja ja kirikuhärra saamidele viina ja hoidsid neid ka sel moel oma mõjuvõimu all. Viinavõlgade tasumiseks nõuti saamidelt põhjapõtru, mis aga olid nende põhiliseks elatusallikaks. Mõistagi ei tahtnud nad oma põtradest loobuda.

Kogukond kainestus Lars Levi Laestadiuse äratusjutluste mõjul. Riiklikule kirikule Laestadius ja ta töö aga ei meeldinud ja saamid sunniti kirikusse. Kõik see kokku – viin, põhjapõtrade saatus ja riigi vaenulik suhtumine saami kogukonna vaimse juhi Laestadiuse tegevusse viis lõpuks ülestõusuni. Saamide juhid visati ilma kohtumenetluseta vanglasse ja nende pered ja põhjapõdrad sattusid raskustesse.

N. Gaupi loomingust ja saamidest kõneleb TÜ doktorant Ott Heinapuu – juba tosinkond aastat suur saamihuviline, praegu Eesti Saami Ühenduse esimees.

Režissöör: Nils Gaup
Käsikiri: Nils Isak Eira ja Nils Gaup
Produtsent: Tove Kløvvik
Kompanii: Rubicon
Muusika: Mari Boine
Osades: Anni-Kristiina Juuso, Nikolaj Coster-Waldau, Mikael Persbrandt, Michael Nyqvist, Nils Gaup, Mikkel Gaup
Keeled: põhjasaami, norra, rootsi, taani
Pikkus: 100 min
Värviline
Norra, Rootsi, Taani
2008
10.10.10, 21:36
Postita
Sinu nimi:
Sinu epost:
Teema:
Message Body
Spam prevention:
Please, enter the code that you see below in the input field. This is for blocking bots that try to post this form automatically.
 **    **  **     **   ******    ********  ********  
  **  **   **     **  **    **   **        **     ** 
   ****    **     **  **         **        **     ** 
    **     *********  **   ****  ******    ********  
    **     **     **  **    **   **        **        
    **     **     **  **    **   **        **        
    **     **     **   ******    ********  **